Býgin preziydent Qasym-Jomart Toqaev barlyq dengeydegi mәslihattar deputattarynyng II respublikalyq forumyna qatysyp, sóz sóiledi. Biz portal oqyrmandarynyng talqysyna Preziydent aitqan basty tezisterdi úsynyp otyrmyz...

DEPUTAT BOLU – HALYQTYNG ÝNI BOLU DEGEN SÓZ!

«Shyn mәninde, búl jiynnyng mәn-manyzy airyqsha. Deputattar – ózekti mәselelerdi ashyq aita biletin, azamattardyng qoghamdaghy oi-pikirin atqarushy biylikke tikeley jetkizetin qauym. Bir sózben aitsaq, deputat bolu – halyqtyng ýni bolu degen sóz. Mysaly, jana ghana sóz sóilegen azamattar óte manyzdy mәselelerdi kóterdi. Áset Mahambetovting bilikti maman retinde atom energiyasy turaly pikiri ózekti. Syrymbek Sәrsembaev mono-qalalardy damytu jóninde jaqsy úsynystar aitty. Rinat Zaitovtyng últtyq ónerdi qoldau turaly payymdary da oryndy. Deputattar Yuliya Kuchinskaya jәne Evgeniy Buslaev ta óte ózekti pikirlerin aitty. Mәslihat – memlekettik biylikting óte manyzdy tarmaghy. Aymaq júrtshylyghynyng tynys-tirshiligi, mún-múqtajy qashanda mәslihat deputattarynyng jiti nazarynda bolugha tiyis. Saylaushylardyng mýddesin qorghap, el ýmitin aqtau – basty paryz. Men mәslihattardyng qyzmetine erekshe mәn beremin. Jalpy, elimizde 3300-den astam mәslihat deputaty bar. Sonyng 70 payyzyna juyghy osy zalda otyr», - dedi Preziydent.

QAZIR MÁSLIHATTA JAS DEPUTATTAR KÓP!

«Biz býgin mәslihattardyng júmysyna jәne manyzdy mәselelerge qatysty pikir almasamyz. Bәrinizge mәlim, songhy jyldary elimizde jan-jaqty janghyru júmystary qolgha alyndy. Sonyng ishinde sayasy reformalardyng orny bólek. 2022 jyly referendum arqyly Konstitusiyagha manyzdy ózgerister engizdik. Parlamentting rólin aitarlyqtay kýsheyttik. Zang shygharushy organnyng qazirgi qyzmetine Erlan Jaqanúly arnayy toqtalyp ótti. Jalpy, biylik tarmaqtarynyng júmysyn jetildiru ýshin naqty sharalar qabyldadyq. Onda jergilikti ókildi biylikke qatysty mәseleler de bar. Atap aitsaq, oblystyq mәslihat saylauy aralas jýie arqyly ótedi. Al audandyq deputattar tek qana majoritarlyq tәsilmen saylanady. Búl qadam elimizding demokratiyalyq jolmen damuyna zor serpin berdi dep senimmen aita alamyz.

Auqymdy reformanyng nәtiyjesinde sayasy bәseke jandana týsti. Jana erejege say ótken saylaudan keyin mәslihattargha jana adamdar keldi. Alty sayasy partiyanyng ókilderi deputat mandatyna ie boldy. Qazir mәslihat mýshelerining onnan biri ghana – partiyalyq tizimmen kelgen deputattar. Qalghany – týgel bir mandatty okrugten saylanghan azamattar. Ózin-ózi úsynghan 434 adam deputat atandy. Ashyghyn aitsaq, búryn sayasy partiyalar týrli sanattaghy azamattarmen júmysqa kóp kónil bólmeytin. Zanmen talap etkennen keyin ghana mәn bere bastady. Mysaly, partiyalyq tizimde jastargha arnayy kvota bólindi. Búl sheshim olardyng qoghamdyq-sayasy ýderiske aralasuyna jol ashyp berdi. Búryn mәslihattaghy jas azamattardyng ýlesi 2 payyzgha da jetpeytin. Qazir zannamagha engizilgen ózgeristerding nәtiyjesinde búl kórsetkish eselep artty deuge bolady. Býgin de ortamyzda kóptegen jas deputattar otyr. Olar týrli minberden jastargha qatysty ózekti mәselelerdi batyl kóterip jýr», - dedi Toqaev.

