Esse

Adam balsy ózi jasaghan ortanyng tóniregindegi qadau-qadau tau shoqylarynyn biyiktigin, úlylyghyn, asqaqtyghyn olargha qanshalyq jaqyndaghan sayyn sonshalyq aiqyn sezinse, ózi birge jasap, bite qaynasyp ósken zamandastarynyn, saptastarynyn, tuys-tughandarynyn, dos-jarandarynyng qadir-qasiyetin, kisiligin, azamattyghyn, adamgershiligin olardan qanshalyq alystaghan sayyn, olardan aiyrylghan kýnderi qanshalyq úzarghan sayyn sonshalyq tereng sezinetin kórinedi ghoy!

Aqyn, jurnalist, fotograf, redaktor marqúm Jýnisbek Nýsipúly

Jýkeng turaly osy maqalamdy jazugha niyettengen sәtte mening basyma osynday bir oy oralyp, kensirigim ashyp, tamaghyma әlde qanday bir qatty týiinshek kóldeneng túryp qalghanday, qos janarym múnartyp, bir sәttik qinalysty kýy keshken jayym bar. Bәlkim, búl mening Jýkene degen sarghayghan saghynyshymnan, qimastyghymnan, izzet, qúrmetimnen tuyndaghan syilastyq, dostyq, tuystyq sezimimning atylyp shyghyp ólim men ómirding kókjiyegine baryp týsken janymnyng bir jasyny shyghar?

Keshe ghana jolyqqan ortada jarqylday kýlip, jalpylday amandasyp, anqylday әzildesip, aqtaryla syrlasyp, aq jauynday tógilip, aq jalynday búrqyrap jýretin aqjarma azamattyng tirshilik bazaryndaghy-paniydegi orny nege ógeysimeske?! Ony nege saghynbasqa?! «Keshe ghana» deytinim, men Jýkeng qaytys bolardan bir kýn búryn yaghny 2002 jyly kókekting 21kýni (jeksenbi kýni edi) tórt aigha juyq qasyna bara almaghan ayauly saptasymnyng qasyna kónil súray baryp, eki saghattay janynda otyryp, ótken-ketkenderdi aityp, әngimelesip qaytqan boltynmyn. Mening barghanyma Jýkenning ózi de, bala-shaghalary da kónildenip ketkendey boldy. Qaryndasym Búlbúldyng «Agha, sizdi auzynan tastamaydy. Álgi bir sózinizdi qayta-qayta aityp kónildenip qaldy» degeni esimde bar. Sol ýshin de kóbirek otyryp qalgham. Tórt aigha juyq qasyna bara almaghan sebebim: Jeltoqsannyng 27-kýni ayaq astynan auyryp, men Avtonomyaly rayondyq Júniy shipahanasyna jatyp qalghamyn. Al, Jýkeng Iyshóiannyng auruhanasynda, balalary baryp-kelip túrady. Ekeuimiz әr kýni degendey telefonda sóilesip túrdyq. Sonda men ylghy (telefon soqqan sayyn) «E, Jýke, qalqatay sen arjaqta, men ber jaqta» degendey dep Jýkendi kýldirushi edim. Búlbúldyng «әlgi bir sózinizdi» degeni de sol boltyn. Men barghanda Jýkenning hal-jayy tómendep qatty qinalyp otyr eken. Men barghannan qaytqangha deyin inisi Jýnisәli Jýkenning bel omyrtqalaryn uqalap otyrdy. Jan tózgisiz auru azabyna әreng shydap otyrsada, ýmitkerlik sezimine tittey de qylau týsirmegen Jýkeng qayta-qayta Toly audanyndaghy men baryp emdelip qaytqan shipagerding mәn-jәiin súrap, soghan baryp emdelgisi keletinin aitty. Bayqayym, marqúm ózining sauyqpas keselge dushar bolghanyn bilmeytin siyaqty. Men shyghyp bara jatqanda ong qolyn kóterip, birtýrli qimastyq sezimmen hosh aitysty. Men shyghyp ketken son, Búlbúlgha: «Sәken, men olay-bylay bolyp ketsem, artymda sender barsyndar ghoy deushi edi. Myna betalysyma qaraghanda, Sәkene sol sózdi men aitatyn siyaqtymyn ghoy» depti. Bәlkim, Jýkenning óz auruynan eng alghash sekem aluy bolar? Búl bizding eng aqyrghy әngimelesuimiz әri eng songhy qoshtasuymyz ekenin qaydan bileyin?! Ertesi (dýisenbi) týsten keyingi saghat eki mólsherinde Botakóz qaryndasymnyng telefonda aitqan qaraly habaryn estigenimde, óz qúlaghyma ózim senbey bir sәt sileyip túryp qalyppyn. Júbayym Kýlshiken «ýi, saghan ne boldy?» degende baryp, úiqymnan shoshyp oyanghanday, «Qayran Jýkem jýrip ketipti!» deppin ghoy. Onan ary sóileuge dәrmenim jetpedi.

Teris ainalyp kóz jasymdy sýrtine berdim, óksy berdim. Bir dýley kýsh et jýregimdi ezip jibergendey, bir suyq aghys túla boyymdy jýie-jýikemdi keulep bara jatqanday qatty týrshigip kettim... Biraq, amalym qansha?...

Biz dereu jabdanyp, kólik tosyp, Jýkendikine tarttyq. Eki ýiding arasy jenil kólikke 15 minuttyq ghana jol bolghanymen, osy sәttik aralyqta mening kónil ekranymnan tiri Jýnispekting ózim biletin keshirmeleri bir-birlep elestey berdi, óte berdi... Biz, osydan 40 jyl búryn yaghny 1963 jyly kóktemde tanysqan edik. Onda men joghary mektepting 4-kursynda oqityn studentpin. «Asharshylyq» dep ataltyn alpatty taqsyretten endi-endi es jiyp, arqamyzgha jabysugha shaq qalghan kindigimizding qaytadan kóterile bastaghan kezi. Ol tústaghy studentter men studentkalardyng ózderin izdep kelgenderdi kýtip alu salttary da qyzyq edi. Kimge qonaq kelse, sonyng jataghyndaghylar nemese ózi óte jaqyn aralsatyndar ashanadan (oqushylr ashanasynan) ózderine tiyeseli tamaqtarynan alyp kelip, jataqta ortaq «dastarqan» jayyp birlikte kýtisetin. Qonaq ta, qonaq iyeleri de baryna mәzir, eshkimdi eshkim sóge jamandamaydy. Ortadaghy ortaq dәmdi kónildi otyryp iship-jep bolghan son, eshqanday ishimdiksiz-aq әngime aityp, әn shyrqap, ynghayy kelse studenkalrdy shaqyryp kelip by biylep, aluan týrli oiyndar shygharyp, mәre-sәre bolysyp jatatyn-dy.

