Marqúm Jaghda Babalyqúly 1917 jyldyng 1-qarashasynda Shynjang Tarbaghatay aimaghynyng Jayyr tauy etigindegi Qújyrtay degen jerinde dýniyege kelgen. J.Babalyqúly kórgen, bilgen, kókeyge týigeni  kóp, qazaqtyng arghy-bergi tarihyna jetik, shejireli, qazynaly qarttarymyzdyng biri bolatyn. Árqashan últtyq qúndylyqtarymyzgha  janashyr bolyp jýrushi edi.

Ol óz ghúmyrynda Qytay men Kenes Odaghy sekildi alyp eki derjavanyng eng arpalysty, alasapyrandy kezenderin óz kózimen kórgen tiri kuәger bolumen birge, sol iri oqighalardyng qaq ortasynda jýrip lauazymdy qyzmetter atqarghan adam. Basqasyn bylay qoyghanda, arysy Shyghys Týrkistan ókimetining Tarbaghatay aimaghyndaghy partizan úiymyn qúryp, oghan jetekshilik etkenin, berisi QHR Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng bas әkimi bolyp, oblysqa tóte qarasty ýsh aimaqty (Ile, Altay, Tarbaghatay) basqarghanyn aitsaq ta jetip jatyr. Demek, Jaghda qariyamyz sol uaqyttaghy Shynjandaghy qazaq, úighyr, qytaydyng talay iri túlghalarymen ýzengiles, iyqtas, taghdyrlas kýnderdi bastan birge ótkergen.

J.Babalyqúly 1961 jyly Qazaqstangha oralady. Atajúrtyna oralysymen «Qytay tynshysy boluy mýmkin» degen qyraghy kózding ylghy da qyrynda, súghynda jýrse de, eshkimge mindetin artpay, kópting biri bola jýrip óz halqynyng asylyn әspettep, joghyn joqtaudan bir tanghan emes. Ásirese, qazaq halqynyng әdet-ghúryp, salt-dәstýr, etnografiyasyna qatysty onyng atqarghan qyzmeti úlan-ghayyr. Ol osylaysha qazaq etnografiya ghylymynyng damuyna zor ýles qosty. Onyng qalamynan tughan «Qyrandar», «Sayat», «Mal aurularynyng syrlary», «Qamshygerlik» atty etnografiyalyq kitaptary osyghan dәlel.

Jaghda Babalyqúly Qytaydaghy qazaqtyng zar múnyn aqtaryp jazghan Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanyna aty-jóni anyq jazylghan taghdyrly qazaqtyng biri bolyp 2010 jyly 3-sәuirde 93 jasynda ómirden ótken bolatyn.

Myna súhbat, marqúm Jaghda Babalyqúlynyng 90 jasqa tolghanyna oray jýrgizilgen bolatyn. Býgin birinshi qarasha kýni Jaghda qariyamyzdyng tughan kýni bolghandyqtan, marqúmnyng aruaghy razy bolsyn degen maqsatpen búl súhbatty jariyalap otyrmyz.

Sol kezde etnograf, tarihshy, shejireshi, últtyq dәstýrimiz ben mәdeniyetimizding bilgiri Jaghda qariya búl joly da qanyna singen әdet boyynsha ózining jay-kýiin sóz etken joq. Ekeuara әngimizdi últymyzdyng tarihy men taghdyryna qaray búra bergen edi.

– Jaghda agha! Biraq, sizdi «agha» degen ynghaysyz eken. «Ata» desem qalay qaraysyz?

– Qalay aitsang da óz erkinde, Oghan renjip otyrghan men joqpyn, shyraghym. «Ata» degening jón ghoy. 90-gha kelgen adamdy qalay «ata» demeysin. Jasaghan jasyndy jasyra almaysyn. Búl da – Tәnirding bergen syiy. Qúdaygha shýkirlik, kózimning azdap kórmegeni bolmasa, denim sau. Tamaghym jaqsy, úiqym da jaman emes. Shaqyrghan jerden qalmaymyn, ózim baryp, ózim kelemin. Al shaqyrmaghan jerge barmaymyn.

– Ata, siz Qytaydyng ózinde eki memleket, eki jýieni kórdiniz. Biri – Gomindang ókimeti, ekinshisi Mao Szedun (Mau Zydún) irgetasyn qalaghan Qytay kommunistik ókimeti. Shekaranyng bergi jaghyna ótkennen keyin de eki memlekette ómir sýrdiniz. Biri – Kenes ókimeti, ekinshisi – tәuelsiz Qazaqstan. Ómirinizding kóbi qiynshylyqta ótti. Biraq, qiynshylyqqa moyyn úsynbay,  jigerinizdi qayrap,  kórgeniniz ben estigeninizdi zerdelep, saralap, súryptap, asa qúndy ruhany dýniyelerinizdi halqynyzgha ýzbey úsynyp kelesiz. Qytayda últ-azattyq kóterilisin úiymdastyryp, oghan basshylyq etkeniniz jәne Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng әkimi bolyp istegeniniz óz aldynyzgha bir tóbe.