Suret Aqorda telegram arnasynan alyndy.

MÁSLIHATTAR AYMAQTYNG ÁLEUMETTIK JAGhDAYYNA ÁKIMDIKTERMEN BIRDEY JAUAPTY!

«Ókildi biylikte әielderding qatary kóbeye týsti. Elimizde qyz-kelinshekterding bastamalaryna jan-jaqty qoldau kórsetilude. Áyelderding qúqyghyn qorghaugha basa nazar audarylyp jatyr. Osynyng bәri reformanyng naqty nәtiyjesi ekeni sózsiz. Sonday-aq reforma partiyalardyng aimaqtaghy belsendiligin arttyrdy. Olar oblys, audan ortalyqtarynda qarqyndy júmys istey bastady. Azamattardyng sayasy ýderiske keninen aralasuyna mýmkindik tudy. Jer-jerde týrli mәsele turaly ashyq talqylaular ótip jatyr. Basqasha aitsaq, pikir aluandyghyna jol ashyldy. Júrt jergilikti mәselelerdi sheshuge belsene atsalysatyn boldy. Búl «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» qaghidatymen tolyq ýndesedi. Sayasy reformalardyng nәtiyjesinde mәslihattardyng qúzyreti keneye týsti. Deputattar oblystyng jәne respublikalyq manyzy bar qalalardyng әkimderin balamaly negizde tandaytyn boldy. Atqarushy biylikke yqpal ete alatyn basqa da qúzyretter berildi. Sondyqtan mәslihattar aimaqtyng әleumettik jaghdayyna әkimdiktermen birdey jauapty. Deputattar ókildi biylik funksiyasyn halyqtyng senimine say joghary dengeyde atqaruy kerek. Ol ýshin mynaday mәselelerge nazar audaru qajet», - dedi Memleket basshysy.

MÁSLIHAT DEPUTATTARYNYNG BILIKTILIK DENGEYIN ARTTYRU QAJET!

«Mәslihat deputattarynyng biliktilik dengeyin josparly týrde arttyru qajet. Mәslihattar – jergilikti ózin-ózi basqaru jýiesindegi negizgi institut. Sondyqtan onyng tiyimdiligi deputattardyng kәsibiyligine tikeley baylanysty. Bilimine biligi say deputattar korpusyn jasaqtaugha, eng aldymen, olardy úsynghan partiyalar mýddeli boluy kerek. Býgin mәslihat deputattarynyng biliktiligin jetildiru turaly úsynys aityldy. Mәslihat deputattary qyzmetining tiyimdiligin arttyru ýshin búl baghytqa erekshe nazar audaru qajet. Búghan Memlekettik basqaru akademiyasyn tartu kerek. Partiyalar óz deputattarynyng biliktiligin jetildiru maqsatynda Akademiyamen yntymaqtastyq ornatqany jón dep sanaymyn. Áriyne, búl júmysty aimaqtyng erekshelikterin, halyq qalaulylarynyng kәsiby jәne qoghamdyq-sayasy tәjiriybesin eskere otyryp úiymdastyru qajet. Sonymen birge deputattar halyqpen tikeley baylanys jasay biluge jәne óz júmysy turaly qoghamdy jan-jaqty habardar etuge tiyis. Moyyndauymyz kerek, búl iste kózge kórinip túrghan kemshilikter bar. Atap aitqanda, mәslihat deputattarynyng saylaushylar aldyndaghy esebi kóbine formalidi týrde ótedi. Múnday kezdesulerge tynghylyqty dayyndalyp, sapaly ótkizuge erekshe mәn bergen dúrys. Sayasat daghdylaryn mengeru, adamdarmen sóilese alu jәne ashyq dialog kezinde óz ústanymyn dәleldey bilu óte manyzdy», - dedi Preziydent.

