Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz (Jalghasy)
Basy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz...
Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz
Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz
Jalghasy: Múhtar Maghauinning «Meni» turaly birer sóz
Besinshi bólim
Otarlyq búghau arqyly ruhany ezgige týsken últ ziyalysynyng azabynan tereng qanday azap boluy mýmkin?! Óner men ghylym tarihynda otarlyq ezgi turaly ne týrli ghylymi, bolmasa, kórkem shygharmalar toptamalary molynan kezdesedi. Solardyng birazymen tanyspyz desek te, mýmkin, últymyz ben ómir sýrgen uaqytymyz bir dәuir bolghandyqtan bolar – últtyng ruhy men erkindigin janyshtaytyn qarghys atqyr otarlyq jýieni oilap tapqan ýstem últtargha qarsy aitylghan Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq roman-essesindegi jazushy monolog-sózining bizding úrpaqqa etken әseri tipten basqasha. Ózinning ishki dausyng sekildi erekshe jaqyn, әseri de bólek.
Álemdik dengeydegi parasat biyigine kóterilgen últ ziyalysy, otar elden shyqqan jazushy bylay deydi: «Keshegi otar, býgingi kemshin elden shyqqan, shaghyn dep esepteletin últtan kóterilgen bizding – qalamger retinde ólsheusiz bir artyqshylyghymyz bar: biz janjýiemizben sezingen, azappen týisingen jaghdayattardy eshqashan da eshbir aghylshyn, orys, nemis jazushysy sezinip, týisine almaydy. Yaghni, ýlken halyqtar әdebiyetindegi adamnyng jan әlemi biz jasaghan adamnyng jan әleminen әldeqayda kedey, birjaqty. Kiriptar júrttan shyqqan jazushynyng әdeby múraty – adamzattyq múrattyng eng aiqyn, eng tolyq kórinisi. Otarlyq, nemese jartylay otarlyq jaghdaydaghy halyqtyng tirshilik-tynysy, armany men zary Tәnirge jaqynyraq. Óktem júrttardyng damyghan әdebiyetindegi eng úly jazushylardyng ózining halyqtar tendigi, últ bostandyghy tarabyndaghy oi-tolgham, úghym-nanymdaryn bayyptasanyz... tang qalasyn, tipti, aqylgha syimas jaghdaylar aldynyzdan shyghady.
Múnyng eng aiqyn mysaly Miskevich pen Pushkin araqatynasy der edim», – deydi de, polyak aqyny Miskevich pen Pushkinning ýlken ruhany birlikte dos bolghanyna toqtalyp, aidaudan qaytqan Miskevichke Pushkin jasaghan kómek pen qúrmetti sóz etken jazushy: «Biraq, múnyng bәri syrtqy perde eken. Bar ghúmyryn halqynyng azattyghyna baghyshtaghyn Miskevich Otanyna orala salysymen, Tәuelsizdik kýresining jana bastalghan taghy bir kezenine oray ýn kóteredi. Resey әskerining qantógis zorlyghyn aiyptaydy. Mine, sol kezde... ghúmyr boyy «faqyrlargha meyirim tilegen» Pushkin «oybay-attangha» basady: myna qaranyz deydi, keshe ghana ortamyzda jýrgen adam... Ózi – jau, óleni – u bolyp shyqty, ayar eken, aldamshy eken, ósekshi, jalaqor eken... – Meyli, bizding orys danqynan aibynghandar shulay bersin, al, Biz... Biz degen sondaymyz, Biz Polishany taptaymyz, Europanyng aptyghyn basamyz, býkil slavyan әuleti ghana emes, jarym dýnie Orystyng uysynda túruy kerek. Bizding myltyq pen istikting yzbarynan býkil әlem qaltyraugha tiyis, bizding patshamyzgha bәri bas úrsyn deydi». Búdan ary jazushy Miskevichting Pushkinge qaytarghan jauabyna toqtala kelip: «... Resey әlemdik imperiya, al Paloniya – bólshektengen kiriptar el... Miskevichting jany jaraly... Áytse de, zorlyqshyl júrttyng zodyr aqynyn jalpasynan týsirerdey jauap qayyrghan... Janylghan jaq, ataly sózge toqtamapty. ...Biraq sebepti. Bar kiltipan últtyq óktem týisik pen otanshyl parasat arasyndaghy qayshylyqtan tuyndap otyr», – dep týiindeydi óz oiyn, imperiyalyq-otarshyl pighyldy jan-tәnimen aiyptaghan gumanist qalamger. («Men», 187-188 better)
Tanqalarlyq jaghday: Uaqyt ózgerse de, imperiyalyq otarshyl pighyl ózgermeydi eken. Jogharyda jazushy Maghauin sóz etken Pushkin men Miskevich arasyndaghy dәl sol oqigha, arada eki jýz jyl uaqyt ótse de, tuysqan eki halyq, HHI ghasyrdaghy Orys pen Ukrain óner qayratkerlerining arasynda dәlme-dәl, tura sol kýiinde qaytalanyp otyr. Tang qalasyn; barlyq nәrsening sony, sheti men shegi bolady deushi edi, ýstem pighyldy әdiletsizdikting sony da, sheti de, shegi de bolmaydy eken-au...