–  Aynalayyn, sen meni asyra maqtap jibergen siyaqtysyn... Áriyne, myna bastan biraz jay ótti... Songhy 300 jyldyng ishinde qytay men qazaq arasynda ýlkendi-kishili biraz qaqtyghystar boldy. Sonyng eng irisi – qazaqtardyng Gomindangha qarsy 1940 jylghy Altaydaghy kýresi. Sol jyldary mynanday bir jaghday boldy: Kenester Odaghy Germaniyamen soghysyp jatqanda Gomindang ókimeti Shynjangha 120 myng әskerin әkelip toptastyrdy. Maqsaty – Kenes Odaghy nemisterden jenile qalsa, Orta Aziyagha lap qoyyp kiru. Múny Kenes Odaghy bilip, sezip túrdy. Sol sezinudin, sekem aludyng arqasynda, Altay kóterilisshileri Kenes Odaghynan kómek alugha qol jetkizdi. Búl kómek Mongholiya arqyly kelip túrdy. Altay kóterilisshileri jana soghys qúraldarymen qarulanghannan keyin, óte tez shiryghyp shygha keldi. Kenes Odaghy Altaygha bergen kómekpen shektelgen joq, Ile, Qúlja kóterilisshilerine de astyrtyn soghys qarularyn jiberip otyrdy. Iledegi qazaqtardyng sany Altaygha qaraghanda kóp edi. Sol kezde Ilege 13 audan qaraytyn. Nylqydan shyqqan aghayyndy Ákpar, Seyit jәne Álihan tóre bastaghan kóterilisshiler 1944 jyly bir-eki aidyng ishinde Ileni gomindanshylardan tazartyp, Qúljany azat etti. 1944 jyly Shyghys Týristan memleketi qúrylyp, preziydenti bolyp Álihan tóre saylandy. Tuyn, eltanbasyn, aqshasyn belgilep, ózin memleket dep jariyalady. Últtyq armiyasyn qúrdy. Endi Altay men Tarbaghataydy azat etu kerek. Shyghys Týrkistan memleketining qúrylghany turaly habar Tarbaghataygha jetkende, kóptegen kókiregi oyau azamattar kóterilis jasau niyetinde edi. Men 1945 jyly sәuirde Ýrimjidegi týrmeden shyghyp Tarbaghataygha keldim. Sodan joldastardyng basyn qosyp, bir aidyng ishinde partizan úiymyn qúryp ýlgirdik. Mausym aiynda bastap edik, tamyz aiynda qatarymyz 750 adamgha jetti. Gomindannyng әlsiz bekinisterin astyrtyn anyqtap alamyz da, shabuyl jasap, әskerimizdi qúral-jabdyqpen qamdap otyrdyq. Qúljadaghy Shyghys Týrkistan ókimetimen baylanys jasap, Ileden birneshe polk әsker aldyrdyq. Kýsh birikken song birneshe aidyng ishinde Tarbaghataydy azat ettik. Qatty soghystar boldy. Sol jyldyng kýzinde Altay da azat etildi. Shyghys Týrkistan ókimeti Ile, Altay, Tarbaghatay sekildi ýsh aimaqtyng teritoriyasyn qamtyghan iri memleketke ainaldy. Armiyasynyng sany 25 myngha jetti.

–  Shyghys Týristan memleketining aty keyinrek «Ýsh aimaq ókimeti» dep ózgertildi múnyng syry nede?