«Osylaysha mәslihattar jariya sayasatkerlerding jana tolqynyn qalyptastyratyn oryngha ainalady Sonymen qatar mәslihat deputattary azamattar kóteretin mәselelerdi baqylauda ústauy qajet. Jergilikti atqarushy organdargha yqpal etu ýshin óz ókilettikterin barynsha paydalanugha tiyis. Ýnemi syndarly pikirtalastar ótip, naqty sheshimder әzirlenetin Mәjilisten ýlgi alu kerek», - dedi preziydent Toqaev.

MÁSLIHATTARDYNG EKONOMIKALYQ SAYaSATQA YQPALYN ARTTYRA TÝSU KEREK!

«Mәslihattardyng jergilikti ekonomikalyq sayasatqa yqpalyn arttyra týsu mәselesine airyqsha nazar audaru kerek. Qazir jana Budjet jәne Salyq kodeksteri әzirlenip jatyr. Onda jergilikti ózin-ózi basqarugha qatysty reformanyng erekshelikteri eskeriluge tiyis. Ýkimet auyl әkimderining budjetin qalyptastyru jәne ony júmsau tәsilderin qayta qarauy kerek. Jergilikti ózin-ózi basqaru jýiesining qarjylyq derbestigin arttyru ýshin naqty úsynystar әzirleui qajet. Kodeks jobalaryn talqylaugha mәslihattar belsene qatysqany jón. Jergilikti budjet qarjysynyng dúrys әri tiyimdi bólinui óte manyzdy. Deputattar búl mәselege zor jauapkershilikpen qaraugha tiyis. Mәslihattar budjet sayasatyn, týrli tólemderding shekti mólsherin, eldi mekenderdi abattandyru jayyn, basqa da mәselelerdi údayy baqylauda ústauy qajet. Qazir respublikalyq budjetting kiris bóligi tolyq oryndalmay jatyr. Men Joldauda Ýkimet pen Últtyq bankke osyghan qatysty naqty sharalar qabyldaudy tapsyrdym. Sebebi, búl – jalpyúlttyq mindet. Oghan barlyq dengeydegi biylik tarmaqtary kýsh júmyldyrugha tiyis. Biz «Quatty aimaqtar – quatty el» qaghidatyna say júmys isteuimiz kerek. Sizder múnyng manyzy zor ekenin jaqsy bilesizder. Sondyqtan әr deputat óz audanyn órkendetuge atsalysady dep senemin», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Suret Aqorda telegram arnasynan alyndy.

MÁSLIHATTAR JALPYÚLTTYQ MINDETTERDI JÝZEGE ASYRUGhA ÝLES QOSUY KEREK!

