Býginde jarnamamen tyghyz baylanysty kez kelgen basqa salalar siyaqty, sporttyq marketing industriyasy eleuli ózgeristerdi bastan keshpekshi. Sebebi - Qazaqstanda jana zannamalyq normalardy engizuding aqyry búdan bylay biznes jýrgizuding jana erejelerin talap etedi.

Bekitilgen zandylyqty saqtay otyryp, qoyylghan talaptargha qalay beyimdelip, qatandatylghan shekteuler jaghdayynda óz ónimin naryqtaghy ilgerleushiligining tiyimdi tәsilderin tabugha bolady? Búl turaly Astanada ótken sporttyq marketing boyynsha seminar barysynda aityldy.

Sebebi, búl orayda bukmekerlik biznes - sport industriyasynyng eng manyzdy bóligi bolyp tabylady. Sonday-aq búl - budjetke salyq audarymdarynyng orasan zor somasy men eldegi qayyrymdylyqtyng edәuir ýlesin qúraydy.

2024 jylghy 9 qyrkýiekte kýshine engen zangha engizilgen týzetuler ghana bukmekerlik kenseler men totalizatorlardy jarnamalaugha baylanysty birqatar manyzdy aspektilerdi qozghady. Búl zannyng negizgi mindetterining biri jarnamalyq nauqandargha, әsirese syrtqy jarnamagha jәne internette ilgeriletuge qatysty talaptardy kýsheytu boldy. Óitkeni, Astanada ótken seminargha qatysushylardyng pikirinshe, osy kýrdeli mәselelerding barlyghy da qozghalyp, sóz etildi, «zang týzetu bastamashylarynyng ústanymynyng oryndaluy mýmkin emes». Úsynylghan týsindirme kónildi kónshitpeydi. Sebebi ol naryqtaghylardy daodan tys ózge de qazaqstandyqtardy da janylystyrady.

Búl rette zang týzetu bastamashylary zandy bukmekerlik kenselerding tanyluy men qaryshtap ilgerileuining shektelui halyqtyng arasynda, әsirese jastardyng arasynda oiyn tәueldiligining payda bolu qaupin tómendetui mýmkin dep esepteui bek mýmkin. Alayda, zang jobasyn әzirleu kezeninde jarnama materialdarynyng kólemi men ludomaniyanyng kóbengi arasyndaghy baylanysty dәleldeytin qanday da bir ghylymy zertteuler nәtiyjesi úsynylmaghan, sonday-aq Internette zansyz qúmar oiyndar men bәs tigu jarnamasynyng edәuir mólsherde boluy eskerilmegen. Osynau kemshilikterine qaramastan týzetuler qabyldandy. Endi ol ómirdegi shynayy shyndyqpen betpe-bet keledi.

Búl turaly seminar barysynda Qazaqstan bukmekerlerining ózin-ózi retteytin úiymy qauymdastyghynyng preziydenti Rauan Kenjaliyn aitty.

- Bukmekerlik biznes sportpen tyghyz baylanysty ekenin atap ótkim keledi. Sebebi bәs tiguge bolatyn oqighalar bizde tek sporttyq is-sharalarmen ghana shektelgen. Sonymen qatar, bukmekerlik biznes týrli kelisimsharttarmen - demeushilik, marketingtik kelisimsharttarmen baylanysty jәne biz kóptegen jyldar boyy seriktes bolyp kelemiz. Sәikesinshe, osy normalardy týsindiru de, problemalardy sheshu de qajet.

Mysaly, birqatar tyiym salulardy, normalardy, әsirese әleumettik jelilerde jarnama ornalastyrugha qatysty jәne t.b. týsiniktemeler. Eger osy normalardy songhy týzetulerge sәikes zandyq túrghydan týsindiretin bolsaq, onda búqaralyq aqparat qúraldarynda jarnamalaugha tyiym salynady.

Biraq, ótken jyly «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» zang qabyldandy, bizde «Jarnama turaly» zang da bar, oghan qosa «Onlayn-platformalar turaly» zang qabyldandy. Sózding toqaterin yatar bolsaq, búl tyiym tek búqaralyq aqparat qúraldaryna (al búl BAQ, internet-resurstar, týrli baspa basylymdary jәne t.b.) qoldanylady? Sebebi onlayn-platformalar - búl habarlamalar, foto, beyne jәne t.b. almasu mýmkindigi bar internet-resurstar: Instagram, telegram-arnalar, Feysbuk jәne t.b. shet qalyp otyr. Bir sózben aitqanda, olargha tyiym salynbaydy.

Degenmen, atalghan internet-platformalar býgingi tanda eng keng taralghan jarnama beru joly bolyp tabylatynyn bәri týsinedi, - dep atap ótti sarapshy.

Búl rette әkimshilik jauapkershilikting negizgi auyrtpalyghyn jarnama taratushylar, yaghny 60-tan (eger búl jeke túlgha bolsa) 400 AEK-ke (eger búl iri kompaniya bolsa) deyingi mólsherde aiyppúl salynuy mýmkin marketingtik jarnama kompaniyalary kóteredi. Búl ainalyp kelgende jarnama biznesining shyghyndarymen, bedelge núqsan kelitip, qúqyqtyq tәuekelshilikke úryndyrady.

