(syni-esse)

Búl taqyryptaghy Amantay, elding bәri tanyityn kóshedegi «Attandap» jýretin Amantay qajy emes.

Kәdimgi qalamger Amantay, Amantay Toyshybayúly. Áleumettik jeli arqyly oqyrman qauymgha keng tanylyp, sol oqyrmandarynyng biri, Aqtau qalasynyng túrghyny ózi mýlde tanymaytyn Jibek Mashtayqyzy esimdi әdemi kelinshek kitabynyng baspadan shyghuyna qarjylyq kómek kórsetken yaky joly bolghan jazushy desek bolady.

Ózim de osy aty-jóni ghana tanys azamattyng bir qansha tuyndylaryn «Abay-kz» portaly jәne «Ádeby portaldan» oqyp, ózindik jazu ústanymy men oqshau oilaryna nazarym auyp jýrgen-di. Juyqta Astana qalasynda ótken belgili týrkolog ghalym aghamyz Qarjaubay Sartqojaúlynyng  qyryq kýndik asynda kezigip, eki kitabyn óz qolynan syigha alghan edim.

Bir kitabynyng atauy «Ómir sýr» dep atalypty, sóz maghynasy saghan ómir sýrudi tilegeni әri ómirden týnilme dep qúlshyndyrghany siyaqty. Shúghyl oqyp shyghugha niyet ettim, óitkeni qanshama bas qatyryp, oqyp-toqyp, jazyp-syzyp, aitysyp-tartysyp jýrgenimizding ózi, toq eteri ÓMIR SÝRU emes pe?!

IYә, Amantay kitaptaghy alghan taqyrybyna say, ana-myna artyq sózsiz tike «TIRI JÝR! dedi ÓMIR maghan» dep bastapty. Tiri jýrudin, alghy sharty retinde «Ómir sýru ghajap qoy!» deydi, nege degen kókeyge keletin súraqqa «Búl sening ómiring ghoy, basqa eshkimdiki emes qoy!» dep, shegeleydi.

Sodan adamnyng bәri  atauynyng ózin jaqsy kóretin MAHABBAT-ty aityp, «Bireu seni janynday sýiedi ghoy!» «Sen de bireudi sýishi!» dep, Abay Hakimning «Mahabbatsyz ómir bos» degen ósiyetin óte qarapayym etip saghan úsynady.

Odan, jannyng bәri tileytin BAQYT-ty aityp, baqyt degen, mahabbatpen jetetin býkil adamnyng ARMANY  deydi. Al, ol ARMAN-gha JÝREK pen AQYLDY teng ústap jetesin, dep bayaghydan beri talay ghúlama jazyp ketken mәngilik múrattyng óte qysqa formulasyn bederlepti.

Al, keremet ómir sýruding qaghidasyn aitqan eken, endi ne, Amantaydyng aitqanymen bәri týsinip, dýnie qúlpyryp kete me, deysiz ghoy. IYә, búl qalamgerding aitqanyn adamzat ejelden beri aityp keledi, Abay Hakim de, Shәkәrim de, Mәshhýr Jýsip te aishyqtap otyryp aityp ketken, sodan bolyp qazaq qauymynnyng aqyly kirip, qazir ghalamat últqa ainaldy ma, degen súrqay súraq kólendemey qoymaytyny zandy.

Shynynda, býkil adam balasy abzal aqyl-keneske zәru, sóite túra kýndelikti as-auqat sekildi ruhany azyqty biz kóbinde úmytyp ketemiz. Myna kitapty oqyp otyryp, әrbir sәtte este jýruge tiyisti kóp nәrseni biz eskerusiz  qaldyrghanymyzdy bayqadym.

Aldynghy danalar óz zamanyna say aityp ketken sol aqyl-kenesterdi býgingi kýnge dóp keltirip aitudy ata-analar da, qalamgerler de, pedagoktartar da eskermeydi ekenbiz. Rasynda, jazushy Amantay eshqanday aitylmaghan sózdi Aydan әkep otyrghan joq, sol búrynghy ruhany qúndylyqtardy dәl qazirgi qajetinizge say etip óz sózimen óte qarapayym da qyzyqty etip aita bilgen, bar-joghy sol ghana! Sondyqtan da, ony әleumettik jelidegi qalyng qauymnyng jabyrlay qabyldaghany sodan.

Sonymen, kitaptyng mәtinindegi әr taqyryp әlәulәilap sizdi algha jeteley jóneledi. «ÓMIR ÓZ JEMISIN BEREDI!» degendi oqyghanda kýibeng tirlikten kóniliniz qalyp, qu aghashqa qarap otyrghanday qalde bolsanyz, osy sóz  ilezde kóz aldynyzgha jemis toly alma aghashyn elestetedi, mәtindegi myna jaqsy lepesten keyin-aq boldyramyn, suaramyn, jasaymyn, shydaymyn... dep, qúlshynyp shygha kelesiz.

Kelesi de «QYSQA ÓMIRDI ÚZARTUDYNG JALGhYZ JOLY» deydi, mynanday habar berip túrghan mәtindi kim attap kete alady, әrkimning kókeyindegi eng manyzdy maqsaty ghoy. Sóitsek, ol da sonsha aqyl jetpestey nәrse emes eken, qiyan-qiyr joldan ýiinizdi saghynyp kele jatyrsyz, shóldediniz sharshadynyz, taban tesilgen, qaryn ash... auyl әli alys, biraq, óz otbasynyzgha jetu jolynda ayanatyn ne bar, ómir degen osy, qiyndyghy bolghanmen eng qyzyghy otbasyna jetu emes pe! Álde, sen әlemde danqyndy shygharu ýshin Everst shynyna shyghyp bara jatqanday qanday bir biyik maqsat jolyndasyn,  al oghan jetu qanday ghajap deshi!

Endi, osy qiyapat saparda ózine senim beretin, kýsh-quat syilaytyn ne bar, deysing ghoy. Amantay ýsh nәrseni atapty: «Seni ýnemi baqylap túratyn ýsh  nәrse: Biri ghayyptan baqylaytyn Alla Taghala, ishinnen baqylaytyn óz ar-újdanyn, syrtynnan baqylaytyn ainalandaghy әrtýri adamdar». Qazirgi, tilmen aitsaq múnan asqan motivasiya bar ma?!

«Eng auyr da qiyn sapar jalghyz jýru. Degenmen, búl seni kýshti etip, shynday týsedi» deydi. Sóitip, ómir atty úzaq saparda tek algha jýruge osylaysha shaqyra beredi. Mәtindegi tórt jol óleng ispeti yaky aforizmge úqsas egiz sóilemder men birin-biri qúptaytyn júp-júmyr abzastar bizding әr qadam, әr kýn, jasqa say әr ómir belesi, qyzmet-túrmysqa sәikes san-aluan súraqtargha sart etken jauaptardy bere beredi. Beyne, qazaqtyng kiyiz ýiining tórinde otyryp jón silteytin dana qariyanyng danyshpan aqyly syndy, basyndy iyizep oqy týsesin, múny búryn neghyp bayqamagham degendey óz aqylyna ózing de ýnile bastaysyn. Osylaysha, «Tiri jýr, dedi Ómir maghan...» degen bólim, sizdi bir ómirdi sýrip ótkendey aldarqata ayaqtalady.

«SÝIEMIN dep MAHABBAT MENI QÚShAGhYNA ALDY» degen ekinshi bólimde әr kez bizdi qinap jýretin saualdargha op-onay sheshim aitady. «Áyeldi týsinuding qajeti joq, olardy shamansha sýiispenshilikke bóle, jaqsy kór.... Sonda, әieling kózine óte kórikti de aqyldy bolyp kórinedi... Álgi, týsinbestik dep jýrgen nәrse basqasha bolyp, әielder  qauymy tipti, ózin ózi týsinbeytinin bilesing de, ózine ózing kýlesin...»