«Mәslihattar jalpyúlttyq mindetterdi jýzege asyrugha ýles qosuy kerek. Byltyr mening tóraghalyghymmen ótken elimizding әleumettik-ekonomikalyq damuyna arnalghan keneytilgen keneske kóptegen deputattar qatysty. Múnday jiyn aldaghy uaqytta da ótip túrady. Sebebi reformalardy ónirlerde iske asyruda mәslihattardyng orny airyqsha. Mәslihattardyng memlekettik jәne qoghamdyq mindetterdi jýzege asyrugha etene aralasuy, ózderi týrli bastama kóterui manyzdy. Osy orayda Amanat partiyasynyng qoghamdaghy ózekti mәselelerdi sheshuge baghyttalghan jobalaryn erekshe atap ótkim keledi. Sondyqtan jastargha, әielderge, kәsipkerlerge, zeynetkerlerge, erekshe qajettilikteri bar adamdargha qoldau kórsetu, halyqtyng qaryz jýktemesin azaytu, auyl túrghyndarynyng kirisin arttyru, paydalanylmay jatqan jәne zansyz berilgen jerlerdi qaytaru, ekologiyalyq, qarjylyq sauattylyqty jetildiru, sonday-aq qoghamdaghy oqu mәdeniyetin qalyptastyru siyaqty jobalar – airyqsha nazar audarudy qajet etetin ózekti mәseleler. Men Ýkimetke «Qaryzsyz qogham» jәne «Auyl amanaty» sekildi partiyalyq jobalardyng auqymyn keneytuge kómektesudi tapsyrdym. Memleket adal enbegimen túrmysyn jaqsartugha dayyn jandargha әrqashan qoldau kórsetedi. Búl «Adal enbek – Adal tabys» qaghidasyna tolyq sәikes keledi jәne Ádiletti Qazaqstan qúrudyng negizgi faktorlarynyng biri. Sondyqtan kelesi jyldy Júmysshy mamandyqtar jyly dep jariyaladym. Osy arqyly qoghamda enbek qúndylyghy men kәsiby biliktilikting ornyghuyna yqpal etemiz dep senemin», - dedi Memleket basshysy.

SU TASQYNY KEZINDE ELIMIZDEGI SAYaSY PARTIYaLAR NE ISTEDI?

«Amanat partiyasynyng barlyq mýshesi kóktemgi alapat su tasqyny kezinde bekem birlikting ýlgisin kórsetti. Olar bógetter salugha jәne azamattardy evakuasiyalaugha, gumanitarlyq kómek jinap, elge taratugha birge qatysty. «Auyl» partiyasynyng bastamasymen túrghyn ýilerdi jәne әleumettik nysandardy qalpyna keltiru ýshin studentterding qúrylys jasaqtary jedel qúryldy. «Aq jol» partiyasy su tasqynymen kýresuge eki jýzden astam arnayy tehnika jetkizdi. Respublica, JSDP jәne Qazaqstan halyq partiyasynyng belsendileri de shet qalmay, zardap shekken azamattargha alghashqylardyng biri bolyp qoldau kórsetti. Álbette, búl auqymdy júmysqa partiyalardan saylanghan, sonday-aq ózin-ózi úsynghan mәslihat deputattary da belsendi atsalysty. Eng aldymen, osy maqsatqa bólingen qarjynyng júmsaluyn baqylaugha kómektesti. Árbir partiya óz qyzmetinde, negizinen, elektoratyna baghdar ústay otyryp әreket etetini týsinikti. Olar bir-birimen bәsekelesip, saylaushylardyng dauysy ýshin kýresetinin kórip otyrmyz. Alayda partiyalar jalpyúlttyq mindetterdi sheshu ýshin kýsh-jiger biriktiruge dayyn. Sayasy úiymdar kóktemgi su tasqynymen kýres kezinde dәl osynday birlik pen yntymaqtyng ýlgisin kórsetti. Toghyz mynnan astam otbasy su basqan ýilerin jóndeuge jәne qalpyna keltiruge tólem aldy, alty myngha juyq otbasyna baspana satyp alugha qarjy bólindi. Qysqa merzim ishinde 2,5 mynnan astam jana ýy salyndy. Josparlanghan 2680 ýiding 2620-sy paydalanugha berildi. Múnyng barlyghy – memlekettin, biznesting jәne qoghamnyng birlese atqaryp jatqan júmysynyng nәtiyjesi. Men sayasy partiyalar, mәslihattar men qoghamdyq úiymdar dәl osynday myzghymas birlikte júmys isteui kerek dep sanaymyn. Týptep kelgende, aldymyzda túrghan maqsat – ortaq. Búl – elimizdi órkendetu jәne halyqtyng túrmys sapasyn jaqsartu», - dedi Preziydent.

MÁSLIHATTAR MEN ÁKIMDIKTER ÓZARA ÝILESIMDI JÚMYS ISTEUI KEREK!

«Mәslihattar men әkimdikter ózara ýilesimdi júmys isteui kerek. Reformanyng arqasynda elimizdegi әkimder instituty aitarlyqtay ózgerdi. Auyl әkimin tikeley saylau tәsiline birjola kóshtik. Az uaqyttyng ishinde auyl әkimderining 90 payyzyna juyghy janardy. Sonday-aq audan jәne oblystyq manyzy bar qala әkimderin saylau jýiesin pilottyq joba retinde synap kórdik. Biylghy Joldauda aittym, olardyng bәri jana jyldan bastap saylanatyn bolady. Osylaysha, basty biylik tarmaqtary týgel saylau jýiesine kóshti. Qazaqstan tarihynda eshqashan onday tәjiriybe bolmaghan. Tipti, múnday auqymdy reforma osy aimaqta bizding elde ghana jasalyp jatyr deuge tolyq negiz bar. Múnyng bәri – demokratiyalyq damu jolyndaghy airyqsha manyzdy qadamdar. Elimizde halyqtyng jartysyna juyghy auylda, audanda túrady. Sondyqtan azamattardyng kópshiligi ýshin tikeley saylau ýirenshikti, qalypty nәrsege ainaldy. Búl jaghday júrttyng saylau mәdeniyetin kóteredi, sayasy instituttardy nyghaytady. Jalpy, әkimderdi tikeley saylau jýiesi elimizde jana sayasy ahualdyng qalyptasuyna jol ashty. Jergilikti atqarushy biylikke jana buyn ókilderi kóptep kele bastady. Kәsipkerlerdin, qoghamdaghy belsendi azamattardyn, jastardyng arasynan shyqqan әkimder az emes. Qazir olar el basqaru isin ýirenip, tәjiriybe jinap jatyr. Jedel sheshim qabyldap, júmysty der kezinde úiymdastyrugha beyimdelip keledi. Búl qysta jylu-energetika salasynda kýrdeli jaghday bolghan kezde anyq bayqaldy. Kóktemdegi tasqyn da kimning qolynan is keletinin naqty kórsetti. Sharuagha shiraq әri elge janashyr azamattardyng әkim bolghany dúrys. Olargha jan-jaqty qoldau kórsetu kerek. Ásirese, mәslihat deputattary men әkimderding birlese júmys istegeni jón. Óitkeni olardy memleketting jergilikti jerdegi qos tiregi deuge bolady», - dedi preziydent Toqaev.

Suret Aqorda telegram arnasynan alyndy.

MEMLEKET MÝDDESI TÝRLI POPULISTERDING JEKE MÝDDESINEN JOGhARY TÚRUY QAJET!

«Qoghamnyng әkimderge qoyatyn talaby qashanda joghary. Búl – zandy qúbylys. Ákimning júmysyna syn kózben qarau – demokratiyalyq qoghamgha tәn qalypty nәrse. Biraq synaghannyng jóni osy eken dep, tym artyq ketetin әsire belsendiler de bar. Ózin bloger sanaytyn keybir adamdar әkimning әr qadamyn andudy әdetke ainaldyrdy. Júmysqa kedergi jasap, tipti, qoqan-loqy kórsetetinder bar. Áriyne, auyl, audan nemese qala túrghyndary bolsyn, barlyghy jayly ómir sýrgisi keledi. Azamattargha barynsha qolayly jaghday jasau – әkimge de, jergilikti mәslihattargha da ortaq mindet. Árbir әkim azamattarmen dialogqa ashyq boluy qajet, syndarly pikir almasa bilui kerek. Biraq júrtty dýrliktirip, shu shygharyp, zandy búzugha jol berilmeydi. Eshkim zannan attamaugha tiyis. Memleket mýddesi týrli populisterding jeke mýddesinen joghary túruy qajet. Qoghamnyng synynan jәne batyl sheshim qabyldap, jauapkershilik aludan qoryqpau kerek. Kez kelgen ózekti mәselege, sonyng ishinde aqparattyq shabuyldargha der kezinde nazar audaru qajet. Taghy da qaytalap aitamyn. Ákimdikter men mәslihattardyng mindeti – memlekettik sayasatty qatang ústanu, ony el mýddesine say jýzege asyru. Mәslihat deputattarynyng júmysyndaghy basym baghyttargha qatysty mening payymym osynday», - dedi Memleket basshysy.