Mýmkin, aqyndyq darynyn joghary baghalady, mýmkin, poeziyadaghy ór minezi men romantikalyq múng aralas tereng oiyna qyzyghyp Abay audarghannan bolar, bәlkim, taghdyrlas elding aqyny bolghannan shyghar, Maghauin Pushkinnen polyak aqyny Adam Miskevichti (1798-1855) әlde-qayda joghary qoyady. Avtordyng týsindirui boyynsha, ýlken elden shyqqan ýstem últtardyng ortasha dengeydegi jazushylary – mayda últtardan shyqqan óte daryndy degen jazushylargha qaraghanda oqyrmany da kóp, taralymy da ýlken, sodan әriyne, tanymaldylyghy joghary, – deydi. Aqiqat sóz. Múnyng negizgi sebebin, kýshtining arty diyirmen tartady, nemese, «auzy qisyq bolsa da bay balasy sóilesinmen» týsindiruge bolady. Onyng ýstine «jarnama barlyghyn da istey alady», – degen úghym taghy bar. Ýlken elder ózderining últtyq jetistikteri – kórkem shygharmalaryn jarnamalaudy memlekettik ýlken sayasattarynyng ajyramas bir bóligine ainaldyrghan. Ýlken elding «jarnama» sayasaty da ýlken. Búl sayasattyng astarynda qanday oy jatqanyn ә, degende birden týsine ketuding ózi de onay sharua emes.
Proza janryndaghy әngimening әlemdik dengeydegi sheberleri dep tanylghan orystyng Chehovy men japonnyng Akutagavasy ózimizding keshegi Jýsipbek, Beyimbet, Tәkenderden, býgingi Tynymbay Núrmahambetov, Ábish Kekilbaev, Dulat Isabekov pen Oralhan Bókey, Asqar Sýleymenov, Tólen Ábdikov, biz sóz etip otyrghan Múhtar Maghauinderden asyp ketken eshteneleri joq. Bәlkim, olar keybir jaghdayda bizding auyldyng «shanqan bozdarynan» tómen de... Búl jerde mәselening barlyghy audarma men jarnamagha kelip tireledi. Memlekettik dengeydegi jarnamagha, әriyne... Ýlken elding jarnamasynyng da ýlken bolary belgili jaghday...
Otarshyldyq pen nәsilshildikti jan-tәnimen aiyptaghan M.Maghauin ózinin «Meninde» ýstem pighyldy ýlken elding әlemdik dengeydegi úlylary Dostoevskiy men Lermontov, Leskovtardyng úly orystyq-shovinistik pighyldaryn kinәlay sóilep, «Hajy-Múrattaghy» Shәmil men ozbyr orys patshasynyng arasyna tendik belgisi qoyylady, Resey әskerining otarlyq jaulaushylyq maqsatyndaghy basqynshy shapqynshylyghy – otarshyl, nәsilshil sananyng emes, halyqtar arasyndaghy kәdimgi qighylyq soghystyng zardaby retinde ghana aiyptalady. Últtyq qayshylyq – adamdar arasyndaghy tartys retinde ghana suretteledi, – dep, adamzat tarihyndaghy eng úly gumanist-jazushy dep moyyndalghan Tolstoydyng ózin, Resey imperiyasynyng otarshyl sayasatyn tereng ashyp kórsete almaghan dep aiyptay sóileydi.
Ádiletting biyik minbesinde túrghandyqtan bolar, shyndyqtyng óz jaghynda ekenine kәmil sengen jazushy, eshkimning daryn-qabileti men әlemdik dengeydegi ataq-abyroyyna qaramapty. Kishkentay últtyng ýlken qasireti – nәsilshildik pen otarshyldyq jýieni talday otyryp, tereng bilgirlikpen synap, aqiqattyng aq tuyn dәl osynday biyik dengeyge kótergen Maghauinnan ózge qazaq jazushylaryn óz basym bilmeydi ekem.