Eshqanday qúrghaq aqyl aityp túrghan joq. «Ómirding keybir nәrselerin týsinu emes, sezinu kerek eken.... Mahabbat ta sonyng biri». «Er adamnyng shynayy kýshi men quaty onyng janynda otyrghan әielding kýlimsireuinen kórinedi», «Ne bolsa da nartәuekel ýilen, jaqsy әiel jolyqsa júldyzyng jarqyraydy, jaman әiel kezdesse jarasyp ómir sýrudi ýirenesin». Mine, osynday san-tarau qysqa oilar tolqyndary osy bólimde jalghasyp,  ózindi de oishyldyqqa shaqyryp óz basynnan ótken mahabbat hikayasyn da naqty bir payymdap parasattanyp qalasyn.

Ýshinshi bólim «Kel, dep Baqyt maghan jymidy...» dep atalypty. Baqytqa anyqtama berilmeydi, taghy da tosyn pikir aldynnan shyghady: «Barlyq adam Jastyq shaqty kórgenimen, baqyttylar ghana Qarttyqqa jetedi...». «Janashyr adamdarynmen bóliskende ghana kóbeyetin jalghyz nәrse bar, ol BAQYT». «BAQYT degen mәueli aghshty óz baqshanda ghana egip kóktetesin, basqanyng baqshasynda emes!».

BAQYT TURALY ÁPSANA «Ýsh aghayyndy shúnqyrda jatqan baqytty kóredi. Ýlkeni odan kóp aqsha súrap alyp, quanyp jayyna ketedi, Ortanshysy, súlu qyz súrap oghan da әp-sәtte qoly jetip ol da jayrandap jayyna jóneledi. Kishisi, shúnqyrgha ýnilgende Baqyt odan ne qajet ekenin súraydy. Kishisi bolsa, Baqyt sening ózine ne qajet aldymen sony oryndayyn, deydi. Sonda, Baqyt meni osy shúnqyrdan shygharshy, dep ótinipti de, kishisi Baqytty shúnqyrdan shygharyp alyp, ómir boyy Baqytpen birge bolypty deydi». Qaranyz, baqyt degenimiz bireudi baqytty etu ekenin qanday әdemi esten ketpestey etip aitqan, deshi!

Tórtinshi bólimde «SÝIKIMDI BOL! dedi, JÝREK maghan ýlpildep» IYә, sýikimdi bolghan adam, bәrine sýiikti de bola alatyny anyq qoy, óte útymdy taqyryp. Taghy da dәl taqyryptaghyday, qalay sýikimdi boludy birden aldyna tartady. «Jýrektegi eng tamasha senim, eshkimnen eshtene kýtpeu. Búl senim saghan óz kýshine senuge, bireuge mindetsimeuge shaqyrady» deydi.

Dәl solay, ózin ózi jetildirgen, ózgege isimen ýlgi bolghan kim bolsa da basqagha jaghymdy, sýikimdi kórinetini belgili ghoy. «Basqalar ózindi baghalamay jýrse, oghan qamyqpa, óitkeni óz baghandy ózinnen basqa kim biledi yaky bireu sening baghandy bilmegenen qúnyng týspeytini belgili ghoy...» IYә, kóp adam ózin basqanyng baghalamaghany ýshin basy auyryp, jýregi syzdaytyny óz qatesi ekenin osylaysha tamasha qisynmen týsindiredi. Jýreginizge osy sózding ózi shipa, óz jýreginizdi óziniz auyrtpanyz, ony ayalanyz!

Kelesi bólim «ShEShIM JASA! dep, AQYL mening qolymdy qysty...» dep, endi jýrek qalauy, kónil auanyn baghyndyrghan adamnyng sara aqylgha jýginui kerek ekenine qadam jasaydy.

«Sening basqalar ýshin kim ekenine mәn bermeymin. Biraq, maghan kim ekenindi kórsetuing arqyly ghana seni baghalaytynymdy bil!» «Keyde, óz qolyndaghy mýmkindikti әlde-bireuge bere saluyn, ózine qarsy atylatyn oqty kýtumen birdey ekenin úq!» «Eger, shyn niyeting bolsa, saghan qúr ýmitting týk te qajeti joq!  Óitkeni, niyeting naqty ózinning mýmkindigin, al ýmit bolsa qúr qiyal ghana». «Mening oilaryma sózimen erkindik syilaytyn adamdar bar,  biraq әreketimizdi ýnsiz túsaytyn adamdar odan da kóp». «Saghan shyn kónil bóletin adamdar, sening ýnsiz kezinde de seni esty alady». «Teris oidan barlyq jerde teris mәseleler etek alady, al dúrys oidan kez kelgen mәselening sheshimi tabylady».