REFERENDUM ELIMIZDING ODAN ÁRI DAMUYNA TIKELEY ÁSER ETEDI!

«Orayly sәtti paydalanyp, birqatar ózekti mәselege toqtalghym keledi. Birneshe kýnnen keyin ótetin jalpyúlttyq referendumda halqymyz Qazaqstanda atom elektr stansiyasyn salu qajet pe, әlde qajet emes pe degen mәseleni sheshedi. Dauys beru nәtiyjesi qanday bolsa da, búl – aituly uaqigha. Aldaghy referendum – Qazaqstanda songhy bes jylda bolghan auqymdy ózgeristerding taghy bir mysaly, «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasynyng jarqyn kórinisi. AES qúrylysyna qatysty óz ústanymymdy búghan deyin birneshe ret aittym. Álemdegi progresten shet qalmau ýshin biz bәsekelestikte óz artyqshylyqtarymyzdy paydalanuymyz kerek. Azamattar qoldap dauys bergen jaghdayda, búl Tәuelsiz Qazaqstannyng býkil tarihyndaghy eng iri jobagha ainalady. Atom elektr stansiyasyn salu – úzaqmerzimdi joba. Alayda búl bastama elimizding ornyqty damuyn onjyldyqtargha ilgeriletedi, energetikalyq derbestigimizdi nyghaytady, ekonomikanyn, ghylym men bilimning týrli salasyn órkendetuge tyng serpin beredi, sonday-aq injenerler shoghyry men әrtýrli beyindegi mamandar legin qalyptastyrugha yqpal etedi. Zamannyng talaby osy. Demek, onyng paydasyn qazirgi jastarymyz ben bolashaq úrpaq kóredi. Osy rette AES qúrylysyna qoldau bildirip jatqan Halyqtyq shtabtyng júmysyn erekshe atap ótkim keledi. Shtab sayasy partiyalar men týrli qoghamdyq úiymdardyng ókilderin, sonday-aq ghalymdardy, sarapshylardy, óndiris mamandary men kәsipkerlerdi biriktirdi. Azamattardyng úiysyp, ortaq iske júmyla kirise alatynyn kórsetedi. Damugha úmtylys – últymyzdyng eng jaqsy qasiyetterining biri. Sondyqtan biz eshqanday qiyndyqqa qaramastan, algha qaray batyl qadam basuymyz kerek. Taghy da qaytalaymyn. Aldaghy referendum tәuelsizdik jyldaryndaghy eng manyzdy uaqigha bolady jәne elimizding odan әri damuyna tikeley әser etedi», - dedi Preziydent.

DEMOKRATIYa – ÝZDIKSIZ JÝRETIN ÝDERIS!

«Otandastarymyzgha aitarym: demokratiya – ýzdiksiz jýretin ýderis. Oghan túraqty týrde atsalysu qajet. Osyny qaperden shygharmauymyz kerek. Álemdegi kez kelgen tabysty demokratiyalyq qogham ainalasyna bey-jay qaramaytyn azamattardyng arqasynda ghana damidy, ómirsheng bolady. Ár azamattyng әl-auqaty men Otanymyzdyng taghdyry tek ózimizding qolymyzda. Balalarymyz ben nemerelerimiz bizding jetistikterimizdi eseleui ýshin keler úrpaqqa qajetti jaghday jasau – ortaq paryzymyz. Qazaqstannyng bolashaghy – jastardyng qolynda. Men búl turaly ýnemi aityp jýrmin. Jerimizge egilgen әr taldyng iygiligin kóretin de – jas úrpaq. Bir sózben, ne istesek te, bәrin elimizding erteni ýshin isteymiz. Sondyqtan biz balalardyng densaulyghyna, olardyng bilimi men tәrbiyesine býkil el bolyp erekshe kónil bóluimiz kerek. Memleket osy baghytta naqty sharalar qabyldady, yaghny qarajat bólip, qajetti infraqúrylym saluda. Jalpy, búl júmys qarqyndy jýrip jatyr deuge bolady, biraq, aldymyzda túrghan mindetter auqymdy, әli de atqaratyn sharua kóp», - dedi Memleket basshysy Toqaev.

«Balalardyng qauipsizdigin qamtamasyz etu, qúqyqtaryn qorghau, olardyng jan-jaqty damuy ýshin qolayly jaghday jasau – memlekettik sayasattyng eng basty basymdyghy. Salalyq ministrlik bolsyn, әkimdik nemese qúqyq qorghau qúrylymy bolsyn, uәkiletti organdardyng bәri óz qyzmetin mýltiksiz oryndap, júmysyn ýilestirui kerek. Baqytty balalyqtyng negizi otbasy instituty ekenin jәne solay bolyp qala beretinin týsingen jón. Bizding qogham qazir betpe-bet kelgen kóptegen mәsele men keselding týp-tamyry ata-analardyng bala tәrbiyesine óz dengeyinde aralaspauynan bastalady. Úrpaqtyng sifrlyq dýniyelerge tәueldi boluy men virtualdy әlemge shekten tys qúmartuy naghyz dertke ainaldy. Balalargha qatysty kez kelgen qayghyly jaghday mening janyma batady. Memlekettik organdardyng nazaryn dereu osynday jaghdaylargha audaryp, tiyisti tapsyrmalar berip, oryndaluyn túraqty baqylauymda ústaymyn. Sóz joq, zamanauy tehnologiyalar damugha danghyl jol ashady, sonday-aq ómirimizge aitarlyqtay qauip te tóndiredi. Tanymal әleumettik jeliler balalardy ghana emes, ýlkenderdi de zombiyge ainaldyruy mýmkin. Ata-analar balalarynyng tәrbiyesin memleketke nemese mektepke ysyra salmauy kerek. Gadjetterding qúrsauynda qaldyrugha tipti bolmaydy. Balalaryna sifrlyq gigiyenanyng qarapayym erejelerin ýiretuge ata-ana jauapty. Úl-qyzdarymyzgha kónil bólu, birge uaqyt ótkizu, olardy alandatqan mәseleler jayynda әngimelesu manyzdy. Balanyng smartfon nemese kompiuter paydalanghan kezinde ne istep jatqanyn qatang qadaghalau qajet», - dedi Toqaev.

TALANTTY BALALARDY QOLDAP, OLARDYNG ÚSTAZDARYN YNTALANDYRU KEREK!

«Jalpy elimizde ata-analardyng jauapkershiligi iydeyasyn ilgeriletuge baghyttalghan qoghamdyq bastamany qolgha alu qajet dep sanaymyn. Óskeleng úrpaqtyng qauipsizdigin jan-jaqty qamtamasyz etu ýshin uәkiletti memlekettik organdargha naqty shara qabyldaudy tapsyramyn. Balalar men jasóspirimder arasynda el ishindegi shynayy qaharmandardy nasihattauymyz qajet. Mysaly, jaqynda ótken Dýniyejýzilik olimpiadadaghy shahmatshy qyzdarymyzdyng jarqyn jenisi ýlgi etuge túrarlyq. Bizding oqushylar matematikadan, fizikadan jәne basqa da pәnderden ótken olimpiadalarda joghary nәtiyjege qol jetkizip jýr. Osynday talantty balalardy qoldap, olardyng ústazdaryn yntalandyru kerek», - dedi Preziydent.

Suret Aqorda telegram arnasynan alyndy.

TAZALYQ– JARLYQPEN JASALATYN, ÓKIMMEN ORYNDALATYN ShARUA EMES!

«Osynday manyzdy qúndylyqtyng biri – tughan elge janashyrlyq. Ózderinizge mәlim, men ekologiya mәselesine airyqsha mәn beremin. Qoghamda tazalyq mәdeniyeti ornyghuy qajet. Osyghan oray, biyl elimizde «Taza Qazaqstan» jobasy qolgha alyndy. Búl – óte manyzdy bastama. Aymaqtarda auqymdy ekologiyalyq sharalar atqarylyp jatyr. Júmystyng nәtiyjesi qazirding ózinde aiqyn kórine bastady. Shetelden kelgen qonaqtar eldi mekenderimizding erekshe tazalyghyna nazar audaruda. Tipti, múny basqa júrtqa ýlgi etip, әleumettik jelige jariyalap jýrgen turister bar. Áriyne, sheteldikterding maqtaghany jaqsy. Biraq tazalyq ózgelerden búryn ózimizge kerek. Búl – Jarlyqpen jasalatyn, Ókimmen oryndalatyn sharua emes. Tazalyq aldymen halqymyzdyng әdetine, sosyn qangha singen qasiyetine ainaluy qajet. Shyn mәninde, órkeniyetti elding basty sipatynyng biri – tazalyq pen tәrtip. Sondyqtan «Taza Qazaqstan» sharasy jyl on eki ay boyy jalghasugha tiyis. Sizder әr qiyrdaghy auyl-audandardan kelip otyrsyzdar. Osy sәtti paydalanyp, barshanyzdy «Taza Qazaqstandy» tútas el bolyp qoldaugha shaqyramyn. Búl is-sharadan bir de bir eldi meken shet qalmauy kerek. Árbir auyl, әrbir qala tazalyqtyng ýlgisi boluy qajet. Jalpy, bizding elimizde Zang jәne Tәrtip ýstemdik qúrugha tiyis. Sonda ghana reformalardy tabysty jýzege asyrugha jәne el ekonomikasyna investisiya tartugha bolady. Zang jәne Tәrtip – Ádiletti Qazaqstannyng myzghymas túghyry. Kez kelgen qogham әdildik bolghanyn qalaydy. Qazaqstan halqynyng da talaby – osy. Sondyqtan men әdildik qaghidatyn ornyqtyrugha bar kýsh-jigerimdi salamyn», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

MÁSLIHAT DEPUTATTARY – AYRYQShA SENIM MANDATYNYNG IYESI!

«Mәslihat deputattary – airyqsha senim mandatynyng iyesi. Túrghyndar sizderdi jaqsy biledi. Oi-pikirin ózderinizge tikeley jetkizedi. Mәselesin sheshuge kómektesedi dep ýmit artady. Osy jauapkershilikti tereng sezinip, halyqqa adal qyzmet etu kerek. Álemdegi ahualdy kórip otyrsyzdar. Eng bastysy, elimiz tynysh, júrtymyz aman. Áriyne, týrli qiyndyqtar kezdesui mýmkin. Biraq tatulyq pen kelisim bolsa, biz onyng bәrin mindetti týrde enseremiz. Ashyq aspan astyndaghy beybit ómir – eng basty baylyq. Men qasterli Otanymyzdyng bolashaghy jarqyn ekenine kәmil senemin. Týptep kelgende, bәrimizding maqsatymyz, mýddemiz – bir. Búl – Ádiletti Qazaqstandy qúryp, halyqtyng әl-auqatyn arttyru. Osy mindetti abyroymen atqarasyzdar dep oilaymyn. Deputattar forumy keleshekte dәstýrge ainalyp, túraqty týrde ótkizilui kerek. Forum júmysyna tabys tileymin!», - dep sózin ayaqtady preziydent Toqaev.

Abai.kz