Jazushy ózining ruhany ezgige qarsy jogharyda aitylghan janayghayynyng jalghasy retinde «Ruhany ezgi jәne otarlyq sana» maqalasynda: «Jana aittyq: qazaq oqymaghan nadan boldy dedi. Eki-aq prosenti sauatty bolypty, sanaghan eshkim joq, daulaspayyq. Al, endi orys neshe prosent sauatty boldy?». (M. Maghauiyn. Shygharmalar jinaghy. 13 tom, 374-bet. Almaty, «Qaghanat» - 2002)
«Qazaq eki prosent qana sauatty boldy», – degen sóz kez-kelgen qazaqtyng keudesin basatyn. Meninshe, qazaq halqyna jasalghan ruhany ezgi, tap osy «eki prosentten» bastau alady.
Qazaqtyng eki prosenti sauatty bolghan tústa, orystyng qansha prosenti sauatty bolypty? – degen súraq otarlyq ruhany ezgiden mәngýrttenuge jaqyndaghan qazirgi qazaq ziyalylarynyng eshqaysynyng oiyna oralmapty. Bәlkim, súraugha dәti jetpegen. Búl súraqty men alghash ret M.Maghauinning «Kók múnar» atty romanynyng keyipkeri Halel esimdi aspirant jigitting auzynan estigem. Búl súraq nege bizding de oiymyzgha osy kezge deyin oralmaghan dep, tanqalgham. Roman keyipkeri aspirant Halel de býgingi jazushy M.Maghauin sekildi – Kim sanapty ony? Sanaghan eshkim joq, – dep jauap bergen-di.
Biz de: – Kim sanaydy ony? – dep oilaytynbyz.
Anyghynda, sanapty. Ahmet Baytúrsynúlynyng ózi sanapty. Ol bylay deydi: «Búl kýnde oqudyng kerek ekenine eshkimning talasy joq. Qay júrt bolsa da oqumen ilgeri basyp túrghandyghyn – keyin qaludyng sebebi oqudyng kemdiginen ekendigin kórip túrmyz... Endi bizding qazaqta oqudyng kóp-azyn mólsherleu ýshin mynau esepti kórsetemiz. Ár jerdegi qazaqtyng óner-bilimi qaraylas, sol sebepti bir oblys, iaki, bir uez eldegi oqudyng taraluyn kórsetsek, kýlli qazaqtaghy oqudy shamalaugha bolady.
Torghay oblysynda 1912- nshi jyl birinshi ghinuargha deyin 570 myng 109 qazaq túrghan, qazaq balasy oqityn 132 shkol bolghan. (Spravochnaya kniga Torgayskoy obl. na 1912 god) Búlay bolghanda әrbir 3 myng 561 kisige bir shkoldan ghana keledi eken. Qostanay uezinde 1909-nshi jylghy esep boyynsha, 60 myng 594 erkek, 52 myng 63 әiel – barlyghy 112 myng 657 qazaq bolghan. Búlardan qazaqsha oqyghan (qat tanityn) erkek 6 myng 65, oryssha qat tanityn 690. Qazaqsha qat tanityn 379, oryssha qat tanityn әiel 29. (Materialy po kirgiyz, zemlepolizov. sobr. statist. Par. Turg. ur. peres. rayona Kust. u. str. 412-413)
Búl esepten kórinedi: Qostanay uezinde qazaqsha qat tanityn erkek әrbir jýz kisiden altau, oryssha qat tanityn әrbir myng kisiden altau, qazaqsha qat tanityn әiel әrbir ýsh jýz kisiden bireu, oryssha qat tanityn әrbir tórt mynnan bireu eken. (Qazaq. 1913, 21 apirel, №11. A.Baytúrsynúly. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. 289-290 bet. 4-tom. Almaty, Alash 2006)
Ahmet Baytúrsynúlynyng statistikalyq qújatqa negizdelgen saraptauyna qaraghanda, 1912 jyldyng 1 yanvaryna deyin, Torghay oblysynda әr jýz er adamnan – alty, әr ýsh jýz әielden – bir әiel ghana sauatty bolghanda, jalpy er adamdardyng 6 payyzy, әiel adamdardyng 0,003 payyzy ghana sauatty bolghan. Oryssha hat tanityndardyng jaghdayy – sóz ertuge de túrmaydy. Tipten auyr.