– Shyghys Týrkistan әskeri Gomindang әskerin tas-talqan etip jenip, tyqyrta quyp Ýrimjige jaqyndaghanda Kenes ókimeti men Gomindang biyligi ózara mәmlege kelip, Shyghys Týrkistan әskeri keri qaytugha mәjbýr boldy. Kenes ókimeti alghashynda kóterilisshilerdi qoldaghanymen, Shyghys Týrkistan degen memleketting qúryluyn qalamady. Ony Qytay da ekibastan qalap túrghan joq. Demek, Shyghys Týrkistan degen memleketting boluyn eki imperiya da qalaghan joq. Stalin Chan Kayshiyge (Jang Jeshi) «Syrtqy Mongholiyany memleket dep tanyndar, al Shynjang mәselesi – ózinning ishki mәselen» degen bir auyz sóz ghana aitypty. Bizding býkil taghdyrymyz osy bir auyz sózding ishine siyp ketip túr ghoy. Sonymen, biz 1949 jyly qaytadan Qytaygha qosylugha mәjbýr boldyq. Últtyq armiya tarady, qúral tapsyryldy. Sóitip Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy. Tuymyz jyghyldy. Endi qayda baramyz? Eki týiening ortasynda shybyn óledining kerine týstik. «Ýsh aimaq ókimeti» de keyin ózdiginen joyyldy. Aqiqatyn aitqanda, quyrshaq respublika boldyq. 1952 jyly meni Tarbaghatay aimaghynyng әkimi etip Shәueshekke jiberdi. 1952 jyldan 1955 jylgha deyin Tarbaghatay aimaghynyng әkimi bolyp júmys istedim. 1955 jyly Shynjang úighyr avtonomiyaly rayony (ShÚAR) qúrylghanda, Ýrimjige aparyp Sayasy zang basqarmasynyng orynbasary etip belgiledi. Onda 1955 jyldan 1956 jylgha deyin bir jylgha juyq istedim. 1956 jyly Ile qazaq avtonomiyaly oblysynng әkimi etip taghayyndady. 1958 jyly «sen búzyq ekensin, últshyl ekensin» dep qyryna alyp, enbekpen ózgertu lagerine jiberdi. Sóitip, 1958 jyldan 1960 jylgha deyin Ýrimjidegi mashina jasau zauytynda qara júmys istedim. 1961 jyly Qazaqstangha óttim.

– Qytay kommunisterine qalaysha jaqpay qaldynyz?

– Qytay memleketinde az sandy 55 últ bar. Olardyng bәrin Qytay ókimeti búrynghy qarpin tastatqyzyp, týgel latyngha kóshsin dep alqymnan alyp túrdy. Latyngha dereu kóshse, olardyng býkil tarihy men mәdeniyetin joghaltyp aluy әbden mýmkin edi. Osy jóninde Beyjinde jinalys boldy, oghan qatystyq. Ýrimjide jinalys boldy oghan da qatystyq. Al Qúljadaghy jinalysty ózim basqardym. «Jaraydy, búrynghy jazudan basqa jazugha kóshelik, oghan bizding qarsylyghymyz joq. Biz Qazaqstandaghy qazaqtarmen bir tildegi, bir dindegi últpyz. Salt-dәstýrimiz, әdet-ghúrpymyz bir. Biz qaytken kýnde de Qazaqstandaghy qazaqtardan bólinip qalmauymyz kerek» dedim de, qaripti Qazaqstannyng kirillisasyna bir-aq kóshirip jiberdim. Múnyng bәrin qytaylar kórip otyr. Olar «Qazaqstandaghy qazaq – basqa qazaq, Qytaydaghy qazaq – basqa qazaq, ekeui bir últ emes» dep keldi ghoy. Mening eng auyr «kinәm» osy ghoy...

Ne desek te, Qytaydaghy qazaqtardy Qazaqstangha týgel kóshirip alu kerek. Sheteldegi qazaqtardy týgel kóshirip almasaq, qaytip memleket qúramyz?! Resey syrtqa ketken orystaryn shaqyryp jatyr ghoy, ana últaraqtay ghana jeri bar evreyler de, myna nemister de shaqyryp jatyr. Nege biz shaqyrmaymyz 5-6 million qazaqty? Qalay da syrttaghy qazaqty shaqyryp aluymyz kerek. Syrttaghy qazaqtar da búldanbay kelui kerek, qabyldap alushylar da búldanbay qabyldau kerek.

– Shyghys Týrkistannyng qúlaytynyn Ospan batyr kýnibúryn sezgen deydi ghoy?

– Dúrys aitasyn, olar óte kóregen eken. Olar dep otyrghanym – Álihan tóre men Ospan batyr. Ol ekeui Shyghys Týrkistan ýkimetining baghyty basqa jaqqa ketip bara jatqanyn erte sezdi. Álihan tóre Kenes Odaghynyng uysyna týsip, joghalyp, qúryp bara jatqan Shyghys Týrkistan respublikasyn Ospanmen birlese otyryp qútqaryp qalmaq bolady. Ol Altaydaghy Ospangha «Shyghys Týrkistandy qyzyldar birjolata iyelenip almaqshy. Biz maqsatymyzgha jete almadyq. Biraq kýresti toqtatpayyq. Ilening taghdyryn men qolda ústaymyn, Altayda sen myqty túr...» degen mazmúnda qúpiya hat jazady. Múny sezip qalghan Kenes ókimeti Shyghys Týrkistan memleketining preziydenti Álihan tóreni bir týnde Qazaqstangha úrlap әketedi de, onyng ornyna kommunist Ahmetjan Qasymidy әkeledi. Osy súrqiya sayasattyng astarynda ne jatqanyn keyin baryp bildik qoy...

– Qazaqstangha kelgennen keyingi taghdyrynyz qalay boldy?

– Óte kýrdeli boldy... Eng qiyny bizde baspana, júmys joq boldy. Men qara júmysqa jegildim. Qúrlysta istedim, auylgha baryp mal baqtym. Odan keyin Almaty men Tashkentting arasynda poshta tasydym. 60 som ailyq beredi, sonymen bala-shaghamdy asyrap jýrdim. Qol bosay qalghanda jer ýilerding peshin salyp jýrdim. Bir pesh salsam – 30 som, al eski peshti jóndesem – 10 som, oshaq salsam 15 som beredi. Ol da mening otbasymnyng jyrtyghyn jamaugha kómek boldy. Sóitip jan baghyp jýrdik. 1963 jyly men Hrushevke bireulerding kómegimen oryssha hat jazdym. Hatymnyng kómegi tiyip, ýili boldym. Júmysqa da túrdym.

– Qanday júmysqa túrdynyz?

– «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnalyna hat tirkeushi bolyp ornalastym. Bәibishemdi de júmysqa ornalastyrdym. Biraq, meni qatty baqylaugha aldy. Shekaralyq audandargha jibermeydi. Maqanshydaghy bir tuysym qaytys bolghanda, rúqsat súradym, «mashinamen barugha bolmaydy» dedi. Ne kerek, úshaqpen baryp, úshaqpen qaytqanym bar. KGB-nyng qyzmetkerleri senbi, jeksenbi kýnderi maghan telefon shalyp:

– Erteng qayda bolasyn? – dep súraydy.

– Qonaqqa baramyn, – deymin men.

– Ol ýiding meken-jayy qalay, qayda?

– Pәlenbaev kóshesi, pәlenbayynshy ýi, – deymin men. Sóitip jýrgen-túrghanymdy týgel baqylap, tekserip otyrady ghoy.

– Búghan qorlanbadynyz ba?

– Nege qorlanasyn, basqa týskenning bәrine kónuing kerek. O basta titirkenip jýrdim, keyin oghan da ýirenip kettim. Kýlip túryp jauap beretin boldym.

– Siz songhy jyldary últ taghdyry, til, jer mәselesi, kóshi-qon mәselesi jәne tariyhqa qatysty asa qúndy maqalalar jazyp jýrsiz. Osynyng nәtiyjesi bolady dep esepteysiz be?

– Nәtiyjesi býgin bolmasa, erteng bolar. Biraq bilgenimdi, kókeyge týigenimdi aitu, ony jazyp úrpaqtargha qaldyru – mening azamattyq boryshym dep esepteymin.

«Men jastargha senemin» dep aqyn Maghjan Júmabay aitqanday, men de jastargha senemin. Qazaqstannyng keleshegi men bolashaghy – jastarda. Jastar óz úlytyn sýngi kerek. Sonda ghana qazaq bolyp qala alamyz. Sonda ghana olar tәuelsiz elding ertenine ie bolyp qala alady. Elding erteni – tilinde. Tughan tilin mәpelep, qadirlep saqtamaghan halyqta bereke bolmaydy. Men ómirimdi tughan tilime arnap kele jatqan adammyn. Biraq, ataq ýshin emes, úrpaqtarymyzdyng bolashaghy ýshin. Mening jinauym boyynsha, bir ghana minez-qúlyqqa baylanysty sózderding ózi on mynnan asty. Bizde qazir jeke adamdar jasaghan sózdikti qosa eseptegende, barlyghy on bes tomdyq, týsindirme sózdik bar eken. Búl – óte az. Qazaq tilining tenizdey tereng sóz qazynasynan qinalmay elu tomdyq sózdik jasaugha әbden bolady. Bizding sózdikterimiz sózderi әri tanbalap, әri týsindiretin jәne etimologiyalyq tórkinin anyqtaytyn boluy kerek. Osy ýsh birlikti saqtay otyryp jasalghan sózdik qana shyn ghylymy sózdik bolar edi dep esepteymin. Eger osynday jan-jaqty jýielengen sózdik jasala qalsa, men on toghyz kitaptan asatyn jighan-tergen sózderimdi tegin syilar edim.

– Ángimenizge raqmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz