Senbi, 23 Qarasha 2024
Tarih 1053 8 pikir 8 Qazan, 2024 saghat 16:11

Qypshaqtar men horezm-týrkimenderining qayshylyghy...

Suret Erzat Kәribaydyng jelidegi paraqshasynan alyndy.

Onynshy ghasyrda Batys Mongholiya men Sayan-Altaydan kelgen qumon-qypshaqtar naghyz kóktýrik dәstýrin ústanghan el edi. Olardan jenilgen oghyzdar Týrkimenstan, Syr boyy, Horasangha yghysty da, 11-shi ghasyrda islamdy qabyldady.

Olardyng bir toby seljýkter imperiyasyn qúrsa, endi bir toby Horezmge kelip, Horezm memleketin qúrdy. Syr men Manghystauda Qoja Ahmet Yassauy jolyn ústandy. Osydan tartyp qypshaq týrkileri men oghyz týrkilerinde ara qayshylyq ushyqty.

Týrkilerding ýsh ýlken toby da 10-shy ghasyrgha deyin kóshpendi әri Syrdan ary ketip, otyryqshy bolmaghan edi! Qarlyq týrkileri qypshaq tildesterden jenilip, Mәuerannahrgha, Qashqariyagha ornyghyp, islamgha kirdi. Olar Qarahandar memleketin qúrushylar! Orta Aziyada alghash músylman osy qarlyq týrkileri! Úighyr atanghan týrkiler buddagha kirdi, hazar atanghan týrkiler yudayizmdi tandady.

Oghyzdardyng qypshaqtardan jenilip, qúmgha, otyryqshy jerlerge quyluy - olardyng sol jerdegi ýkimetterding әskery kýshine ainaluyna baylanysty islamgha kiruin tezdetti!

Horezm memleketin osy islamgha bet búrghan oghyz týrkileri qúrdy.

Týrkimender:

«Týrkimenderdi ýsh týrge bólip qarastyrugha bolady. Olar Múhammed dinin ústanyp, onyng zandaryn atqarady. Bilimderi tayaz, jabayy halyq». Marko Polo. 18-bet.

1150-jyldardan bastap horezm-qypshaq soghysy ushyqty. Horezm әskeri Jent týbinde qypshaq әskerin jendi. Búny: «Dinsizderding ishinde eng bedeldi qypshaq hany jenildi», - dep ataydy. Kelesi bir joryqta Jentti alghan Atsyz: «Jent músylman әlemining sheti», - depti. Demek 1200-ge deyin tipti, 1313-ke deyin Syr boyynnan shyghysqa ne soltýstikke qaray islam jetpegen.

1196-da dinsiz qypshaqtargha qarsy ghazauatqa shyqqan Horezm әskeri jenildi, sebebi olardaghy jaldamaly әsker - qanlylar óz tuystary jaghyna shyghyp ketti. Osydan keyin Horezm biyleushileri kóshpendilerding ishki qayshylyghynan paydalandy. Qanlynyng Alyp qara, Alyp derek degen handaryn bir-birine aidap salyp, Alyp derekti qoldap, sonyng kómegimen Syghanaqty basyp aldy. Alyp derek islamgha kirip, Qayyr han atandy. Qypshaqtarmen ara soghys 1218-de songhy ret bolyp, Yrghyz boyynda monghol әskerine jolyqty.

Shynghys hannyng әskeri kerey, nayman, qonyrat, jalayyr, merkit, tatar(kishi jýz), ýisin, dulatttardan keyin qosylghan qarlyq, úighyr, qanlylardan qúralsa, Horezm әskeri týrkimen oghyzdar, qarlyq týrik, músylman bolghan qanlylar, tәjik, soghdylardan qúraldy.

Horezm men qypshaq qayshylyghy Altyn orda men Ámir temirding qayshylyghymen úqsas, ekeui de kóshpendilerdi dinsizder dep, olargha qarata soghys ashady, keyingi Shәibany men qazaq arasyndaghy soghys ta osyghan úqsaydy.

Bizdegi ótirik tarih jazushylar shatasyp jýr! Qarahandar memleketinde qazaq rulary joq, olar qarlyq tildes úighyr, ózbekterdi negiz etken memleket. Seljýkter men Horezm - olar músylman bolghan oghyzdar, týrik, týrkimen, әzerbayjandar. Al qazaq, noghay, qaraqalpaq qypshaq týrkileri Altyn orda kezinde baryp islamgha kire bastady. 1200-ge deyin dalamyzda oghyzdar, qarlyqtar boldy, olar bizden yghysyp, aldy Anadolygha deyin ketti! Sondyqtan oghyzdar memleketining tarihy ol bizdiki emes, qarahandar tarihy da solay! Al qypshaq, kerey, nayman, monghol-tatar tarihy ol bizdiki!

Erzat Kәribay

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340