Qazaq halqynyng jalpy sauatynyng múnsha tómen boluynyng sebebin últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly bylay týsindiredi: «Qazaq balasy tәuirirek oqyrlyq shkoldarda qazynalyq oryn az, óz kýshimen oqytugha әrkimning shamasy kele bermeydi. Eki klasty shkoldar әr uezde bir-ekeuden, olargha 30-dan artyq qazaq balasyn almaydy. Orta әm jogharghy shkoldarda qazynalyq oryn búl kezde joqtyng qasynda. Ár oblystyng qazaqtary ýshin uniyversiytet, instituttardan 2-3-ten artyq oryn joq». (Qazaq. 1913. 21 apreli, №11. A. Baytúrsynúly. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. 290-bet, 4-tom. Almaty, «Alash»-2006)
Bir sózben aitqanda, revolusiyagha deyingi qazaq qoghamyndaghy oqu jayynyng jalpy jaghdayy A.Baytúrsynúlynyng 1913 jyly «Qazaq» gazetining №11 sanynda jaryq kórgen «Oqu jayy» maqalasynda kórsetilgen jaghdayattardan úzay qoymaghan bolatyn.
1918 jyly Qazaqstanda Kenes ókimeti tolyq ornady. Arada 22 jyl ótkende, yaghni, 1940 jyly qazaq halqy týgel sauatty bolyp, orta mektepterdi aitpaghanda, uniyversiytet, instituttar, tehnikumdar, óndiris oryndary – zavod-fabrikalar ashylyp, últtyq teatr jәne kino óneri, qazaq jazba әdebiyeti men jazba әdeby tili, últtyq intelliygensiya men qazaq júmysshy taby qalyptasty. Qazaq halqy órkeniyetti elderding qatarynan oryn aldy. Anyghyna kelgende, shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt ýshin, búl – óte ýlken tabys! Endi, osy tabysqa qazaq halqy qalay jetti? Áriyne, oqu-bilimning arqasynda.
Sebebi, A.Baytúrsynúly aitqanday, halyqtyng irgeli basuynyng da, keyin qaluynyng da sebebi – oqu-bilimning kemdiginen bolady. Ótken tarihymyzgha ýniler bolsaq, qazaq halqynyng kórgen kemshilik-zardaptarynyng barlyghynyng da negizgi sebebi – ghylym-bilimnen kenje qaluynan.
Qalay desek te, Kenes ókimeti túsynda qazaq halqynyng jýz payyz sauatty boluy – ýlken jetistik edi. Mine, osy últtyq jetistigimiz dep aitugha túrarlyqtay ýlken tabysymyzdy M.Maghauin ózining «Ruhany ezgi jәne otarlyq sana» maqalasynda: «...Qazir týgel sauatty. Orys ta, biz de. Sosializmning kórinip túrghan bir nәtiyjesi – júrtty jappay sauattylyqqa jeteledi ghoy. Jappay oqytugha. Ol basqa qúrylymdarda da boluy mýmkin. Qoghamnyng damuynyng belgili bir kezenining kórinisi. Sosializmning ghana emes», – dep qana atap, sipay qamshylap ótip ketedi. Jazushynyng oiynsha, halyqtyng týgel sauatty boluy, jetistik emes – nәtiyje. Biraq, sosializmning nәtiyjesi emes. Sonda kimning bolmasa nening nәtiyjesi? Avtor ol jaghyn taratyp aitpapty.
A.Baytúrsynúlynyng jazuy boyynsha, jalpy eseptegi jobamen, 1912 jylgha deyin alty payyzy ghana sauatty bolghan qazaq halqy Kenes ókimetin ógiz soqamen jer jyrtyp jýrip qarsy aldy. Arada jetpis ýsh jyl uaqyt ótkende, qazaq halqy ghylymnyng týrli salalarymen birge atomdyq kosmosty iygerip,qazaq balasy aigha úshyp, әlemdik órkeniyetti últtarmen birge «jana tehnologiyalar» zamanyna qadam basyp túryp, Kenes ókimetin tarqatyp, shygharyp saldy.