Men, Jýkenmen әne sonday «berekeli» bir dastarqanda tanysyp edim. Ol kýngi qonaq iyesi-mening jataqtas sabaqtasym (qazir Ortalyq Últtar baspasynyng zeynetkeri) Aqapbay Shoghanúly edi. Ol Jýkenmen sabaqtas әri bir audandiki eken. Kezdesip otyrghanymyz sol bolghanymen, men Jýkendi Jýkeng meni әbden biletin bolyp shyqtyq. Ol tústaghy student-studentkalardaghy ortaq bir qasiyet: kýndelikti sabaq ótilip bolghannan keyingi uaqytymyzdyng kóbin mektep kytaphanasynda kitap, gazet-jurnal oqumen ótkizetinbiz. Sol tústaghy Jýkenning jazghan habar-ocherkterinen de, ólenderinen de nedauyr habarly boltynmyn. Ýlkendi-kishili gazet, jurnaldarda mening de ólenderim ýzdik-sozdyq jariyalnyp túratyn. Ekeuimizding syrttay tanysatyn sebebimiz de osy edi. Onyng ýstine Jýkeng dәl sol kýngi «Shynjang gazetine» mening bir ólenim basylghandyghyn aityp, meni qúttyqtady. Onda bir ólenimiz jaryq kórse, ensemiz bir biyiktep qalghanday sezinetin, jýregimiz keudemizge simastay alyp úshyp túratyn kezimiz. Sóitip, biz solay tanysqan boltynbyz. sodan bylayghy kýnderde de biz anda-sanda jolyghyp qalyp jýrdik. Jýkender mektepke kelip-ketip jýredi. Áriyne, salt bas sabau qamshyly jigitterding onday jýristeri nysanasyz bolmaytyny aitpasaq ta týsinikti ghoy. Sol tústa bizden keyingi jyldyqta (tarih faklitetinde me, әlde, sayasy magharyp faklitetinde me? Esimde qalmapty) oqityn shapshaldyq bir әdemi bóijetken bolushy edi. Keyin úqsaq, Jýkeng sol qyzdy ainalsoqtap jýredi eken ghoy.

«Mәdeniyet zor tónkerisi» kezinde de biz oqta-tekte bas qosyp qalyp jýrdik әri bir kózqarasta boldyq. Sol kezde me, әlde bertinde me bireuler Jýkene «Jýn Dapau » dep laqam at qoyypty. Marqúm, solay dep «Jýn» degeni Jýnisbek, «Dapauy» zenbirek degeni edi. Shaqyrsaq ta auyr almay, jarqylday kýlip «a» deushi edi.

Marqúm J.Nýsipúly әriptes, aqyn-jazushy, tarihshy aghalarymen birge týsken estelik sureti.
Aldynghy qatar onnan: Ahmetbek Kirishbaev, Orazbek Qanapiyin, Omarghazy Aytan, Ábdireshit Baybolat, Nyghymet Mynjani, Sәbighazy Maqpúsh, Búlantay Dosjan, Shәken Onalbay.
Artqy qatar onnnan: Jýnispek Nýsipúly, Yrysbek Auhan (qyzghyz), Áuelhan Qali, Zeynolla Sәnik, Orazanbay Egeubaev, Tәlipbay Qabay, Jýmәdil Maman.

Al, Jýkenmen mening ishkeriley aralsyp, birte-birte syrlas jandargha ainaluymyz 1973 jyldyng qonyr kýzinen bastalyp edi. Sol jyly tamyzdyng aqyrghy kýnderinde biz «Shúghyla» jurnalyn qalpyna («Mәdeniyet zor tónkerisi» bastalghanda týtini óship, týnligi jabylyp qalghan «Shúghyla» arada 8 jyl ótkennen keyin qayta qalpyna keltrilgen-di) keltiru ýshin aldymen, Tarbaghatay aimaghynan shygharma úiymdastyrugha barghanbyz. Biz barghanda Jýkeng Shәueshekte tilshilik istep jýr eken, bizge qosyla ketti. Shәueshekte kýndiz-týni birge bolyp jýrdik. Shaghantoghay audanyna birge bardyq. Aqyn Sәbit Nighymetjanúlynyng jataghynda bolyp, onyng qamaqhanadaghy keshirmelerin birge estidik. Ertesi «Altyn-Emil» ataltyn gúnshygha (kolhozgha) baratyn bolyp dayyndalyp jatqan edik. Audandyq Halyq ýkimet kensesining jauaptysy kólik jaghdayynyng sheshilmey túrghanyn aityp qasymyzgha keldi. Dәl sol kezde aimaqtyq gazethananyng orynbasar bas redaktory Aqan Beyqútúly aghamyzdyng jetip kelmesi barma! Qasynda ózi baulyp jýrgen 4 shәkirt tilshisi bar eken. Olarda «Altyn-Emilge» bet alypty. Sonymen, Aqan aghamyz 3 shәkirtin qaltyryp «Jýkeng kәsiptesim ghoy, al sender qonaqsyndar, senderdi al keteyin» dep Orazqan Adaspayúly ekeuimizdi bes kisilik pikabyna salyp aldy da jýrip ketti. Jýkeng men 3 tilshini audan jauapty bolyp «Altyn-Emilge» jetkizip qoyatyn bolyp kelisim bergen. Sodan túp-tura týn ortasy bolghanda Jýkender әreng jetti. Jetkende de jyrghap jetpepti, topyraqqa kómilip otyryp zorgha jetipti. Sóitsek, biz ketip qas qarayghansha kólikting deregi bolmapty da, әbden qas qarayghanda tórteui «ne bolsada, tәuekel» desip «Altyn-Emil qaydasyn!» dep jayau tartyp kele jatyp, bir ógiz arbagha jolyghypty da, sol arbamen kelipti ghoy. Eger, Jýnispekten ózge bireu bolsa, tilshilik salauatyn kóldeneng tartyp-aq jerliktegi sholan-shoshtyrang mansaptylrdyng eki ayaghyn bir etikke tyghyp, astyndaghy atyn bolsa da minip kete berer edi ghoy, shirkin! Ýitkeni, dәl sol kez tilshi degenderding qaqyryghy-qayma altyn, týkirigi týime altyn bolyp túrghan kezi edi. sonshalyqty azaptanyp, aq topyraqqa kómilip, aryp-ashyp jetkenine renjigendi qoyyp, Jýkeng ainadaghy eki kózi ghana jyltyrap túrghan óz ónine ózi qarap mәz bol kýlip, «Biz-tilshiler, sender siyaqty dayyn as, dayyn kólikti ýnemi úshyrata bermeymiz. Ash ta jýremiz, toq ta jýremiz, kólikpen de jýremiz, kóliksiz de jýremiz, kýy talghamaymyz»... dep bizdi sybay qamshylp-synap ta aldy.

Sóz arasynda ózderin alyp kelgen arbakeshin «bizding shóferimiz de osal jigit emes eken, qayta, senderden bólinip qalghanym múnday jaqsy bolarma, myna jigitten kóp jaghdaylardy úghystym. Bizge keregi de osy emes pe» dep ózining tilshiligine qatysty birinshi qol materialgha ie bolghanyn da maqtanyshpen aityp aldy. Aytsa aitqanday, Jýkeng sol jolghy saparynan balghanyng sabynday shyp-shymyr «tilshi esteligin» jazyp «Tarbaghatay gazetinde» jariyaldy.

«Altyn - Emilde» eki-ýsh kýn ayaldap, aralyqta biz Shaghantoghaydyng Jiyek gúnshysynyng bir týkpirinde jatqan (onda gúnshy mýshesi eken) Júmabay Bilәlúlynikine bardyq. Ertesi Júmabaydyng bir óleni ýshin (Jýkenning jazghan oktyabri turaly ólenin gúnshydaghylar tekserip kóremiz dep alyp ketken eken) arnayy gúnshygha bardyq әri Jýkenning ólenin alyp kettik. Sol kýni Jýnispek mening «Otangha arnau» degen ólenim men Júmabaydyng әlgi ólenin, ózining bir habarymen qosyp «Shynjang gazetine» joldap jiberdi. Arada úzaq ótpey mening ólenim men Júmabaydyng óleni «Shynjang gazetinin» bir kýngi sanynda birge jariyalndy. Búl – Júmabaydyng da mening de «Mәdeniyet zor tónkerisinen» keyin túnghysh jariyalnghan tuyndylarymyz edi. Al sondaghy gazet pen bizding aramyzdy jalghaghandәnekerimiz marqúm Jýkeng bolyp edi.

Bizding sol jolghy tómenge barudaghy taghy bir mindetimiz: Ilgerindi-keyindi óristetilgen sayasy nauqandarda soqqy kórgen, qaqpaylanghan, albaty aidauda jýrgen qalamgerlerimizdi tauyp, hal-jaghdaylaryn úghysyp, amaldyng barynsha olardy qoldap-quattap, shabyttandyryp, qaytadan qalam shebine oraltu edi. Júmabaydy da sol maqsatpen izdep barghanbyz.

Biz «Altyn-Emilden» bir-bir at minip, Barlyq tauynyng Jaqsylyq asuynan asyp, Barlyqtyng kýngey betindegi Almalydaghy mening qayyn atamnyng ýiine kelip 5-4 kýn túrdyq. Búl kýnderdi Orazqan ekeuimiz kónildi demalyspen ótkizdik. Biraq, Jýkeng tótenshe qarbalstyqpen ótkizdi, dadúidyng (qystaq), shiyaudúidyng (kent) dúijandarymen (basshylary), eginshilerimen, malshylrymen, múghalimdarymen kezek-kezek әngime dýkenin qúryp, olardy suretke týsirip әbigerlendi de jýrdi. Ol jyldar foto aparattyng da tym az kezi. Al, suretke týsu degeniniz – auyl adamdaryna birtýrli tansyq qúbylys siyaqty sezilse kerek. Birese anau, birese mynau kelip suretke týsirudi ótinedi. Jýkeng bәrine de maqúl. «Shyrt-shyrt» etkizip tartady da jatady. «Jýke, sening lentang tausylmay ma?» desek «ýndeme» degendey kózin qysyp, jymyng etip qoyady. Sóitsek, Jýkeng bәrin de «kónil aulau» ýshin istep jýripti ghoy, ony keyin bildik. «Endi qaytem, bireuin týsirip, bireuin týsirmesem ne dep oilaydy. Sonan song ótirik bolsada týsirgen bolyp bәrin de razy ettim» dep kýledi. Ýlken bolsyn, kishi bolsyn, er bolsyn, әiel bolsyn, kadr bolsyn nemese enbekker bolsyn, Jýkeng bәrimen de tez til tabysa biledi eken. Men onyng osy izgi qasiyetyn sol joly tipti de tereng sezingen edim. Marqúm pәny dýniyeden attanghansha osy qasiyetine qylau týsirmey, osy qasiyetinen jazbay ketkenine eshkim de kóz júma almas-au.

Jýkeng bertinde bastyq ta boldy. Eng joghary ghylymy ataq ta aldy. Biraq, ol búrynghy Jýnispek keypin tittey de ózgertpey ótti. Kisilik degen de, kishilik degen de bolsa-osynday-aq bolar.

Sol birge jýrgen kýnderimiz de men jýkene:

Alys tastap barasyng jiyrmany,

E, Jýnispek ahual qiyndady.

Qyz-qyrqyngha tisseng de qyrghidayyn,

«Jýkenim» der bir biykesh búiyrmady, – dep bastaltyn әzil óleng jazghan edim. Jýkeng de osal týspedi.

Kezderim kóp lepirip tynysty ótken,

Kýnderim joq dumansyz tynysh ótken.

Áyelindi jylyna bir kóresin,

Artyq sening qay jering Jýnispekten?! dep maghan «toytarys» jasady. Olay deytini, mening әielim joghary mektep bitire salyp ontýstik Shynjangha «qaytaly tәrbiye» alugha ketkenine 5 jyl bolghan. Auystyryp әkele almay jýrgem.

Jylyna bir-aq ret baryp-keluimizge bir ailyq rúhsat beriledi. Jýkenning aityp otyrghany da sol edi. Ekeuimizding de ólenimiz Toly audandyq oqu-aghartu bólimining bastyghy Túrsyn Jappar úiymdastyrghan, bizding Tolydaghy avtorlarmen bas qosu jiynymyzdyng qúrmetine jayylghan dastarqanda oqylghan boltyn. Ol tústa topty ortada óleng oqudyng ózi birtýrli sódegey qylyq sanaltyn-dy. Sodan da bolar, ekeuimizding әzil ólenimiz byrtalay adamdardyng esinde qazirde bar eken.

Sóitken Jýnispegim keyin ózime kýieu bolmasy barma! Sodan bylay men «qayyn agha» ol «kýieu» bolyp, ishekterimizding qyryndysyna deyin bilisetin jaqyn adamdar bolyp kettik. Sodan beri de mine attay jelip jiyrma neshe jyl óte shyghypty. Oi, zymyran zaman-ay denizshy!

Jasaghan ortamyzdyn, shúghyldanghan kәsibimizdin, jýris-túrysymyzdyn, arman-tilegimizdin, kózdegen nysanamyzdyng úqsastyghy bizding tonnyng ishki bauynday jaqyndastyryp, dostastyryp jiberdi. Al, sodan bergi Jýkenning ómir keshirmelerin men bes sausaghymday qanyq bilemin. Biraq, onyng bәrin osynday bir shaghyn maqalny qoyyp, darday qomaqty ghúmyrnamalyq romangha sidyru mýmkin bolsyn ba?!

Jýkenning kisiligi, kishiligi, qaltyqsyzdyghy, aqjarqyn ashyq kónildiligi, últ demey, ru demey, jer demey barlyq adammen shyghysqyshtyghy, silasymdy berekeshildigi, júmysqa shógeldiligi, úiymgha adaldyghy, tuys-tughan, dos-jaran, bala-shaghalryna qamqorlyghy, ýlkendi qúrmettep, kishini ayalghysh asyl qasiyeti, qarapayym, qaghylez, tózimdi, izdengish adamdyq bólymys-bitimi t.b ... bәri-bәri de tiri jýrgen bizding de, bizden qalyp bir-birine kindik jalghap ósip-ónip jatatyn sansyzdaghan úrpaqtardyng da múragerlik etip jalghastyryp, ýnemi ýirenetin ýlgisi bolaryna óz basym shýbә keltirmeymin. Jýkeng qaytys bolghannan keyin, onyng qaraly qazasyna joldanghan kóptegen telegrammalrdyng bireuinde: «Biz Jýnispek Nýsipúlynyng qaytys bolghandyghy jónindegi qaraly habardy estip qatty qayghyrdyq. Halqyna qaltqysyz enbek etken, aqjarqyn saqa jurnaliysimizden, jaqsy aqynymyzdan aiyrylghanymyzgha qabyrghamyz qayysa egildik. Mezgilsiz kelgen raqymsyz qazagha nalydyq. Amal qansha, taghdyr jazmyshyna shara joq... Ólim atty shyndyqty moyyndamasqa, qadirli azamatymyzdyng pәniyden baqigha attanghanyna senbeske amal bolmady. Biz agha tilshi, maytalman redaktor, tanymaly jurnalist, aituly aqyn Jýnispek Nýsipúlynyng jaydarman minezin, enbek sýigish elpektigin, barshany bauyrynday kóretin kishpeyldigin, adamdyq asyl qasiyetin saghyna eske almyz. Eline, tughan halqyna degen qaltqysyz adaldyghy men óshpes mol enbegine qúrmet etemiz!» delinipti. Búl bir mekemening telegrammasy bolghanymen odan adamdyq qasiyetting arayly aluyn tanyghan san-sanaqsyz adamdardyn, әleumettik, qoghamdyq jikterdin, oqyrmandar men kәsiptesterding jýregin jaryp shyqqan shyndyqtyng riyasyz dauysy men qylau týspegen taza keypi jatqanyn kim moyyndamasyn?!

Endigi sózdi Jýkenning ómirbayany men eleuli enbekterinen sabaqtayyq. Jýnispek Nýsipúly 1943 jyly nauyryz aiynda qazirgi Ile qazaq avtonomiyaly oblysy, Shapshal audanynyng Altynbúlq auylynda qarapayym malshy otbasynda dýniyege kelgen. Ol 1950 jyldan 1956 jylgha deyin Shapshaldaghy bastauysh, ortalu mektepterde oqyghan. 1956 jyly kýzde Ýrimjidegi Shynjang pedagogika institutyna oqugha qabyldanyp, odan 1959 jyly oqu tauysqan. Sodan song Shynjang pedagogika mektebinen taghy da eki jyldyq kurs oqyp (mektep úiymynyng nysanaly oqytu úigharymy boyynsha)  1961jyly oquyn tamamdaghan әri sol jyly kýzden bastap qoghamdyq júmystargha aralsa bastaghan. Jýkeng kózining tirisinde ózining tilshilik kәsibin sóz ete qalghan sәtterinde Huang yuansay, Hy iyn, Búlantay Dosjan, Ly mon, Ghany Sarjanov qatarly agha ústazdaryn auzynan tastamaushy edi. Aytsa aitqanday, 1961jyly gazethana bosaghasynan iymene attaghan týbit iyek, shynashaqtay qanyltaq bal jigitke alghash jyly shyray kórsetip mandayynan sipap, onyng ýmitke toly balghyn sanasyna kisiliktin, adamdyqtyn, azamattyqtyn, ýmitkerliktin, qúlshynystyng alghashqy sәulesin týsirgen osy kisiler bolghan eken. Osy orayda aita keteyin: bayaghy da Jýkeng ekeuimiz taghy da Shaghantoghaygha bara qaldyq. Ertesi erterek dalany ainalyp kelmek bolyp ketken Jýkem, jerden jeti qoyan soghyp alghanday quana qayta oraldy. «Oy, ne boldy?» deyim ghoy, «Oy, Sәke, jolymyz bolatyn boldy!» deydi Jýkem. «IYә, sәt!» deymin. Sóitsem, әlginde ghana ózimen birge tilshilik kәsipte bolghan búryn gazethanada birge istegen bir hanzu dosyna jolyghyp qalsa boldy. Al, ol Shaghantoghay aukomynyng orynbasar shujiy (hatshysy) bolyp istep jatypty. Sonymen, Jýkeng de men de qaryq boldyq ta qaldyq. Áp-sәtte barlyq qolaylylyqtan iygiliktene bastadyq. Álgi hanzu jigit әmaliyatta (iz jýzinde) Jýkenning alghashqy ústazdarynyng biri eken. Biraq, ústaz edim dep kergigen ol joq, shәkirt edim dep tartynshaqtaghan Jýkeng joq, ekeui bal jalasqan dostarday shúrqyrasyp tabysypty. Biz keter ketkenshe, әlgi shujiymyz neshe dýrkin kelip-ketip jýrdi. Sonda bayqagham men, Jýkenning ózgelermen tez ýiirleskishtigin. Keyin úqsam, jogharyda aty atalghan hanzu tilshler bertinde ýlken-ýlken mansaptylar bolypty. Olardy bylay qoyghan kýnning ózinde, Jýkenning Búlantay agha men Ghany aghalardyng aldynan kese kóldeneng ótpey, qúrmettep ótkenin men de jaqsy biletinmin. Jýkenning ómirdegi ústazdaryna degen qúrmeti rasynda bólekshe edi.

Aqyn J.Nýsipúly júbayy Búllylmen dastarqan ýstinde ekeu ara әngimelesude.

Jýkenning tilshilik ghúmyrnamasyn eske alar bolsaq, meyli shildening my qaynatar ystyghynda bolsyn, meyli qarasha men jeltoqsannyng sýiekten óter ýskiriginde bolsyn, meyli qaqyrghan qaqyryghyng jerge múz bolyp týsetin qantardyng saqyldaghan sary shúnaq ayazynda bolsyn, meyli kýlli tirlikting kóbesi sógilip, ózegi qarayyp, qara jerding miy myjylyp jatqanday tizene deyingi mýshendi qoymaljyng batpaqpen sylap jatatyn kókekting kók ózek shaghynda bolsyn Jýkeng barmaghan tau-tas, Jýkeng baspaghan oi-dala, Jýkeng aralmaghan otar, ken, kókteu, kýzeu, әskery baza, mekeme, mektep qaldy ma eken deshi?!

Avtonomyaly rayondaghy partiya, ýkimet, Halyq qúryltayy, Sayasy kenes qúryltaylarynan, jiyndarynan qúlday audan, auyldarda kezek-kezegimen ótip jatatyn jiyndardan, mәjilisterden Jýkenning qanshama kóp habarlar, estelikter, aqparlar jazyp jariyalghanyn eseptep shyghudyng ózi birer adamnyng qolynan kel qoyarma eken?! Ol ýshin elimizde basylym kórip jatqan gazet-jurnaldardyng (oghan radiony qosynyz) 40 jyldyq týptemelerin aqtaru qajet boltyny týsinikti shyghar!

Tilshilik ghúmyrnama degennen shyghady. Jýkeng tilshilik ghúmyryn bastaghan kýnnen tartyp, ózining tilshilik qabyletin jetildirumen birge, qyruar erikti tilshilerdi baulyp, jetildirgen agha tilshi әri jerlik gazetterding kemeldenuine bir kisilik aqylyn qosyp, demeushi bolghan, jebeushi bolghan qormal azamat edi. Endi tómendegi qaraly telegrammalrdy oqynyzdar!

«Biz, Iledegi tyng iygeru rayonnyng 67 tuanyndaghy (polk) qalyng eginshi-malshylar qauymy bir jaqsy aqparatshymyzdan, jaqsy perezentimizden, aqynymyzdan airyldyq... Biraq, onyng qajyrly da qarapayym, tózimdi de shógel kәsiptik ruhy mәngilik bizding ýirenuimizge tatidy».

«Jýnispek joldas talay mәrte audanymyzgha kelip tilshilik saparda bolyp, erikti tilshilerimizdi baulyp, kóptegen maqallar jazyp elding alqauyna bólengen aqkónil, adal jan edi».

«Marqúm Jýnispek Nýsipúly úzaq jyl boyy aqparat, baspa sóz isterimizding gýldenip, kórkeyuine erekshe ese qosqan halqymyzdyng ayauly perezenti edi, ol atajúrtynyn, tughan elining kónilinen tereng oryn alghan»...

«Men mekememiz atynan kәsiptegi tandauly ústazymyz Jýnispek aghanyng qaraly qazasyna qayghyly sezimmen kónil aitamyn».

«Aqyn, jurnalist Jýnispek Nýsipúlynyng qaza bolghandyghyn estip qatty qayghyrdyq. Marqúm tiri kezinde gazetimizding ósip-jetiluine әrdayym kómek qolyn sozyp, demeushi bolyp kelgen edi. Aqparat shebimizdegi osy bir ardagerimizding qúlauy biz ýshin zor joghaltu boldy».

Marqúm Jýkenning tilshilik ghúmyrnamasynyng endigi bir ýlken tarauy-әriyne, onyng tilshilik jazbalary, habarlary, estelikteri, ócherkteri, tilshilik kәsibi turasynda jazylghan ghylymy maqallry t, b lary qúraydy. Jýkenning ózi kәsibi boyynsha eng joghary ghylymy ataq aluy ýshin ótinish etip jazghan «Jeke materiyalynda» jogharydaghy enbekterining jalpy sanyn mynnan astam degen eken. (Materiyal 2000 jyly kókekting 10-júldyzy jazylypty) bәlkim, búl san eki dәreje baghalu komissiyasy jaghynan túraqtandyrylyp, moyyndalsa kerek. ýitkeni, Jýkeng sol jyly qazan aiynda eng joghary «agha redaktor» ataghyn iyemdenipti. Jýkenning jogharydaghy enbekterinen kezinde әr dәrejeli syilyqtargha ie bolghan «Qarly alqaptaghy qajyrly jandar», «Otardaghy ottar», «Qarda ashylghan qarghaldaqtar», «On alty jyldan son»..., «Talap talghardan asyrady», «Biyde de bar zamannyng aibyndary», «Jel óti qaghyr keshegi, dyr-duman býgin esebi» atty ócherkteri men estelikterin, «Gazetting әdebiyet beti jәne әdeby tuyndylar jóninde oqyrmandarmen syrlsu», «Aqyndar aitysy turaly oy tolghau», «Tilshi men tilshilik dayyndyq turaly», «Dyng shyauping nazariyasy úly tuyn biyik kóteru jәne ony ishkeriley ýgitteu-aqparat salsynyng búljymas boryshy» qatarly әdebi, syn-zertteu maqallary arqalghan әleumettik jýkterimen qoghamgha jasaghan yqpaldarymen, oqyrmandar arasynda tudyrghan әserlerimen is-jýzindik kәsiptik júmystardaghy ónimdiligimen oqyrmandardyng jaqsy baghasyna, jyly qabyldauyna ie bolghan tuyndylar edi. Al, olardyng arqaysysyndaghy taghylymdyq, tәrbiyelik, kórkemdik erekshelikter jóninde ayaldau-búl maqalnyng mindeti bolmaghandyqtan, arnayy toqtalmadyq.

Aqyn, marqúam J.Nýsipúly úly Talgharmen birge.

Desede, osy orayda Jýkenning 10 nan astam jazbalary men óz basynyng da talay-talay baghalaularda art-artynan «ozat qyzmetshy», «ýzdik partiya mýshesi», «ýzdik redaktor», «ýzdik tilshi» degen danyqty kuәliktermen syilanyp otyrghandyghyna (kuәlikterin kórip) aighaq bolaltyndyghymdy aita ketudi jón kórdim. Sonshalyq kóp marapattalyp, syilanyp, danq tórlerinen kórinip jýrsede, Jýkenning óz auzynan «men ananday boldym, ne mynanday boldym» degen bir auyz lepirme sóz estimegen ekenmin. Halqymyzdyng «jemisti aghashtyng basy qashan da tómenge qaray iyilip túrady» degen danalyq tújyrymy-әne, sonday – Jýkeng sekildi azamattaryna qaratylsa kerek qoy. Bizde Jýkeng sekildi 40 jyl halyq ýshin ter tókkendi qoyyp, tittey bir isti sәtti tyndyrar bolsa, jana ghana júmyrtqalghan shiby sekildi «qo... qo...  qoqaqtap» ainalany basyna kóteretin alókpe, bóspeler azba?! Jylt etken oray tabylsa boldy, ózin bazargha salyp kórsetkisi, maqtanghysy, qampiyp alghysy kelip túratyndar azba?! Bolshaqta bolghysy keletin, kýnder ótken sayyn tolysyp, irlengisi keletin jastar men jasqóspirimderding osy bastan saqsyna jýretin bir qadasy da mine osy der edim. Kishilikting ózi-naghyz kisilik, kisiligi joq adamnan ne kýtersin!

Jayshylyqtaghy jaghdayda, alghash jolyqqan kimde-kim Jýkenning syrtqy bitimine, sóz әlpetine, jýris-túrysyna, qimyl-әreketine qarap onyng shekesi, minezi, kónil shanaghy tar adam boluy kerek dep mólsherleui mýmkin. Ámaliyatta, ol mýlde olay emes edi. Sózime dәlel retinde óz kózimmen kórgen birneshe isti aita keteyin:

Sol 70-shi jyldardyng ishi,  biz Sauannyng Bortynko auylyna bara qaldyq. Marqúm Qajet Jaqannyng ýiinde otyrghanbyz. Bir uaqytta dastarqan basyna masalandau bir jigit kelip otyrdy da, ile-shala jón súrady. Jónimizdi Qajet tanystyrdy. Sol-aq eken әlgi jigit ornynan qarghyp túryp «úry Jýnispek senbisin?» demesi barma. Al, Jýkeng onyng sózin kәperine almaghanday jymiyp: «IYә, jigitim, nemenendi úrlatyp eding maghan?» dedi. «Sen XX tyng ólenin úrlghansyn, maghan onyng ózi aitty» deydi anau. Sol-aq eken, Jýkeng ishek-silesi qatqansha kýldi-ay kelip. «Apam da an-tan, men de an-tan» degendey Jýkenning myna qylyghyna men de, Qajet te, әueli әlgi masalanymyzdyng ózi de an-tang bolystyq. Sóitsek, әlgi jigit «Jýnispekting ólenin Dórbiljindegi XX úrlap alypty» degen habardy taghy da Masalandau kezinde estise kerek qoy. Al, onyng «maghan onyng ózi aitty» degeni óz qaltasynan qosyp alghan ótirigi bolyp shyqty. Eger, sol arada Jýkennen basqa bireu bolsa, tipti men bolsam da әlgi jigitke «ottapsyn, shyq ýiden» der edik. Ol sózdi arada Qajet marqúm aityp ta salghan. Biraq, taghy da Jýkeng «estigen qúlaqta aiyp joq» dep bәrin jaymashuaqtatyp tastap edi. Keyin sәti týsip men Dórbiljinde Jýkenmen birge әlgi ólenin úrlaghan jigitke de kezigip qalsam boldy. Úrlanghan Jýnispekting «Altynbúlaq» degen óleni eken. Al, úrlaushy «Altynbúlaqty» Dórbiljinning XX degen jer atauyna ghana ózgertip jariyalghan eken.

Eki gazet te Jýkende bar boltyn. Álgi jigitke, «Mynauyng ne soyqan, qaraghym-au» desem, qyzarmay býiregi býlik etpey, betime tigilip qarap týrip: «Sizderden óstip ýirenbesek bolma?!» dep yrjyn-yrjyng etedi, ne daua? Jýkeng taghy da qarqyldap kýldi de qoydy. Aldynda Qajet te men de osy úrlanghan óleng turaly maqala jazsaq deskenbiz. Oghan Jýkeng «oghan bola Jýikelerindi júqartyp qaytesynder, ondaylargha aitqan syndarynnyng ózi dary ma eken?» dep únamady.

Taghy bir joly úmytpasam 1972 jyldyng qysy bolar. Biz Shәueshekte birge bola qalghanbyz. aimaqta gúnshydan jogharghy basshylrdyng kezekti bir shúghyl jiyny ashylyp jatqan. Jýkeng tilshilik istep jiynda jýrgen. Bir kýni Jýkeng jataghyma keldi. «Sәke, Zamanbek degen shujidy tanimysyz, sizding audandiki eken» deydi. «Tanyghanda qanday, bizding gýnshining shujiy» deymin. «Ózi qyzyq әri qyrsyqty adam eken. Jiynda sóilegen sózin alayyn dep barsam, bermey qoydy» deydi. «Nege?» desem, «bilmeymin» deydi. Sonymen Zamanbek shujigha baramyn ghoy. Zakeng aitady: «Qaydan bileyin Sәke, júdyryqtay bir bala alkóbe shaqta tilshi edim, sóilegen sózinizdi ala qoysam deydi. Qoyannyng ózin kórip qaljasynan týnil degendey, ananyng syrtqy topanyna qarap, tilshimin degenine senbedim» deydi. Eger, ózge bir tilshi bolsa, Zamanbek aqsaqalgha qayta qayyrylyp barghandy qoyyp, ony qatysty basshylaryna jamandap, kelistirip sóktirer edi. Biraq, Zәkenning qylyghyna Jýkeng tittey de ish jimady, qayta sodan bylayghy kýnderde Zәkenmen jaqsy tanysyp, syilasyp ótti.

Aqyn J.Nýsipúly kenje qyzy Shúghylamen birge.

Jýkenmen mening eng songhy istes bolghanym  1999 jyly Ýrimjide ólkelik aqyndar aitysy ótkizilgen kez boldy. Ekeuimiz bir jataqta jattyq. Kóp-kóp sir shertistik. aqyndar aitysynyng kýndelik barysynda bagha berisip, joramaldar jasasyp, aldaghy kýnderde aitys jóninde arnauly jazyltyn maqalmyz jóninde oy bólisip jýrdik. Men qyryq neshe maydan aitysqa týsetin aqyndar men termeshilerdi, kýishilerdi sahynagha shaqyru ólenderin jazumen әbiger boldym da, Jýkeng alda jazyltyn maqalmyzgha «shiykizat» toptady. Sóitip, men qalam terbep, Jýkeng qasy-kózin jóndegen «Quat bolyp aqyl-oy sanamyzgha, jyr toyy ótti dýbirli qalamyzda» degen ócherk maqalamyz «Shynjang gazetinin» sol jylghy 8-qyrkýiek kýngi sanynyng bir jarym betinde nedәuir tolyghymen jariyalndy. Sonynan, osy maqalmyz jayynda birtalay hattar men telefondardy tapsyryp aldyq. Olay boltyny aitalmysh maqalada aqyndar aitysynyng býkil barysy tanystyrylumen birge aitysynyng zandylyqtary aitys aqyndarynyng erekshelikteri jóninde de nedәuir sauatty taghylymdar bayymdalghan edi.

Jýkeng ózining 40 jyldyq aqparatshylyq ghúmyrynda әdeby jasampazdyqpen de shúghyldanghan qalamgerlerimizding biri. Ózining poeziyalyq saparyn sonau alpysynshy jyldardyng basynda «Anshy», «Ile ózeni», «Auyl kórki», «Dәriger qyzgha», «Jana júrt», «Kóktem» qatarly ólenderimen bastaghan aqyn ghúmyrynyng songhy nýktesine deyin birneshe jýz ólen, tolghau, 10 nan astam ballada, dastan jazyp 1982 jyly óz oqyrmandaryna «Balashyq» atty alghashqy jyr jinaghyn úsynghan edi. Endi juyrda Shynjang halyq baspasynan «Jastyq shaq» atty ólender jinaghy jaryq kórdi. Ol poeziya jasampazdyghymen qosa, proza janrymen de ainalysyp 1999 jyly «Ýsh tamshy» atty әngime-ócherkter jinaghyn baspadan shyghardy. Ol jәne úighyr halqynyng әigili jazushysy Zordún Sabyrdyng «Izdenu» atty romanyn qazaq tilinde sóiletken qarymdy qayratkerlerimizding biri.

Jýkenning kezinde aituynsha әri onyng kәsiptes saptastarynyng әr dәuirdegi jetekshilerining rastauynsha, onyng aqparat salsynda ótken 40 jyldyq ghúmyrynyng az degende tórtten bir bólegi tómende-negizgi satylrda ótken eken. Al, ýili-barandy bolghannan keyin de onyng túrmystyq shart-jaghdayy tym shirkin-ay bolmaghanyn býkil el-jýrt biledi. Ol alghash toy jasaghanda Yan-anludaghy bir jekening ainalsy on sharshy metrge de jete qoymaytyn ayaday ýide otyrghanyn bәrimiz bilemiz. Marqúmnyng kózi tirisinde iygiliktengen qazirgi ýii de belgili.

Aqyn J.Nýsipúly ýlken qyzy Jannamen birge.

Biraq, men sonshalyq aralas-qúralas ótkende Jýkenning óz basyna jasalugha tiyisti qamqorlyqtar men iygilikter jóninde bir auyz til qatqanyn bilmeydi ekem. Ol әne sonday qajyrly, qarapayym, kómpis, qanaghatshyl asyl azamat edi. Jýkeng – 1996 jyldan tartyp bir bólimning júmysyn basqardy. Osy 6 jylda ol úiymnan birde bir kýn jeke júmysyna bola rúqsat almaghanyn aityp edi. Ras eken, al, kәsiptik qyzmetke jastap, ózining jeke júmystaryn tyndyra jýrgen kezderi bolghan da shyghar. Áriyne, ol joldy ghoy!

Marqúm Jýnispek basqalargha bauyrmal, ózim degenge ózegin júlyp beretyn dosqa adal, meyirimdi jan edi. Sondyqtan da bolar, Ýrimjini qoyyp, alys aimaqtardaghy aralasatyn dostarynyng toy-tomalaq, ólim-jitimderinen qalmaushy edi. Bir jyly qysta Jýkender bizdikine soghym basyna kelip otyrghan, ayaq astynan Sauandaghy Qajet Jaqannyng qatynas shyrghalanyna dushar bolghan habary keldi. «Qaytemiz?» degendey men onyng betine qarap edim. ol «barayyq»! dep short bekimge keldi. Ertesi biz poyyzben Sauangha bardyq, bizding barghanymyzgha Qajetting 80 nen asqan anasy Yrymqan apamyz, 70 ke juyqtaghan aghasy Qoshandar, Qajetting bala-shaghasy erekshe quanyp kózderine jas alyp, raqmetterin aitysty. Jýkenning Qajetpen dostyghy tipti erekshe edi. Marqúm Qajet te jóp-jónki adamdardy kózine ile qoymaytyn órkókirekteu jigit edi. Biraq, sol Qajet sonau 70 jyldardan tartyp óle-ólgenshe Jýnispekke siynyp, Jýnispekti ústaz týtip ótip edi. Sonan da bolar, Qajet Jýnispekting birtalay ólenderin jatqa biletin. Búl jaghdaydy osy kýni Sauanda zeynette jýrgen Orynghazy aqyn әbden biledi.