Marketingtik naryq - damyp kele jatqan naryq, ol endi ghana qalyptasa bastady jәne dәl osy sporttyq marketing belgili bir jәne manyzdy әleumettik oryngha ie ekenin úmytpau kerek. Sebebi kóbinese Qazaqstanda qayyrymdylyq qarjylandyrudyng zandy kózi bukmekerlik kenseler bolyp tabylady.

Olargha, birinshiden, qabyldanghan shekteulerdi saqtau, ekinshiden, rúqsat etilgen formattardy barynsha paydalanu qajet. Mysaly, ghimarattar men qúrylystardyng ishinde, BAQ-ta QR MAM-da tirkelgen sporttyq kontentting 100% -y bar. Sonday-aq, sporttyq is-sharalardy teledidardan tikeley kórsetu kezinde jarnamalaugha rúqsat etiledi. Biraq búl rette marketingtik qoghamdastyq bәrine qosymsha memlekettik organdarmen, retteushilermen dialog ornatu ýshin biriguge kedergi keltirmes edi.

- Onyng ýstine, birqatar týzetuler marketingtik qyzmetting jәne jarnamalyq kompaniyalar qyzmetining mәnisi men ereksheligin eskermey, birjaqty týsindiriledi. Búnyng bәri aqyryna deyin rettelmegen. Búl oiyn biznesining zandy kompaniyalarymen jәne Qazaqstanda da oryn alatyn zansyz orasan zor naryqpen tyghyz baylanysty jarnamanyng mazmúnyna da qatysty.

Jәne ol zandy naryqtan týbegeyli aiyrmashylyghy bar Internette jappay taralghan «súr» jarnamalyq kontentpen toltyrylghan. Búl kóptegen onlayn-kazino, aqshagha arnalghan iGaming oiyndarynyng әrtýrli týrleri jәne t.b. Jәne olar kóbinese Qazaqstannan tys jerlerde ornalasatyndyghyn da eskeruge tiyispiz.

Aytpaqshy, osy týzetulerge deyin kontent tiyisti organdarmen retteletinin anyqtaugha mýmkindik boldy, al qazir ol joqqa tәn, - dep týsindirdi Rauan Kenjaliyn, atalghan jaghdaydy obektivti baghalauda halyqaralyq tәjiriybege jýginine oiyn tarqatty.

- 2019 jyly Italiyada da Qazaqstanda oryn alyp otyrghan osynday shekteuler engizildi. Sport ghimarattary men qúrylystaryn, sport is-sharalaryn qospaghanda, syrtqy jarnamagha, onyng ishinde kólikte de jappay tyiym salu bayqaldy. Búl shekteu týzetuleri engizilgennen keyin bir jyl ótken son, yaghni, 2020 jyly 18,5 milliard euronyng zansyz onlayn-platformalardyng iyeligine ótuine әkep soqtyrdy.

Italiyandyq oiyndar men mólsherlemeler qauymdastyghynyng baghalauy boyynsha, búl oiynshylardyng barlyq mólsherlemeleri men belsendiligining jiyntyghynda 75% zansyz alangha, «qara» naryqqa ketuine mәjbýr etti. Germaniyada da 2021 jyly uaqytsha shekteulerge, jarnamanyng mazmúnyna jәne t.b. baylanysty týzetuler engizilgennen keyin osynday teris saldarlar qylang berdi. Búl zandy mólsherlemeler kólemining 12,8%-gha qysqaruyna, sonday-aq salyq týsimderining eki milliard eurodan 413 milliongha deyin tómendeuine bastap alyp keldi.

Biz keltirgen sifrlar osy elding budjeti oiyn biznesining zandy sektory әkelgen tabystan qalaysha qaghylghandyghyn kórsetedi. Onyng ýstine, sol kezde Germaniyada zansyz әreketterding 65% -gha artqany bayqalghan bolatyn, - deydi qauymdastyq preziydenti.

Qazaqstan turaly әngimege qayta oralsaq, «búl da zansyz oiyn naryghynyng ýlesin arttyryp, salyqtyq týsimderdi qysqartady».

- Mysaly, eger býginde bukmekerlik zandy naryq jylyna shamamen 100 milliard tenge salyq audarsa, onda jogharyda biz atap kórsetken jaghdaydalar oryn alsa, budjet talay aqshadan qaghylady. Eng bastysy, eng jaghymsyz saldary biznesting osy sektoryna memlekettik baqylaudyng joghaluy bolyp tabylady. Al qabyldanghan zang ludomaniya qatysty әleumettik problemalardy sheshuding ornyna mýldem, kerisinshe, ony odan әri ushyqtyryp jiberui mýmkin. Búl mәseleni sheshu ýshin eng aldymen zansyz platformalardyng qazaqstandyq paydalanushyny tartuyn tiyimsiz qyludy qamtamasyz etu qajet.

Qordalanghan jaghdaydan shyghu ýshin eki qúralgha jýgingenimiz lәzim: zansyz biznespen baylanysty kýdikti operasiyalardy, siltemelerdi, sayttardy naqty jәne nýkteli búghattau, múny zandy oiyn biznesining memlekettik organdarmen dialogynyng kómegimen anyqtalghan barabar retteu qúraldaryn ornatumen biriktiru arqyly qogham, memleket jәne biznes mýddelerining tengerimin saqtauymyz kerek, - dep sózin qorytyndylady Rauan Kenjaliyn.

Abai.kz