Torghay ónirining basshylary qazaqtyng tarihy túlghalaryn úlyqtaudan qorqa ma?
Tarihy sana – әleumettik filosofiyalyq úghym!
Býgingi tanda elimizding ishki sayasatyndaghy qolgha alynyp jatqan negizgi júmys halqymyzdyng tarihy sanasyn qalyptastyru. Tarihy sana – әleumettik filosofiyalyq úghym.
Ol qoghamnyng túraqty damuyna yqpaly zor qúbylystyng biri. Subektivti faktor retinde tarihy sana halyqtyng birligin nyghaytady, biylik pen halyqtyng ózara týsinistigine pozitivti әserin tiygizip otyrady. Halyqtyng tarihy sanasy dúrys qalyptasqan memleketterding damuy túraqty, ishki sayasy ahualy myghym bolmaq.
Tarihy sananyng qalyptasuyna kóptegen faktorlar әser etedi. Sonyng biri úly túlghalarymyzgha, belgili qayratkerlerimizge nemese eleuli tarihy oqigha-lardy este qaldyru ýshin jasalatyn mýsindik tuyndy.
Tobyl-Torghay ónirinde de belgili túlghalargha ornatylghan eskertkishter barshylyq. Qostanayda songhy jyldary boy kótergen Qoblandy, Shaqshaq Jәnibek batyrlar eskertkishteri men belgili jerlesimiz, qazaqtan shyqqan alghashqy mýsinshi Hakimjan Nauryzbaev aghamyzgha qoyylghan bust qalamyzgha erekshe kórik berip túr.
Osy orayda kóp aitylyp, biraq sheshimin tappay jýrgen mәselelerdi de aita ketelik. Tәuelsizdik alghannan beri aituly azamattardyng kóterip jýrgen armany jerlesimiz Shoqan Uәlihanovqa eskertkish ornatu. Ónirimizge kelgen әrbir әkimnin aldyna qoyylyp jýrgen osy mәsele osy kýnge deyin qúr sóz kýiinde qalyp jýr.
2021 jyldyng qazan aiynda belgili qogham jәne memleket qayratkeri Kenjebek agha Ýkiúly. Qazaqstannyng enbek eri Boris Knyazev, aqyn, dramaturg, Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi Aqylbek Shayahmet, Qazaqstannyng halyq aqyny Ásiya Berkenova qol qoyghan Qara-Kerey Qabanbay batyrgha qalamyzda eskertkish ornatu jóninde ótinish berilgen. Oblys әkimi tarapynan qoldau tapqan ótinish basqa da qújattarmen birge Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet ministirligine joldandy. 2022 jyldyng 17 mausymynda mәdeniyet ministrligining Monumenttik óner qúrylystaryn ornatu jónindegi komissiyasy Qostanay qalasynda Qarakerey Qabanbay batyrgha eskertkish ornatu turaly iydeyalyq úsynysqa qoldau kórsetti. Sodan beri eki jyldan asa uaqyt ótti. Eskertkish ornatylatyn jer birneshe ret ózgertildi. Tang qaldyratyn jaghday memleket eskertkish ornatugha kók tiyn shygharyp otyrghan joq. Qajetti shyghyndy otan sýigish azamattar óz moyyndaryna alyp otyr. Tipti eskertkishting ózi de dayyn, Tek qala basshylarynyng kelisimi qajet.
Osydan onshaqty jyldar búryn Mendiqara audanynyng ortalyghy Borovskoe selosynda qaltaly azamattardyng yqylasymen Túrsynbay batyrgha enseli eskertkish ornatylyp edi. Eki kósheni biriktirip, әkimdik oghan Túrsynbay esimin berdi. Býginde ol jer selo túrghyndarynyng demalatyn sýiikti oryngha ainaldy. Qazaghy az selo túrghyndaryna eskertkishting ózi «býl jer atam zamanynan beri qazaqtiki» dep túrghanday. El shetindegi Qostanay siyaqty ónirlerde osynday eskertkishterding kóp bolghany lәzim. Ókinishtisi atalghan eskertkish osy kýnge deyin tirkeuge alynbaghan. Audandaghy jauapty qyzmetkerlerge talay ret eskertu jasadyq. Nәtiyje joq. Shamasy sol qyzmetkerding tarihy sanasy men mәdeniyet dengeyi ózining lauazymyna sәikes emes siyaqty boluy kerek.
Biylghy jyly qogham jәne memleket qayratkeri, Torghay tynyn kóteruge zor enbek istegen Orazaly Qozybaevtyng tughanyna 100 jyl toldy. Osyghan baylanysty onyng tughan jeri Mendiqarada birshama is-sharalar ótkizildi. Onyng esimimen atalatyn kóshege bust qou mәselesin oblys basshylary qoldaghanymen qala basshylary ong qabaq tanytpay otyr.
Qala әkimi kәsiby tarihshy. Qalany kórkeytuge qosyp jatqan ýlesi shash etekten. Ol әkim bolghaly qala týbegeyli ózgerdi. Biylghy su tasqynymen kýresi erlikke balaghanday. Al endi kóshe ataularyn ózgertu, Tobyl-Torghay ónirining belgili túlghalaryna eskertkish qong mәselesinde biz elimizdegi oblystardyng eng sonyndamyz. Keyde adam tanqalarlyq faktilerdi bayqap qalamyz. Álemge tanymal ghalym, elimizding damuyna zor ýles qosqan, Qostanay ónirine enbegi singen, jerlesimiz akademiyk, Qazaq Ghylym akademiyasynyng preziydenti bolghan Kenjeghaly agha Saghadiyevting eskertkishin adam bara bermeytin ózen jaghasyna ornatu kimning oiyna keldi eken.
Ángimemizdi qorytyndylay kele aitarymyz, halqymyzdyng tarihy sanasy onyng tútasytyghynyng kepili. Jas úrpaqtyng tarihy sanasyn qalyptastyru tek mekteptin, ata-ananyn, radio-telearnalardyn, internetting ghana ýlesinde emes. Eskertkish - últtyq tarih pen mәdeniyetting qúndy jәdigeri. Sondyqtan barymyzdy qadirlep, taghy da basqa úly túlghalarymyzgha eskertkish ornatu bizge paryz. Qalamyzdaghy kórnekti ghimarattarymyzdyng qabyrghasyna onyng arhiytektory men túrghyzghan qúrylysshynyng esimderi jazylghan taqtaysha qoyylsa núr ýstine núr bolar edi.
Amanjol Kúzembayúly
Tobyl-Torghay óniri
Abai.kz