Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 813 2 pikir 3 Qazan, 2024 saghat 13:51

Deputat: TikTok platformasyn búghattaudy súraymyz

Foto: Instagram / gennadiishipovskikh

Parlament Senatynyng deputaty Gennadiy Shipovskih balalardy qauipti kontentten qorghau ýshin TikTok jelisine baqylaudy kýsheytudi, platformada balalargha arnalghan arnayy jeli ashylmasa, ony elimizde mýldem búghattap tastaudy úsyndy, dep habarlaydy Abai.kz  Azattyq Rýhy-na silteme jasap.

Senator deputattyq saualyn premier-ministr Oljas Bektenovke joldady.«TikTok-taghy kontentting basym bóligi qanday sarynda ekenin men aitpasam da ózderiniz bayqap jýrsizder. Álemdegi praktikagha nazar salsaq, kóptegen memleket әrtýrli sebepke baylanysty atalghan platformagha ishinara tyiym salyp otyr. Olardy jinaqtay kele, mynaday sebepterdi aitugha bolady. Birinshiden, balalardyng psihikalyq densaulyghy alandaushylyq tughyzady. TikTok-taghy keybir kontent balalardyng minez-qúlqyna teris әser etip, olardy jalghan iydeyalargha jetelep, tәueldilikke әkelui mýmkin. Qyrghyzstan osy maqsatta platformagha tyiym salyp, balalardyng psihikasyn qorghaugha baghyttalghan qadam jasady», - dep bastady saualyn Shipovskiyh.

Ekinshiden, onyng aituynsha, kiyberqauipsizdik – qazirgi zamanghy sifrlyq әlemning basty mәselelerining biri. Fransiya men basqa elder TikTok paydalanushylarynyng deregin jinau әdisine kýmәndanyp,  jelige shekteuler engizdi. Qazaqstanda da kiyber qauipsizdikke nazar audaru óte manyzdy. Óitkeni, jeke jәne memlekettik mәlimetterding qorghaluy últtyq qauipsizdikpen tikeley baylanysty.

«Ýshinshiden, mәlimetterding qúpiyalylyghy da ýlken alandatushylyq tughyzady. Kanada TikTok-taghy derekterding qauipsizdigine baylanysty shekteu sharalaryn engizgen. Búl platforma paydalanushylar turaly mәlimetterdi jinau jәne olardy saqtau tәsilderi kýmәndi boluy mýmkin. Sondyqtan búl Qazaqstan ýshin ózekti mәsele. Tórtinshiden, qoghamdyq túraqtylyqty saqtau baghytynda da shekteuler qajet. TikTok-ta jalghan aqparat pen arandatushy mazmúndaghy aqparattyng taraluy eldegi әleumettik túraqtylyqqa teris әser etui yqtimal. Jalghan aqparattyng keninen taraluy qoghamda dýrbeleng tudyryp, qoghamdyq pikirdi búrmalauy mýmkin», - dep sanaydy halyq qalaulysy.

Besinshiden, Shipovskihting pikirinshe, әleumettik jeli adamnyng densaulyghyna fizikalyq-moralidyq túrghyda qauip tóndiredi. Sebebi TikTok-ta songhy uaqytta strim formatynda ótkiziletin jarystar keninen taralyp, olardyng ayasynda jenilgen adamgha jenimpaz tarapynan әrtýrli tapsyrmalar beriledi.

«Atalghan tapsyrmalar alghash qaraghanda qyzyq әri kónil-kóteruge baghyttalghan sekildi kóringenmen, olardyng keybireui adamnyng densaulyghyna fizikalyq jәne moralidyq túrghyda eleuli ziyan keltiretinin bayqaymyz. Mysaly, zelenka ish, auzyna shamdy sal, ish kiyimindi kórset jәne osy sekildi búiryqtar adamnyng ómiri men densaulyghyna aitarlyqtay qauip tóndirui mýmkin.  Sonday-aq qogham aldynda adamnyng abyroyyn týsirip, moralidyq túrghyda zorlyq kórsetip, zannamada qarastyrylghan azamattyq qúqyqty búzady», - dep mәlimdedi ol.

Osyghan baylanysty senat deputaty birneshe úsynys tastady. Onyng ishinde әleumettik jelini búghattau turaly úsynys ta bar.

«TikTok platformasy ekstremizmdi, radikalizmdi, separatizmdi, shekten tys qauipti jәne moralidyq qúndylyqtargha qayshy kontentterdi anyqtau jәne shekteu boyynsha naqty algoritmdi úsynuy kerek. TikTok platformasy jas balalardy onlayn qauipti kontentten qorghau maqsatynda YouTube Kids sekildi balamaly, balalargha arnalghan arnayy jeli úsynuy qajet. 13 jasqa tolmaghan balalardyng TikTok-qa ata-anasynyng telefonynan kirgen jaghdayda Face ID tehnologiyasy arqyly búghattau mehanizmin qarastyru kerek. Olay bolmaghan jaghdayda elimizde TikTok platformasyn búghattaudy súraymyz», - dedi Shipovskiyh.

Deputattyng aituynsha, osy mәselelerding sheshimi halyqtyng densaulyghyn jәne moralidyq qúndylyqtaryn saqtap qalugha, sonday-aq jastar arasynda taralyp jatqan qauipti әdetterdi azaytugha baghyttalghan qadam bolmaq.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5357