Songhy bólimde, «ÁREKET ET! dep ARMAN maghan sybyrlady». Áriyne, adamdardyng eng biyik maqsaty armanynda ekeni anyq. Olay bolsa, taqyrypta aityp túrghanday, armannyng ózi saghan әrket etudi tilep túr.  Yaghni, arman degen biyik múratqa jetuding mejesi bolsa, oghan jete aludyng jalghyz amaly әreket ete bilu ekeni aidan anyq. Biraq, kóp adam qúr armandaumen ómirin ótkizip, ólim aldynda  armanyma jetpedim, dep ókinishte qalatyny az emes.

«Adamnyng ózin-ózi tanuy jetistikke jetuding әri oilau qabiletin damytudyng kilti. Al, ózin-ózi tanu degen, ózining artyqshylyghyn bilu, әlsiz jaghyn tanu, jamandyq jaghyndy bayqau, óz kónil-kýiinining babyn tabu... Osylardy bilip qana qoymay basqarghan kezde maqsattar oryndalyp, jetistikter molayyp, arman biyikteydi. Al, ózing emosiyandy tizgindegen, bir qalypty minezdi, jany tynysh adamgha ainalasyn...». «Bola ma, bolmay ma, degen kýmәndi tasta!  Tek, bolady, dep kiris, sonda ózindi de, ózgeni de jenesin!»

Mine, ortasha qalyndyqtaghy kitaptyng qaymaghyn ghana qalqyp kórgende osynday ruhany ústanymdar sanagha sәule týsiredi, bylaysha  aitqanda búl kitap aqyldasugha, oilasugha, pikirlesuge shaqyratyn ereksheligi bar qúndy enbek. Býtindey oqyghan kezinizde, siz kelispeytin óziniz odan da tәuir biletin jayttar kóptep kezikse onda da quanynyz, óitkeni búl qalamgerding maqsaty da sizdi oilanugha  iytermeleu, al, mýlde tosyn jaylar kezikse basqadan ýirenuding artyqshylyghyn sezine týsesiz.

Qortyndy tarauda: «ÓMIR BAY BOLGhANDYQTAN BIZGE BÁRIN BEREDI» dep, ayaqtapty. Onda, әrkim ruhany bayy ýshin ÓMIR ózi sizge  tegin  ýiretuge dayyn degen sóz. Ras, ÓMIR óte jomart, jaysan! Jalqaulyq pen sarandyq adamdardyng óz boyynda ghana....

Amantay Toyshybayúlynyng ekinshi kitaby «AYTYLMAGhAN SÓZDER» dep atalypty. Nege búlay atalghan, degen oimen ony da jedel aqtaryp mәnisin izdey bastadym.

Shynynda, әli eshkim aita qoymaghan «QAZAQSTANDAGhY HABRIS SINDROMY» degen taqyryp alghashqy bette aldymnan shyqty. Búl bizding elde otyzdan astam jyldan beri ýstemdik qúryp, qozghalmastay ornyghyp alghan avtoritarlyq basqarudyng diagnozy eken.

Úlybritaniyalyq nevropatolog Devid Ouen ashqan «Habris sindromy» degen ruhany dertting atauy. Biyik lauazymnyng mastyghyna úshyrap, ózin asqan dana, tendessiz basqarushy sezingen pendening sindromy. Al, onyng simptomdary qanday desek, ondaylar eng әueli ózin maqtaytyn, sózin eki etpeytin jaghympaz minezdilerdi manayyna toptastyrady. Sóitip, shygharatyn býkil sheshimderin saralap, talqylaytyn eng manyzdy tetikten aiyrylady. Sodan bolyp, qoghamda qatelikter molayady, әleumettik jaghday búzylady. Endi, múny jogharghy basqarushygha әlgi manayyndaghy jaghympazdar naqty jetkizbeydi, bәri tamasha bolyp jatyr, aitqanynyz týgel iske asuda dep aldarqatady.

Al, jaghympazdar toby bolsa, әspensigen mansapqoryng biyligin úzaq uaqyt bayandy etu ýshin, ózderi de jayly jaghdayda bola beru ýshin,  jalghan saylaular jýrgizuding «has sheberine» ainalady. Múnday kelensiz jaghday asqyna kele qoghamdaghy kózqaraqty adamdar ony ashyq synap qauymgha jariya ete bastaydy. Onday әdildik súraghan kýresker adamdardy, ónkey jaghympazdardan qúralghan «ókimet» dep atalatyn mafiyalyq top kýsh qúrylymdary arqyly qudalaydy, ústaydy, sottaydy, atady-asady... elde repressiya etek alady.

Qoghamdaghy ashyq-jasyryn qarsylyqtan qauiptengen әlgi mafiyalyq top óz qauipsizdikteri ýshin kýshtik qúrylymnan berik qorghan jasap alady.  Aqordasyna adamdy jolatpay andyidy. Osylaysha, óz elinen shyqsa da  «ókimet» dep atalghan joyqyn top, el túrghyndarynan ajyraydy, elin jau sanaydy. Býtin elding mýddesinen ózderining jeke mýddelerin ýstem qoyyp, býkil elding tiregi ózderi sekildi iluziyagha úshyrayy.

Mine, bir mansapqordyng asqynghan «Habris sindromymen» ókimet qúramyndaghy ýlken top qosa auyra bastaydy. Aq Ordagha sap-sau barghan el azamttary  da «Habris sindromyna» úshyraghanyn ózi de sezbey qalady... Osynday qoghamdyq aurumen europalyqtar qatty auyryp әreng sauyqqan, endi bizding Qazaq Eli de osy derpen syrqattanghan eken ghoy, dep uayymdap otyrmyz.

Aytylmaghan sózderding kelesi taqyryby taghy bir sindrommen jalghasypty, ony «LIYBERIYa SNDROMY» dep atapty. Búl qoghamdyq syrqattyng negizgi belgileri, el halqynyng tәuelsizdikting qadirin bilmeui, óz ana tilin mensinbey otarshynyng tilinde sóileudi maqtan kórui, el baylyghyn júmyla qorghay almaudan onyng iygiliginen maqúrym qaluy, osynday әleumettik alauyzdyqtyng kesirinen traybalistik kózqarastyng kýsheyip birtútas últtyq sananyng qalyptaspauy, qúldyq sanasy sauyqpaudan óz últynyng qúndylyqtaryn ayaq asty etui... HIH ghasyryng bastapqy shiyreginde Soltýstik Amerikadan qúldyqtan bosaghan negroidtik taypalar bayaghy ata-mekeni Afrikagha qayta oralady. Sóitip, olar óz jerinde Liyberiya Respublikasyn qúryp tәuelsizdigin jariyalaydy. Eng ókinishtisi әlgi Amerikadan qaytqan repatrianttar jergilikti óz qandastaryna shekesinen qarap olargha aghylshynsha sóilep, olardy jabayy sanap momyn qalyqty qayta qúldyqqa salady, memlekettik til retinde óz tilderin tәrk etip aghylshyn tilin tandaydy. Mine, osynday әleumettik әdiletsizdikten jemenqorlyq etek alyp, júmyssyzdyq kóbeyip sony úzaq jyl  sozylghan azamattyq soghysqa әkeldi. Jýz myndaghan qarapayym halyq qyrylady, el ekonomikasy qúldyraydy.

Bizding Qazaq Elinde osy sindrom bar ma, degen saualdy avtor oqyrmangha qaldyrghan siyaqty. Men oqyrman retinde, әlgi ana tilin mensinbeushilikting Liyberiya Respublikasyndaghy kórinisining Qazaqstanda basqasha ekenin bayqadym. Bizde shetelden oralghan qandastar óz ana tilin bóten elden mәpelep әkelip, ony janynyng jartysyna balap qorghaydy. Tipti, Qazaq Eline tek osy tilin saqtau ýshin kelgenin ashyq aitady. Sóitse, Qazaq Elining iyesi bolghan jergilikti qazaqtardyng qanshasy Qazaq tilin mensinbey shekesinen qaraydy eken, әlgi ózin otarlaghan Orys tilinde sóileudi maqtan kóredi. Dәl osyny «QAZAQIYa SINDROMY» dep, atasa qalay boldy, ózi?

Taghy bir sindrom «IVANOV SINDROMY» degeni tipti, kýlkili. Alpysynshy jyldary Fransiyadan bir top modeliler Mәskeuge keledi, kapitalisterding qylyghyna qala halqy auyzyn ashyp tanghalsa kerek. Oiynda eshtene joq  fransiyalyq erkin adamdar mәskeuliktermen birge suretke týskisi keledi. Biraq, Kommunizmge qaryshtap bara jatqan izgi adamdar olarmen suretke týsudi qalamaydy. Sodan Ivanov degen bir bishara serjantqa modeliermen birge suretke týsuge jogharydan búiyq týsedi, әlgi sory qaynaghan soldat kapitalist kelinshekterden shoshyghany sonsha, fotagha kózin tas júmyp týsken eken. Mine, múnday «Ivanov sindromy» Qazaqstanda basqasha kóriniste ekenin, bayaghydaghy «Kommunizmge Orys tili arqyly jetemiz» degen senimnen әli shygha almaghan qazaqtar óz Ana Tili aldyna kelse kózin tars júma qoyady, depti avtor.

«MUGABE SINDROMY» Múny oqyghanda, Qytaymen shekara tiyistirip otyrghan biz siyaqty el qatty shoshyp qaluy yqtimal. Qytaydan óte alysta jatqan Afrika qúrlyghyndaghy damysy jaghynan sol qúrlyqta ekinshi orynda túrghan Zimbabe eline sekseninshi jyldyng basynda Robert Mugabe basshylyqqa keledi. Elin tolyq últtyq memleketke ainaldyru әri tau-ken óndirisi damyghan quatty el boldyrudy maqsat etken. Sol ýshin tili, mәdeniyeti úqsamaytyn alys jatqan Qytay Elin tandap sol elding býkil ústanymyn qabyldaydy. Orta mektepterinde qytay tilin ýiretip, onyng mәdeniyetin de nasihattaydy. Múnday aqkónil seriktes ýshin Qytay tau-ken salasyna ayamay investisiya salady. Áytsede, nәtiyje basqasha bolyp shyghady, paydanyng kóbi Qytaygha ketip, Zimbabvening ýkimetinde jemqorlyq kýsheyip azghana top bayyp, halyq mýlde kedeylenip, qylmys órship... inflansiya óskeni sonsha Mugabening 1 trillion aqshasy 1 dollargha teng bolady. Yaghni, Mugabe myrza elin Qytaygha satyp jibergenin ózi de bilmeytindey kýige týsip toqsannan asqan jasynda juyq jyldary dýniyeden ótken eken.

«QAZAQSTANDA QÚS AULAU» oiyny bar ma?! Búl da ýreyli taqyryp, alys sapardan sharshap kelip tynyghyp jatqan (otarshyldyqtan jana qútylyp quanyp jatqan bishara el dese de bolady) qústardy ailaker anshy týgel qyryp alu ýshin, әlgi qústardyng kýzetshisin kelip shoshytady, kýzetshi qús qiqulap habar bergende anshy tym-tyrys jata qalady. Oyanghan qústar qater bolsa jedel úshyp qashugha qamdanbaq bolyp tyn-tyndasa typ-tynysh. Anshy solaysha qansha ret qústardyng mazasyn alady, sonynda ashulanghan qústar әlgi «aqymaq» kýzetshisin talap, shoqyp óltirip tastap tereng úiqygha batqanda zymiyan anshy olardy týgel qyryp salady. Avtor, múnda elimizdegi úlshyl, patriot, belsendilerdi sol kýzetshi qúsqa tenep otyrghan synayly. Anqau halyq osy shyn janashyr, jankeshti azamattaryn eng sonynda populister, danghaza shuyldaqtar dep, qamsyz qalghan kezde, jana otarshyldar qamsyz qazekenderdi «toygha ainaldyryp» qoyyp ózderi «iyesiz qalghan qoygha qol salmay ma!?» dep, eskertip otyrghanday...

«QAZAQSTANDA BOKASSANNYNG ELESI» kezgen edi.... Alpysynshy jyldyng basynda Afrika qúrlyghynda Ortalyq Afrika Respublikasy degen atpen Fransiyadan tәuelsizdik alghan el boldy. Osy elding Últtyq Armiyasynyng Bas shtab basshysy bolghan Jan Bedeli Bokassa el basshysy Devid Dakodan tónkeris arqyly biylikti tartyp alady. Onyng osydan keyingi birinshi sharasy Fransiya preziydenti Sharli de Gollidi OAR-dyng «әkesi» dep jariyalaydy. (Sharli de Golli býghan qatty úyalghan deydi) Sodan keyingi shara retinde el Konstitusiyasyn óz mýddesine say etip ózgerte bastaydy. Al, osy elding Áleumettik-revolusiyalyq atty jalghyz pariyasy әlgi Bokassanyng tek el basqaru qúraly bolghan eken. Óitkeni, osy pariya kez kelgen uaqytta siezd shaqyryp ózine qarsy bolghan ministr basqaday basshylyqtaghy kim bolsa da jinalysta talqylap bas kótertpey janshyp tastaydy. Osynday sharadan keyin olardy qamaugha alyp, sottap jiberu әdetki kóriniske ainalghan, odan basqa júmbaq jaghdayda ólgen basshylar da az bolmaghan. Bokassa bosaghan ýkimettik oryndy týgel ózi alyp, elding negizgi ministrligin qolynda ústaydy. Al әieli Ortalyq Barlau Basqarmasynyng basshysy boluy óz qauipsizdigin saqtaghany ekeni belgili edi. Sóite túra, Bokassa ózinshe kóp vektorlyq sayasat ústanghan bolyp kórinu ýshin  SSSR-ge barghanda ózin sosialistik el dep jariyalaghan. Fransiyanyng preziydenti  auysqanda jana basshy Jeskar de Estangha jaghu ýshin sizding elding jolyn ústaymyz, deydi. Múnaygha bay el Liviyanyng preziydenti Kadaffiymen jolyqqanda óz elining músylman bolghanyn әigilep ýkimet mýshelerin týgel sýndetke otyrghyzghan kýlkili-shouy taghy bar.... Jetpisinshi jyldardyng ortasynada ózin elding jalghyz iyesi sezingeni sonsha «Imperator» dep jariyalap, әlgi jalghyz partiyasynan da shyghyp, men partiyadan da joghary túrmyn depti... Osynday qanshama «shou-oyyndarmen» elin mezi etip, ózin baghyp-qaghyp otyrghan Fransuz preziydenti Jeskarding de tózimi bitip, aqyry Fransuz armiyasynyng sheteldik legiondary arqyly OAR-da sayasy ózgeris jasap, Respublikalyq status әkeledi. Bokassa shetelge qashyp, sonynda taghyda memlekettik tónkeris jasamaq bolyp eline oralghanda qolgha týsip, týrmege jabylady. Mine, orashyldyqtan shyqqan elding trago-komediyasy! SSSR-ding qúramynan bólinip TMD bolghan elderde de osynday kórinister az  bolmaghan sekildi, bizding Qazaq Elinde de....

Amantay osynday «sinromdardan» keyin yaghny diagnoz qoyghannan keyin, eldi emdeuding jolyn qarasyrmaq niyetpen bolu kerek «QAZAQSTAN ShVEYSARIYa SIYaQTY BOLA ALA MA?» deydi.

Áriyne, ortasha sauaty bar adamdardyng kóbi europada sonday bir damysty el bar degendi biletin bolghandyqtan, búl taqyrypty qúshyrlana oqityny sózsiz. Men de ózimshe ýnildim. Avtor, ә degede, búl Alash Ardaqtylarynyng algha qoyghan armany, depti, olay bolsa múny biz jýzege asyrugha boryshtymyz, degendi basa aitqan.

Soson, Shveysariya elining damu qúpiyalaryn, taldap tizip shyghypty. Bәrin bayandau múnda mindet emes bolghandyqtan, solardyng týiinderin ghana sóz etemiz. Damysty el dep, býkil azamattary týgeldey bay-auqaty boludy aitady. Onyng ýsh qúpiyasy desek, óndiris aksiyalary býkil azamattargha tiyesili, búl tauar óndirisi men onyng ainalymyn kýsheytedi, óitkeni aksiya iyesi bolghan el týgel búghan mýdeli. Múnday óndiriste bәrining jalaqysy joghary boluy zandy. Al, búghan jetuding alghashqy joly elde tәuekeldikpen orasan óndiristik ózgeris jasau alghy shart eken.

Mine, Shveysariyalyqtar osy keremet ózgeristi jasay bilgen. Múnday jaghdayda, el azamattary týgeldey osy óndiristi damytugha júmylady, kýsh-jigerin, býkil uaqytyn, bilimin soghan sarp etedi. Al, barlyq oqu orny da osy óndiriske tikeley qatysty bilimdi beruge qúlshynady. Jәne, daryndy balalar men jastar óz óndirisi ýshin jan ayamay oqyp, janalyqtar ashugha kirisedi. Tek, osy ghalamat qyzu qozghalysqa baghyt berip otyrghan ýkimet múnyng bәrin qoldaydy, aqsha ayamaydy. Sóitip,  halyq pen ýkimet adam denesi tәrizdi býtin jýiege ainalady. Búl aitylghandar logikagha syiyp túr ma, әriyne sonyng arqasynda Shveysariya qoghamdyq, әleumettik jaghdayyn sheshken, endi bolashaqtaghy mәselelerge nazar audaryp tek algha jyljyidy, degen sóz. Avtordyng osynday qúndy pikirlerin oqyghan kezde, TOY jasaudan qoly tiymey kózi kirtiyip jýrgen bizding qazaq halqy men JINALYS jasaudan jalyqpaytyn, qyzyl sóz sapyrghan ýkimet kóz aldygha elestep, kýlerindi de jylaryndy da bilmey qalasyn....

Sonymen, «AYTYLMAGhAN SÓZDER» atty kitaptyng tórtten bir bóligine sholu jasadyq, onyng ózinde óte jogharghy sintezben ghana. Áytcede, Amantaydyng býkil aitqanyn terip shyghu maqsat etilmese de osy kitaptyng eng jandy túsyna toqtaldym.

Odan  keyingi, «MENING SÓZIM» degen ekinshi bólimde el boludyng negizi adamdardyng últtyq sanasy tolysu ekenine ýnilip, «Naghyz adamdy jaqsy kóremin», «Jaqsy adamnyng belgileri», «Sonday bir baqytty adamdar bar», «Býgin sening qalghan ómiring bastaluda» syndy óte qyzyqty saraptama, mysaldamalar kóz taryp, kónilge úyalaydy.

Kelesi, «ONYNG SÓZI» degen bólimde, әrbir jeke túlghanyng jetilu jolyndaghy aqyl, kónil, sezim sekildi adam janynyng tylsymdary sóz bolady. Adamdy robot siyaqty tek júmystyng qúly etuge de bolmaytyny, adamda zattyq qajettilikten  de biyik ruhany azyqtyng da shart ekeni.... osynyng bәrin qyzyqty mysaldama, әpsana, aforizmdermen avtor órnektey bilgen.

Múnday kitaptyng neshe týrin jazyp jatqan qalamgerler elde az emes shyghar, eng negizi múnda QUATTY QAZAQ ELI bolsaq deytin janashyr niyetting men múndalap túrghany quantty!

Abay Mauqaraúly

Abai.kz