Aty-jóni qazir esimde joq, aghylshynnyng bir oqymysty sayahatshy ofiyser ghalymy, HH ghasyr basynda, Iran jәne Aughanystan men qazirgi Qazaqstan jerinde bolyp, jergilikti halyqtyng túrmys-tirshiligimen tanysyp, ózi kórgen ýsh halyqty ózara salystyra otyryp: «Mәdeniyeti damyghan, shaghyn bolsa da óndiris oshaqtary, túraqty sharuashylyq týrleri bar Irandy aitpay-aq qoyaiyn, halqynyng on payyzgha juyghy ghana sauatty, túraqty medrese mektepteri, kilem taghy basqa toqyma toqityn manufakturalary bar Aughanystangha, qazirgi men kórgen qazaqtardyng jetui ýshin, kemi 70-80 jyl uaqyt kerek», – deydi.
Oqymysty aghylshyn ofiyseri ózi kórgen irandyqtar men qazaqtardy salystyrudy olqy kórip, revolusiyagha deyingi qazaqtardy aughandyqtarmen salystyrypty.
Mine, osy HH ghasyr basyndaghy aghylshyn oqymysty sayahatshysy aitqan aughandyqtardyng qazirgi qazaqtardyng jaghdayyna jetu ýshin eng kemi bir ghasyr uaqyt kerek. Áriyne, múnyng sebebi – soghys pen Aughan jerindegi týrli-týsti revolusiya. Desek te, HH ghasyrdyng basynda ózderinen 70-80 jylgha ozyp ketken aughandyqtardan qazirgi qazaqtardyng jýz jylgha ozyp ketuining negizgi sebebi: M.Maghauin jazghanday qoghamdyq damudyng belgili bir kórinisi emes – ghylym-bilimning damuy jәne jalpygha ortaq, tútas bir halyqtyng әleumettik-ekonomikalyq túrghydaghy jetken jetistigining kórinisi.
Moyyndasaq ta, moyyndamasaq ta aqaiqaty sol: Kenes ókimetining túsyndaghy ghylym-bilim turasynda qazaq halqynyng biz jogharyda atap ótken jetistigi – ýlken jetistik bolatyn. Búl atalghan ýlken jetistikting qúny – bizge, qazaq halqyna óte qymbatqa týsti. Biz búl jetistikke halqymyzdyng jartysynan astamynan aiyrylghan zúlamat asharshylyq pen Stalindik repressiya arqyly jettik. Búl – últtyq tragediya! Orny tolmas auyr shyghyn. Sol ýshin de biz totalitarlyq Kenestik-stalindik jýieni eshuaqytta da keshirmeymiz!
Qazir Kenestik jýieni únatpay, Kenes ókimeti túsyndaghy qazaq halqynyng jetistikterin kórgisi kelmeytinderding barlyghy derlik, birauyzdan stalindik rejim túsyndaghy asharshylyq pen repressiyany aitady. Jogharyda atap óttik, 1956 jylghy HH siyezde stalindik rejimdi Kenes ókimetining kommunistik partiyasynyng ózi de aiyptaghan. Býkil halyq bolyp, biz de aiyptaymyz!
Desek te, stalindik repressiya kezinde kórshi ózbek pen qyrghyzdan sanauly ghana intelliygensiya ókilderi atylsa, bizding qazaqtardan atylghan jýz mynday últtyq intelliygensiya ishinen, qansha myng últ qaymaghy – ziyalylarymyz atylyp ketti. Nege? Nege asharshylyqtan kórshi qyrghyz, ózbek, tәjik, týrkimen emes, biz , qazaqtar ghana qyryldyq?
Sóz basynda aityp ótkenimizdey, bizde Kenes ókimetining túsyndaghy stalindik repressiya men asharshylyq kezenindegi qazaq halqynyng mentaliytetine ghana tәn últtyq faktorlardy zerttegen jeke adam ne ghylymy ortalyqtar bar ma? Búlay dep aituymyzdyng negizgi sebebi: keshegi asharshylyq pen repressiyany kózimen kórgen ata-әjelerimizding әngimelerin óz qúlaghymyzben tyndap óstik. Solar aitatyn: asharshylyq pen Stalin zamanynda (bizding auyldyng shaldary repressiya kezenin Istәlin zamany dep sóileytin) bizding qazaqtar birining ýstinen biri aryz jazyp, asharshylyqta birin-biri bay dep aityp, birining jasyrghan astyghyn ekinshisi tauyp berip, kórsetip jatty deytin. Tipten, ananyng atasyn – anau «halyq jauy», – dep, ústap bergen deytin de, sol adamdardyng atyn aityp otyratyn. Tekserip qarasanyz ýstinen aryz jazyp, birin-biri ústap bergenderding bәri bir auylda túrghan, rulas tuysqandar.
Bayaghyda, ýlken kisilerden estiytinbiz: Kenes ókimetining qúramynda 15 respublika bolsa, Moskvadaghy partiya ortalyq komiytetine bir Qazaqstannan barghan aryz, Kenes ókimetining qúramyndaghy qalghan 14 respublikadan kóp bolypty. Osyndayda oilaysyn, bireuding ýstinen ósek terip, aryz jazugha nege biz, qazaqtar sonsha qúmar boldyq? Osy oiymyzgha túzdyq esebinde, bar jerde aitylyp ta, jazylyp ta jýrgen bir mysal: jazushy I.Esenberinning «Kóshpendiler» trilogiyasy, Kenes ókimetining eng ýlken syilyghy lenindik syilyqqa úsynylyp jatqanda, Qazaqstannan jerlesteri jazghan aryzdyng kesirinen syilyq bir últtyn bes jýz jyldyq tarihynyng kórkem shejiresi ispettes I.Esenberlinning «Kóshpendilerine» emes, gruzin jazushysy Nador Dumbandzening shaghyn povester jinaghyna berildi. Áriyne, men búl jerde Nado Dumbadzening jazushylyq talantyn da, sol tústaghy Kenes ókimetining biyik lauazymdy túlghasy Eduard Shevarnadzening yqpalyn da joqqa shygharmaymyn. Mәsele: I.Esenberlinge búiyrmaghan lenindik syilyqta emes, mәsele: sol syilyqty alyp ketpesin dep, I.Esenberlinning ýstinen ózimizding qazaqtar jazghan aryzda! Jalqy ret jazylghan bir ghana aryz bolsa maqúl ghoy, aryz Mәskeuge bir emes, birneshe ret, top-top adamnyng birlese otyryp qol qongymen jazylghan.
Eger, I.Esenberinning «Kóshpendiler» trilogiyasy lenindik syilyqqa ie bolghanda, Kenes odaghynyng ýzdik shygharmasy retinde BÚÚ-da paydalanatyn sol kezdegi әlemdik kóshbasshy memleketterding alty tiline audarylatyn edi, pәlenbay myng tirajben. Búdan kim útatyn edi? Áriyne, әlem júrtshylyghyn óz tarihymen tanystyrghan qazaq halqy ghana! Aryz jazghyshtar múny bilmedi emes, bildi! Bile túra solay etti. Qyzghanyshtyng qyzyl iyti – olardy terennen últtyq túrghydan oilantugha mýmkindik bermedi. Biz qazir «Abay joly» romany qazaqty әlemge tanytty dep aityp jýrmiz. Eger de M. Áuezovting «Abay joly» Lenindik syilyqty almaghanda, roman-epopeya әlem tilderine audarylmas edi. Al, әlem júrtshylyghy bolsa, qazaq halqy turaly romanda aitylatyn ensiklopediyalyq túrghydaghy aqparattan mýldem mahúrym qalghan bolar edi.
Qazaq aryzqoy el ma? Búl súraqtyng jauabyn, úzaqqa barmay-aq, Últtyq kitaphanagha baryp, 1937 jyldyng «Sosialdy Qazaqstan» keyingi atauy «Sosialistik Qazaqstan» bolyp ózgergen gazetterdi oqyp kórseniz, jauabyn tabasyz. Sol tústa, kimning ýstinen kim jazbaghan? Jәne ne dep jazbaghan?
Mening jogharyda, kórshi ózbek pen qyrghyz nege Stanlindik repressiyagha qazaqqa qaraghanda az úshyrady? – degen súraghym osy orayda qoyylghan bolatyn. Uaqyt solay boldy dep – jaltara jauap berip, qútylyp ketuge biz sheber bolyp aldyq. Mentaliytetimizge tәn faktorlardy tarazylay otyryp, shyndyqtyng betine tura qaraugha jýreksinetin sekildimiz. Jýreksinemiz! Sebebi, bizding sanamyz «Últtyq sana» dengeyine kóterile qoyghan joq. Kez-kelgen halyqtyng últtyq sanasy – sol últtyng ózin-ózi synay alu dәrejesimen ólshenedi. Órkeniyetke bizden búrynyraq jetken últtardyng oishyldarynyng barlyghy derlik ózderin de, óz últyn da qatty synaghan. Búghan aghylshynnyng Shekspiyri, nemisting Getesi men orystyng Tolstoy, Chehov, Gogolidary, nemisting filosofy әri tarih jazbageri Osvalid Shpenglerding «Evropanyng qúldyrauy» («Zakat Evropy») shygharmalary men jazbalary tolyq dәlel. Damyp-jetilsin, órkendey ósip, órkeniyetke jetsin degen niyetpen, janynday jaqsy kórip, sýie túra, olar óz últyn qatty synady. Olar eshnәrseden qysylyp, qaymyqpady. Sebebi, olardyng sanasy últtyq dengeyge kóterilip qoyghan bolatyn.
Osy túrghydan oilar bolsaq: qazaqta birinshi bolyp, sanasy últtyq dengeyge kóterilgen – Abay. Ol birinshi bolyp:
Ósek, ótirik, maqtanshaq
Erinshek, beker shashpaqty, – bes dúshpanyng dep kórsete otyryp:
Baryp kelse Ertisting suyn tatyp,
Berip kelse bir aryz bútyp-shatyp.
Eldi alyp, Esildi alyp esiredi,
Isep-keuip, qabaryp kele jatyp, – dep, aryzqoydyng bet-beynesining sayqymazaq keypindegi tiri suretin oqushynyng kóz aldyna alyp keledi.
Shygharmalary arqyly ózi ómir sýrgen qazaq qoghamynyng relistik ómirining ensiklopediyasyn jasaghan hәkim Abay zamanynda, aryzqoylardyng mol bolghandyghyna – Abay shygharmashylyghy tolyq dәlel.
Ótken tarihymyzdy oy kózimen zerdelesek – Abay zamanyndaghy aryzqoylar tolqyny, úrpaq jalghasynday bolyp, Kenes zamany arqyly, bergi zamangha jetip jyghylghan sekildi. Búl – bizding últtyq dertimiz. Al, dert – batpandar kirip, mysqyldap shyghady. Sondyqtan, qansha auyr bolsa da, dertti emdeu – mindet.
Hәkim Abay ózining qara sózinde, óz últy – qazaq halqynyng jamandyqqa nege ýiir bola beretinin ashyq aitady, ashyna synaydy. Sebebi, ol óz últy – qazaq halqyn jan-tәnimen sýidi. Sol kezende hәkim Abay – halqy órkeniyetke erte jetip, ozghyn halyqtardyng ortasynan óz ornyn erterek tapsa eken, – degen úlaghatty oy ústanymynda boldy.
Bizge qazir danyshpan Abaydyng óz halqyn synaghan synshyl oilary jetpey túr. Shetimizden jylauyq bolyp aldyq. Mynanyng túsynda qyrylyp qaldyq, ananyng kezinde asharshylyqqa úshyradyq, anau ýitti, mynau býitti... Búl neghylghan bitpeytin kóz jasy... Bizding kóp nәrseden kenje qaluymyzgha ózimiz emes, bóten bireu – ózgeler kinәli sekildi. Búlay oilaudyng ózi – otarlyq sananyng belgisi. Ósem degen últ – kinәni ózinen izdep ýirenui shart. Últ kósemi Álihan Bókeyhan: «Jylap adam sýikimdi bolmaq emes. Tiri adamgha – aldymyz kýres joly», – degen bolatyn. Últ kósemining enbekterimen tolyq tanysa bastaghanymyzgha da otyz jylday uaqyt boldy. Biz әli jylap kelemiz. Kimge, ne dep shaghym aitpaqshysyn? Kim tyndaydy sening sózindi? Tirshilik ýshin kýreste jenimpaz týr ghana ómir sýru qúqyna ie bolady. Búl – ómir zany. Sondyqtan, aldymyz – kýres joly. Biz әli kýnge «Ne isteu kerek?» degennen góri «Kim kinәli?» degen súraq tónireginen úzay almay kelemiz.
Últ retinde ósemiz desek, ózimizge-ózimiz syn kózimen qaray otyryp, ótken tarihymyzdaghy jetken jetistigimizdi de, jibergen kemshiligimizdi de әdil baghalap, aiqyn maqsatpen alys bolashaqqa qaray bilgenimiz jón. Sondyqtan da, biz Kenes ókimeti túsyndaghy jetken jetistigimizge de, ketken kemshiligimizge de syn kózimen qarap, әdilet túrghysynan saraptaugha tyrystyq.
Kenes ókimeti degennen shyghady, qazir bizde 1932 jylghy Kenes ókimeti túsyndaghy Qazaqstanda bolghan asharshylyqty genosid dep týsindirgisi keletin ghalymdar bar.
Bizding týsinigimizdegi genosid – belgisi bir halyqty jer betinen mýldem joyyp jiberu ýshin, sol halyqty týrli tәsilder arqyly maqsatty týrde qyrghyngha úshyratu. Mysaly, Gitler biylik basyna kelgennen keyin, fashistik Germaniya evrey halqyn maqsatty týrde, týrli tәsilder arqyly qyryp-joydy. Búl – HH ghasyrdaghy genosidting әlemdik túrghydaghy ýlgisi edi.
Oylaymyn: eger, Kenes ókimeti maqsatty týrde qazaq halqyn jer betinen joyyp jiberemin dese, Stalin biylikte túrghan 1930 – jyldarda, bolmasa, odan keyin de onyng qolynan kim qaghypty? Kenes ókimeti qazaq halqyn genosid arqyly jer betinen joyyp jiberudi maqsat etse, onda olar qazaqtar ýshin myndaghan mektep, jýzdegen tehnikum, ondaghan institut pen uniyversiytet, teatr, akademiya ashyp, olardyng mәdeniyetin kóterip, miliardtaghan tenge shyghyngha batyp ne isteydi? Birden kelip, nemister evreylerdi qyrghan sekildi, Kenes ókimeti de týrli tәsilder arqyly qazaq halqyn qyryp tastasa, olardan dәl sol uaqytta nege búlay jasadyng dep, kim súrar edi? Qalay qimyldaymyn, ne isteymin dese de, mýmkinshilikteri bar edi ghoy. Kim qaghypty olardyng qolynan?
Mening bir tanysym aityp edi, biz Kenes ókimeti men Stalindi boqtap jýrgenimizde, jogharydaghylar jerimiz ben qazba baylyqtarymyzdy ózara bólip alypty ghoy dep. Dúrys aitady, sol sekildi biz qazir asharshylyq, genosid dep shulap jýrgenimizde, jogharydaghy biylik basyndaghylar kýlli últqa tiyesili jerdi de, jerasty qazba baylyqtarymyzdy da, sol sekildi memleket biyligining negizgi tetigi memlekettik iydeologiya men memlekettik aqparat qúraldaryn da týgeldey jeke menshikterine shygharyp aldy. Biraq menshik iyeleri belgisiz. Búl – qúpiya.
Men asharshylyq pen repressiyany Kenes ókimetine esh uaqytta da keshpeymin! Biraq, asharshylyq qazaq halqyn joy ýshin qoldan úiymdastyrylghan, maqsatty týrdegi genosiyd, – degen pikirmen de kelispeymin. Bizde qazir Kenes ókimeti dәuirin tútasyp túrghan qaratýnek zaman retinde týsindiru beleng alyp ketti. Meninshe, búl – tarihty búrmalau. Ras, otyzynshy jyldardaghy stalindik repressiya men asharshylyq uaqytynda qaratýnek zaman boldy. Múnan son, «jylymyq kezen» ornady. Biraq, búl «jylymyq» ta uaqytsha zaman boldy. Múnan songhy últ ómirinde týrli kelensizdikter arqyly jasalynghan ruhany ezgi bolsa da, halyqtyng túrmysy men әlumettik-mәdeni ómirinde damu boldy ghoy. Biz múny nege joqqa shygharuymyz kerek? Al, bizde Kenestik dәuirdi tútas qaratýnek zaman retinde týsindiru dәstýrge ainalyp bara jatyr.
Kenes dәuirindegi halyq ómirining mәdeniy-әleumettik jetistikterin sóz etpey, búra tartyp, tek ruhany ómirdegi kemshilikterdi ghana aita beru, meninshe, 1996-1997 jyldary jaryq kórgen M.Maghauinning «Meninen» bastau alghan sekildi. Anyghyna kelgende, M.Maghauinning «Meninde» Kenes ókimetining ruhany ezgisi ghana sóz bolyp, Kenes ókimetining túsyndaghy qazaq halqynyng әleumettik jәne mәdeny ómirindegi jetken jetistikteri sóz bolmay, Kenestik dәuir – qara týnek ker zaman retinde ghana suretteledi. Biz múny M. Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq roman essesining olqy týsken, kemshin túsy dep baghaladyq.
Besinshi bólimning sony
Jalghasy bar
Núrghaly Mahan
Abai.kz