Qazaq Eli 33 jyl tәuelsiz óz memleketinde ómir sýrude.  Osy jyldary qazaq últy ózin memleketting bar jauapkershiligin moynyna jýkteytin potensialy bar sayasy últ retinde qalyptasa aldy ma? Bizding oiymyzsha, búl súraqqa birjaqty «iyә» dep jauap bere almaymyz. Sebebi, «sayasy últtyn» memlekette tek jetekshilik orynda túruy jetkiliksiz. Sayasy últ, aldymen, memlekette túryp jatqan barlyq ózge diasporalardy óz mәdeniyeti men tili, ózining últtyq maqsaty túrghysynan biriktirui qajet. Bizdegi jaghday osy qaghidagha tolyq say kelmey otyr – qazaq tili әli de ózining «memlekettik til» statusyn tolyq atqara almay keledi; elimizding barlyq azamattary tolyghymen qazaq últy mәdeniyetin qabylap, ony ózderining tól mәdeniyetimen biriktire alghan joq; keybir iri diaspora ókilderi qazaq halqynyng tәuelsiz  memlekettiligin ózderining «tarihy Otanymen» baylanystyra qaraytyn «jatjúrttyq mýddelerden»  aryla almauda...

Memleketting «qazaqy modelin» qúruymyz qajet

Osy mәselelerding әli de birjaqty sheshim tappauynyng saldarynan, qoghamda qazaq últynyng taghdyry turaly alandaushylyqtar әli de jalghasyp kele jatqany shyndyq. Mәselen, sonyng eng ózektisi – til tónireginde!  Elimizding Konstitusiyasynyng 1-tarmaghynyng 7-baby boyynsha «memlekettik til» mәrtebesi bar qazaq tiline qatysty ýkimet jәne atqarushy biylik tarapynan jiberilgen keybir kelensizdikter osyghan kóbirek әser etken sekildi. Ataqty filosof Gegeli «shynayy asyl dýniyeler tek ana tilde tuady» degen.  Býginde bizding memlekettik qyzmetkerlerden bastap, ózge salalardaghyy kóp azamattarymyz ‑ ózderin «qazaq tilining iyegerimiz» dep atasa da – búl oishyldyng aitqanyna say kelmey otyr desek bolady.

Til mәselesi – óte kýrdeli mәsele qataryna jatady. Ony sayasi, zandyq‑qúqyqtyq, etnologiya men mәdeniyet baghytynda jeke‑jeke taldau qajet. Biraq, shynayy jaghdayda osy baghyttaghy taldaular bir‑birimen sәikes kele bermeydi. Mysaly, sayasy túrghyda Qazaqstan әli de orys tili qúrsauynan shygha almauda. Al, zandyq‑qúqyqtyq túrghydan elimizdegi milliondaghan azamattar ózge tilderde qarym‑qatynas jasap otyr jәne oghan qúqyly. Dәl osy jaghday ózge etnologiyalyq jәne mәdeny baghytta da oryn aluda. Sondyqtan, qazirgi qazaq tili men mәdeniyetining jay‑kýii kóp jaghdayda «ógizdi de óltirmeu, arbany da syndyrmau» sekildi qazaq maqalynyng maghynasyna dóp kelip túr desek qatelespeymiz.

Mine, osyny eskere kele, qazirgi Qazaqstannyng «memlekettik damuy», eng aldymen, tarihy әdilettikke jýgine otyryp, «memleketti qazaqtandyrudy» qolgha alghan dúrys dep aitamyz. Óitkeni, tәuelsizdikten bergi otyz jyldan astam uaqytta qogham sanasy «Qazaqstan – Qazaq Elining memleketi» degen paradigma berik ornygha alghan joq. Ol, endi ghana elimizding barlyq azamattaryna ortaq úghym ne týsinik bolyp qalyptasu ýstinde. Olay bolsa, iydeologiyalyq óriste biz Últtyq memleketting «qazaqy modelin» algha shygharudy qolgha almasaq bolmaydy.

Mysaly, juyrda ghana ótken 5‑shi Kóshpendiler oiyndarynyng ashylu saltanatynda «Qazaq Eli» iydeyasy tolyghymen pash etildi. Biraq, búl bir mezgil ótetin shara. Al, bizding aityp otyrghanymyz – «Qazaq Eli» iydeyasynyng kýndelikti ómirde, ghylym men bilimde, mәdeniyette,  әr azamattyng túrmys jaghdayynda, oilau jýiesinde kórinis tauyp otyruy.

Yaghni, búl jaghdayda  «adamdardy jaqsylyqqa baghyttalghan ortaq oy (maqsat) biriktiredi» (Abay) degen qaghidany basshylyqqa ala otyryp, halqymyz bar kýsh‑jigerin tútasymen óz Otanyn quattarndyrugha, gýldenuine enbek etuleri qajet.

Til men mәdeniyet – memleketti bayytushy qúndylyqtar

Til men  mәdeniyet – әrbir halyqtyng ruhany baylyghynyng irgesin qúraytyn ruhany qúndylyqtar jýiesin qúraydy.  Sondyqtan, osy eki irgening bir jaghy әlsiz bolyp jatsa, ol mindetti týrde ekinshisine әser etedi. Qazaqstandaghy últaralyq kýrdeli ahual osyghan qatty әserin tiygizude. Óitkeni, osy ghasyrdan bastap qazaq halqy әlemning barlyq elderimen, әrtýrli mәdeniyettermen tikeley tyghyz aralasa bastady. Onyng ýstine, Qazaqstannyng ózi da halyqaralyq migrasiyalyq posesterding aumaghyna enip ketti. Áriyne, onyng qarqyny әzirge bayau ótude. Alayda, Qazaqstan beybitshilikti ústanghan memleket, al, qazaq halqy ózining tabighatynan ózge últtar men halyqtargha tolerantty halyq bolghandyqtan – bolashaqta halqynyng sany mol, júmyssyzdyq basym Indiya, Pәkistan, Aughanstan siyaqty Aziya elderinen, halqynyng túrmys jaghdayy óte tómen kóptegen Afrika elderinen, әlemdegi soghys oshaqtary payda bolghan ózge elderden Qazaqstangha qaray migrasiyalyq kóshting legi arta týsedi.  Qazir ol kýndelikti bayqalyp jatqan joq. Biraq, osy ýrdis osy qarqynmen jalghasa beretin bolsa, biz kóp úzamay onyng anyq belgilerin bayqay bastaytyn bolamyz...

Eng qiyny, búl prosess elimizde qazaq tili men mәdeniyetining tolyq ýstemdikke qol jetkizip, halyqtyng ózin‑ózi iydentifikasiyalau dengeyi onyng últtyq damuymen teneskenge deyin bastalyp jatyr. Onyng kórinisi men zardaptary kýndelikti bayqaluda. Mysaly, elimizge keletin sheteldikterding kópshiligi әlemdegi unitarly (bir últty) memleketterding qalybyna say, Qazaqstangha kelerde «qazaq tilin mengeru» niyetimen keledi. Olar bastapqy «Sәlemetsiz be?», «Keshiriniz», «Sizge rahmet», «Qalay?», «Qayda?» jәne t.t. sózderdi ýirenip keledi. Biraq, olar Qazaqstangha kelgen son, olar ýshin jaghday kýrt ózgeredi – bizdegi halyqtyng kóbi olarmen tek orys tilinde, tipten, keyde taza aghylshyn tilinde sóilesuge beyim túrady. Sodan keyin, olar tandanysyn jasyra almasa da, ózderi de orys tilinde ýirene bastaydy...

Mine, sóitip, olardyng Qazaqtyng tili men mәdeniyetine degen bastapqy qúrmeti, ony ýirenuge degen bastapqy ynta‑jigeri (entuziazm)  sap tiylady. Sonynan, osy turaly olardyng eline «keri aqparattar» jetip, kóp elderde  kóbine «Qazaqstan júmys istep aqsha tabatyn», ne bolmasa, «birshama jaqsy jaghdayda ómir sýruge qolayly memleket» degen ghana týsinik qalyptasa bastady. Búl – Qazaqstandy tarihy túrghydaghy unitarly memleketke emes (Qazaq memleketine), әlemning әr týkpirinen jәne әr últtardan shoghyrlanghan adamdar mekendeytin «azamattyq memleketke» bastaytyn qúbylysqa ainalyp keledi...

Eger, bizding memleket osy ýrdisting aldyn alyp, ony qazirgi qazaq últynyng qazirgi mәdeny damuy dengeyimen jәne onyng әlemge tanyluy dengeyimen ýilestiruge kýsh salmasa – búl migrasiyalyq prosesting sony qazaq últyn «әrtektilikke» aparady. Sóitip, biz әlemdik sayasy alanda «unitarly memleket» dep moyyndalghan Qazaqstannyng bet‑beynesin birtindep joghalta bastaytynymyz anyq. Búl, әli de ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny túrghyda irgesi beky qoymaghan Qazaqstan ýshin asa qauipti qúbylys.

Últtyq óner – qazaq halqynyng beynesi

Últ óneri – ghasyrlar boyy halyqtyng ómirimen birge tútastyqta saralanyp, iriktelip ózining ómirshendigin jalghastyrghan, halyqtyng sanasyna «ayshyqty belgi» retinde tanbalanghan ruhany qúndylyqtar jýiesin qúraydy.

Olardyng kónesi bar, janasy bar – bir‑birimen tarihy túrghyda sabaqtasyp jatady. Biraq, ónerdegi osy sabaqtastyqty týsinetin jәne aitqyzbay úghatyn halyq bireu ghana, ol – sol ónerding egesi bolyp tabylatyn halyqtyng ózi.  Qazaq ónerine qatysty aitsaq, ol ‑ qazaq últynyng ózi.

Keyingi kezderi osy baghytta memleket tarapynan birshama ilgerileu bar ekenin joqqa shygharmaymyz. Biraq, qazaq mәdeniyetin syrtqa shygharatyn, әlemge tanytatyn «memleketting ózi» dep aitu qatelik. Ony jýzege asyrushylar – memleketten belgili bir dәrejede ókilettik alghan naqty adamdar: mәdeniyet ministrinen bastap, kinorejisserler, suretshiler, sheberler, jazushylar, aqyndar jәne t.t.  Óitkeni, shet elderge «memleket» barmaydy, sol jekelegen óner tuyndylary «barady».

Mine, osy baghytta bizde aituly jetistikter men ýlken qatelikter qatar oryn aluda. Óitkeni, bizding elde últtyng «ózindik iydentifikasiyasy» turaly mәdeniyet jetispeydi. Biz osy baghytta «nening jaqsy, nening jaman» ekenine basa nazar audarmaymyz.

Mysaly, bizdegi kino salasyn alsaq ‑ osynyng jarqyn kórinisi bayqalady. Biz qazaq kinosyn shartty týrde eki baghytqa bólip qaraymyz: biri – shynayy últtyq qúndylyqtar men últtyq minezdi pash etetin filimder bolsa, ekinshisi – «әlemdik óner baghyty» deviyzimen ekskluziv retinde týsirilip, halyqaralyq bәigege baryp, keyde oryn alyp jatqan filimder. Mysaly, juyrda ghana shet elge «saparlap» kelgen «Toqal» filimi kórsetildi. Ol, B.Maylinning shygharmalary negizinde týsirilgen deydi. Sondyqtan, bylay qarasaq ‑ tarihy filim deuge bolady. Mine, osy filimde «shoqpytqa oranghan kir‑qojalaq kil qazaq» ózderining bir mәselelerin sheshumen әure... Áriyne, rejisser ony «tarihy kino bolghandyqtan, biz sol zamanghy realizm túrghysynan keldik» dep aqtaluy mýmkin... Biraq, osy filimning sheteldik kórermenderi búl filimdi «tarihi» baghalay ma? Áriyne, joq. Olar búl filim arqyly «qazirgi qazaqtyng beynesin» kóredi. (Olargha «qazaqtyng tarihy» asa qajet dep kim aitady?)...

IYә, filimning oqighalary ótken uaqyttarda ózge halyqtardyng da jaghdayy mәz bolmaghany anyq. Biraq, búl әr halyqtyng «óz sharuasy». Al, myna filimde qazirgi órkeniyetining bar qyzyghyna malynghan shet eldik kórermen tek bir ghana keyipkerdi kóredi, ol – shoqpytqa oranghan qazaq degen últ.

Sondyqtan, «óner – últtyng ainasy» desek, әrbir ónerge qatysy bar adam aldymen «jaqsysyn asyryp, jamanyn jasyryp» otyrugha tiyisti. Bizding «últtyq mýddemiz» osylay deydi! Eger olay bolmasa, qazaqtyng tiline de, mәdeniyetine de juyq arada shet elde ghana emes, óz ishimizde de qúrmet qalyptaspaydy. Endeshe, Qazaqstanda «bir jaqsygha birikken» halyqtyng da auyly alystay bermek...

Degenmen, qazir últtyq qolónerge degen kózqaras pozitivti baghytta damy bastady. Ol, әriyne, rejisserdyng qiyalyna tәueldi kino bolmaghandyqtan, múnda bәri kerisinshe – qol óneri neghúrlym tariyhqa terendegen sayyn, onyng egesi bolyp tabylatyn halyqqa degen qúrmet te soghúrlym jogharylay beredi... Mysaly, eki myng jyldan astam tarihy bar bizding Altyn adam – әlemdi tang qaldyrady. Kóne saqtardyng «ang stiyli» dep atalatyn altyn qúimalary da tanghajayyptar qatarynda. Sondyqtan, qazirgi órleuge betbúrys jaghdayynda bizge sheteldiktermen baylanysty bir ghana maqsat – qazirgi Qazaqstan memleketimizding mýddesi túrghysynda qúruymyz qajet.

Bizge qazirgi qajet bolyp otyrghan nәrse – halqymyzdyng qay salada bolmasyn asqaq tarihynyng dәriptelui. Ony bireuler «ótkenin aityp maqtanu» dep synaydy. Biraq, eger, bizding býgingi úrpaq sanasynda dәl osynday «asqaq tariyh» óshetin bolsa, onda ol úrpaqtyng bolashaqta «óz tarihyn jasauy» ekitalay... Mәne, mәselening mәnisi nede?! Óitkeni, býgingi almaghayyp zamanda bizge tәuelsizdik tuy bar, irgeli últ ekenimizdi ózimiz de sezinuimiz kerek, ózgege de sezdiruimiz kerek.

Sonda ghana Otanyn janyn sala qorghaytyn úrpaq ómirge keledi,

Sonda ghana Otanyn gýlge ainaldyratyn últ qalyptasady,

Sonda ghana Qorqyttyng mәngilik saryny estiledi,

Sonda ghana Asanqayghynyng jerúiyghy kózge kórinedi...

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz