Til men mәdeniyet – memleketti bayytushy qúndylyqtar!
Til men mәdeniyet – әrbir halyqtyng ruhany baylyghynyng irgesin qúraytyn ruhany qúndylyqtar jýiesin qúraydy.
Sondyqtan, osy eki irgening bir jaghy әlsiz bolyp jatsa, ol mindetti týrde ekinshisine әser etedi. Qazaqstandaghy últaralyq kýrdeli ahual osyghan qatty әserin tiygizude. Óitkeni, osy ghasyrdan bastap qazaq halqy әlemning barlyq elderimen, әrtýrli mәdeniyettermen tikeley tyghyz aralasa bastady. Onyng ýstine, Qazaqstannyng ózi da halyqaralyq migrasiyalyq posesterding aumaghyna enip ketti. Áriyne, onyng qarqyny әzirge bayau ótude. Alayda, Qazaqstan beybitshilikti ústanghan memleket, al, qazaq halqy ózining tabighatynan ózge últtar men halyqtargha tolerantty halyq bolghandyqtan – bolashaqta halqynyng sany mol, júmyssyzdyq basym Indiya, Pәkistan, Aughanstan siyaqty Aziya elderinen, halqynyng túrmys jaghdayy óte tómen kóptegen Afrika elderinen, әlemdegi soghys oshaqtary payda bolghan ózge elderden Qazaqstangha qaray migrasiyalyq kóshting legi arta týsedi. Qazir ol kýndelikti bayqalyp jatqan joq. Biraq, osy ýrdis osy qarqynmen jalghasa beretin bolsa, biz kóp úzamay onyng anyq belgilerin bayqay bastaytyn bolamyz...
Eng qiyny, búl prosess elimizde qazaq tili men mәdeniyetining tolyq ýstemdikke qol jetkizip, halyqtyng ózin‑ózi iydentifikasiyalau dengeyi onyng últtyq damuymen teneskenge deyin bastalyp jatyr. Onyng kórinisi men zardaptary kýndelikti bayqaluda. Mysaly, elimizge keletin sheteldikterding kópshiligi әlemdegi unitarly (bir últty) memleketterding qalybyna say, Qazaqstangha kelerde «qazaq tilin mengeru» niyetimen keledi. Olar bastapqy «Sәlemetsiz be?», «Keshiriniz», «Sizge rahmet», «Qalay?», «Qayda?» jәne t.t. sózderdi ýirenip keledi. Biraq, olar Qazaqstangha kelgen son, olar ýshin jaghday kýrt ózgeredi – bizdegi halyqtyng kóbi olarmen tek orys tilinde, tipten, keyde taza aghylshyn tilinde sóilesuge beyim túrady. Sodan keyin, olar tandanysyn jasyra almasa da, ózderi de orys tilinde ýirene bastaydy...
Mine, sóitip, olardyng Qazaqtyng tili men mәdeniyetine degen bastapqy qúrmeti, ony ýirenuge degen bastapqy ynta‑jigeri (entuziazm) sap tiylady. Sonynan, osy turaly olardyng eline «keri aqparattar» jetip, kóp elderde kóbine «Qazaqstan júmys istep aqsha tabatyn», ne bolmasa, «birshama jaqsy jaghdayda ómir sýruge qolayly memleket» degen ghana týsinik qalyptasa bastady. Búl – Qazaqstandy tarihy túrghydaghy unitarly memleketke emes (Qazaq memleketine), әlemning әr týkpirinen jәne әr últtardan shoghyrlanghan adamdar mekendeytin «azamattyq memleketke» bastaytyn qúbylysqa ainalyp keledi...
Eger, bizding memleket osy ýrdisting aldyn alyp, ony qazirgi qazaq últynyng qazirgi mәdeny damuy dengeyimen jәne onyng әlemge tanyluy dengeyimen ýilestiruge kýsh salmasa – búl migrasiyalyq prosesting sony qazaq últyn «әrtektilikke» aparady. Sóitip, biz әlemdik sayasy alanda «unitarly memleket» dep moyyndalghan Qazaqstannyng bet‑beynesin birtindep joghalta bastaytynymyz anyq. Búl, әli de ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny túrghyda irgesi beky qoymaghan Qazaqstan ýshin asa qauipti qúbylys.
Ábdirashiyt Bәkirúly
Abai.kz