Keyin biz Qajetting sheshesining ólimine de, Qajetting ólimine de birge bardyq. Men bilgende ýsh aimaqtaghy aty tanymal aqyn-jazushylardan (jas tәlimgerlerde az emes) Ýrimjige kele qalghandarynyng Jýkene, Jýkenning otbasyna soqpay ketetinderi kemde-kem edi. Ýitkeni, Jýkeng solardyng bәrimen tatu-tәtti, berekeli, silasymdy ótisken edi. Al, bara qalsa solardyng bәri de jýkendi tóbelerine han kóteretin-di. Sóitken Jýnispegimizding mәngi oralmas sapargha attanyp ketkenine de mine bir jyl bolypty. Jyldyq-syqtadyq, eniredik, kýrsindik! Biraq, ony qayta oralata almadyq. otbasyndaghy, kensesindegi onyng orny ýnireyip bos qaldy. Qoghamdyq ortadaghy onyng jarqyn beynesi endi kózimizge kórinbes boldy. Amal qansha, bәrine de kóndik, kónbeske shara ne? Biraq, Jýnispekting aty óshpedi, orny onaldy. «ornynda bar onalar» degen ósi ghoy destik. Kózi tirisinde Jýkenning aty qalmaytyn «Shynjang gazetinin» betterinde endi mine jýnispekting úl-qyzynyng aty shyghyp jatyr. Áriyne, olarmen birge Jýkenning de aty oqyrmandarynyng auzyna imanday ýiiriletin shyghar?! Osyghan da shýkirlik!

Desede, men Jýkenmen birge ótken 30 jyldyq ghúmyrymnyng eng aqyrghy jylynyng orny tolmas ókinish arqalatyp keterin mýlde oilmaghan ekenmin. Ásirese, aiyqpas indetting alqymynnan alyp, jan azabyn әbden tartyp jatqan kýnderinde Jýkenmen úzaq-úzaq birge bola almaghanyma, әshkere sezdirmesem de eptep-suyrtpaqtap qaljyngha jastap bolsada onyng kónil týkpirindegi aryz-armandaryn azda bolsa úghyp qalmaghanyma qatty ókinemin. Ýitkeni 2001 jyly jeltoqsannyng sonynan 2002 jyly kókekting ortasyna deyin óz deneme daryghan indetting azabymen alysyp jatyp, men Jýkenning qasyna da bara almadym. Solida, auruhana tóseginde jatsam da Jýkenning kónilin aulap, ruhany jaqtan azda bolsa serpiltudi esimnen shygharmadym. Sonymnyng aighaghy osy ólenim edi. Óleng ózim emhanagha kirip eki aptadan keyin jazylghanyn. Siyasy qúrghamay túryp telefonda Jýkene oqyp bergenimdi bala-shaghalary, inileri әbden biledi. Maqtanghanym emes, osy ólenime Jýkeng erekshe razy boldy. Marqúmnyng kónilin súray barghan jaqyndaryna mening osy ólenimdi oqytyp jatqanyn keyin estidim.

Marqúm J.Nýsipúly, dosy, osy maqalanyng avtory aqyn Sәly Sәduaqaspen birge.

Endi men Jýkenning aruaghyna baghyshtaghan dúgham retinde maqalymdy osy ólenimmen aqyrlastyrudy jón kórdim.

Bolinisadan hat

(J.Nýsipúlyna)

Endi-endi kenigende tynys-demin,
Jolshybay boldyrmaugha tisti edin.
Óskende mәrtebeng men salauatyn,
Ne boldyng jany taza Jýnispegim?

Sezimsiz soqyr, mylqau, esalang ba?
Jýkem-ay ne jazyp eng jasaghangha.
Azaby aurudyng qara tastay,
Aldymen batady eken dos adamgha!

Erteden jýregindi týsingemin,
Dәl mendey qadirindi týsindi elim.
Soghan da, kónil súray barghanymda,
Ezilip ketti-ay sәtke ishim menin.

Kýsheyip dauylyng da, nósering de,
Jetkende úshpaghyna osy ómirde.
Tosyn dert qoymasa eger jipsiz baylap,
jatarma eng balnitsanyng tóseginde.

Shabyttyng auyzdyghyn bir kýn almay,
Shauyppyz bir kýn múnday, bir kýn onday...
Qaynaghang qaldy jatyp, ýshinshi ret,
Barugha óz qasyna ýlgire almay.

Túrghanda kókirekte bir shybyn jan,
Tanbappyz úly ómirge qúlshynudan.
Amal ne, jazymysh meni jolbarystay
Jymyp kep alyp úrdy úrshyghymnan.

Janghanda tirliktegi enbegimiz,
Kóp edi kórgennen de kórmegimiz.
Biraqta, mynau sýrkey tauqymetke,
Osy ma moyyn súnyp kónbegimiz?

Enbeksiz tegin kelgen joq-ty asymyz,
Ne kórdi taghdyr degen «qaqbasymyz».
Qúlazyp kóshken júrttay az-aq kýnde,
Biz joqta jýdey qapty-au otbasymyz.

Qabaqtan qasyretting búlty yghysyp,
Jýrushi ek mәre-sәre kýlki qúshyp.
Qarashy! Endi úl-qyzdar jautandaydy,
Torghayday qyrghy kórgen ýrpiyisip.

Qaytpaghan qayrat penen qajyrymyz,
Jandar ek jarasymdy әzilimiz.
Jýz oilap myng tolghanyp taba almadym,
Ne ekenin jaratqangha jazyghymyz?

Toghysqan arman, tilek, qúshtarymyz,
Sondyqtan shyghushy edi kýshti әnimiz.
Biz ýshin júrt qamyqsa, kýleri shyn,
Qyzylkóz, kóre almaghan dúshpanymyz.

Kórkeude, quys quray, boz ókpenin,
Bilemin, syrtymyzdan sóz etkenin.
Qynsylap qyzyl iyti qyzghanyshtyn,
Súmdardyng tyrnary haq ózekterin.

It ýrmek, ilingende basyna býlt,
E ,Jýke, Oghan bola jasymayyq!
Dostyqtyng qúdyretin asyrayyq,
Bizderge bәrinen de osy layyq.

Baulyghan batyrlyqqa el-anamyz,
Ertenge býgingimiz boldy anyz.
Qayray týs qiyndyqqa qylyshyndy,
Az kýnde-aq ortamyzgha oralamyz.

Balaymyn jaqsylyqqa júrt anysyn,
Ilayym basynnan tez búlt arylsyn!
Jasaymyz әli talay aqyn Jýke,
Otbasy, jarymyz ben úrpaq ýshin!

13 qantar 2002 j.

Sәly Sәduaqas

Avtordyng ótinishimen tótesheden audaryp portalgha dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz