Qazaq Eli 33 jyl tәuelsiz óz memleketinde ómir sýrude.  Osy jyldary qazaq últy ózin memleketting bar jauapkershiligin moynyna jýkteytin potensialy bar sayasy últ retinde qalyptasa aldy ma? Bizding oiymyzsha, búl súraqqa birjaqty «iyә» dep jauap bere almaymyz. Sebebi, «sayasy últtyn» memlekette tek jetekshilik orynda túruy jetkiliksiz. Sayasy últ, aldymen, memlekette túryp jatqan barlyq ózge diasporalardy óz mәdeniyeti men tili, ózining últtyq maqsaty túrghysynan biriktirui qajet. Bizdegi jaghday osy qaghidagha tolyq say kelmey otyr – qazaq tili әli de ózining «memlekettik til» statusyn tolyq atqara almay keledi; elimizding barlyq azamattary tolyghymen qazaq últy mәdeniyetin qabylap, ony ózderining tól mәdeniyetimen biriktire alghan joq; keybir iri diaspora ókilderi qazaq halqynyng tәuelsiz  memlekettiligin ózderining «tarihy Otanymen» baylanystyra qaraytyn «jatjúrttyq mýddelerden»  aryla almauda...

Memleketting «qazaqy modelin» qúruymyz qajet

Osy mәselelerding әli de birjaqty sheshim tappauynyng saldarynan, qoghamda qazaq últynyng taghdyry turaly alandaushylyqtar әli de jalghasyp kele jatqany shyndyq. Mәselen, sonyng eng ózektisi – til tónireginde!  Elimizding Konstitusiyasynyng 1-tarmaghynyng 7-baby boyynsha «memlekettik til» mәrtebesi bar qazaq tiline qatysty ýkimet jәne atqarushy biylik tarapynan jiberilgen keybir kelensizdikter osyghan kóbirek әser etken sekildi. Ataqty filosof Gegeli «shynayy asyl dýniyeler tek ana tilde tuady» degen.  Býginde bizding memlekettik qyzmetkerlerden bastap, ózge salalardaghyy kóp azamattarymyz ‑ ózderin «qazaq tilining iyegerimiz» dep atasa da – búl oishyldyng aitqanyna say kelmey otyr desek bolady.

Til mәselesi – óte kýrdeli mәsele qataryna jatady. Ony sayasi, zandyq‑qúqyqtyq, etnologiya men mәdeniyet baghytynda jeke‑jeke taldau qajet. Biraq, shynayy jaghdayda osy baghyttaghy taldaular bir‑birimen sәikes kele bermeydi. Mysaly, sayasy túrghyda Qazaqstan әli de orys tili qúrsauynan shygha almauda. Al, zandyq‑qúqyqtyq túrghydan elimizdegi milliondaghan azamattar ózge tilderde qarym‑qatynas jasap otyr jәne oghan qúqyly. Dәl osy jaghday ózge etnologiyalyq jәne mәdeny baghytta da oryn aluda. Sondyqtan, qazirgi qazaq tili men mәdeniyetining jay‑kýii kóp jaghdayda «ógizdi de óltirmeu, arbany da syndyrmau» sekildi qazaq maqalynyng maghynasyna dóp kelip túr desek qatelespeymiz.

Mine, osyny eskere kele, qazirgi Qazaqstannyng «memlekettik damuy», eng aldymen, tarihy әdilettikke jýgine otyryp, «memleketti qazaqtandyrudy» qolgha alghan dúrys dep aitamyz. Óitkeni, tәuelsizdikten bergi otyz jyldan astam uaqytta qogham sanasy «Qazaqstan – Qazaq Elining memleketi» degen paradigma berik ornygha alghan joq. Ol, endi ghana elimizding barlyq azamattaryna ortaq úghym ne týsinik bolyp qalyptasu ýstinde. Olay bolsa, iydeologiyalyq óriste biz Últtyq memleketting «qazaqy modelin» algha shygharudy qolgha almasaq bolmaydy.

Mysaly, juyrda ghana ótken 5‑shi Kóshpendiler oiyndarynyng ashylu saltanatynda «Qazaq Eli» iydeyasy tolyghymen pash etildi. Biraq, búl bir mezgil ótetin shara. Al, bizding aityp otyrghanymyz – «Qazaq Eli» iydeyasynyng kýndelikti ómirde, ghylym men bilimde, mәdeniyette,  әr azamattyng túrmys jaghdayynda, oilau jýiesinde kórinis tauyp otyruy.

Yaghni, búl jaghdayda  «adamdardy jaqsylyqqa baghyttalghan ortaq oy (maqsat) biriktiredi» (Abay) degen qaghidany basshylyqqa ala otyryp, halqymyz bar kýsh‑jigerin tútasymen óz Otanyn quattarndyrugha, gýldenuine enbek etuleri qajet.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz