Qazirgi kýnderi elimizdegi qazaqtardyng sany jyl sanap ósken sayyn qazaq tilindegi telearnalardyng sany kem soghyp jatyr. 

Qazaq mәdeniyetin, ónerin, ata tarihymyzdy, sonymen qatar, últtyq әdebiyetimizdi el arasynda nasihattau ýshin respublika aumaghynda tek qazaq tilinde sóileytin telearnalardyng sanyn qalayda kóbeytuimiz qajet. Búny soza beruding keregi shamaly. Áytpese, qazirgi ósip kele jatqan jastarymyz ózge elding tili men mәdeniyetining shylauynda ketip bara jatyr. Qazaq  memleketining aldaghy bolashaghynyng qauipsizdigin qamtamasyz etu kýn tәrtibinde túruy tiyis. Kýnde «erten» dep jýrip, uaqytty ótkizip alamyz.

Qazirgi zamannyng sayasy soghysy tilge auysyp bara jatyr. Qay memleket kýshti bolsa, qasyndaghy әljuas elderding aldymen últtyq tilderine auyz salady. Kýshtining iydeologiyasy – qaramaghyndaghy nemese qúramyndaghy, sonday-aq, ainalasyndaghy elderding tilin joghaltsa, ol últtardyng dәstýri de, salty da, ata-babasynyng tarihy da әdirem qalatynyn biledi. Halyqtyng últtyq bolmysy  joghalatyn bolsa, ol ekinshi ýstem últtyng qúramyna kiredi. Biraz uaqyt ótken son, sinip te ketui mýmkin.

Aynalamyzda últtyq memleketter - al biz qashan!?

Mysaly, Reseyding qúramyndaghy últtardy (kavkazdyqtardy qospaghanda) alayyq: tatardan bastap, qalmaghy da, bashqúrty da, shuvashy men yakuty da, ózgeleri de ana tilderin bayaghyda-aq joghaltqan.

Olarda qaybir dәstur qaldy deysin. Aldaghy on-on bes jyldan keyin olar últ retinde joyyluy әbden mýmkin. Qazirding ózinde olardy últ dep sanaugha da, sanasugha da kelmeydi. Al, olardyng atamekeni bolyp sanalatyn  aumaqtary, tolyqqandy orystiki bolyp esepteledi.

Sol  sekildi, qasymyzdaghy Úly Qorghan iyesining (Qytay) jýrgizip otyrghan sayasaty da  osy ispettes. Aldaghy otyzynshy jylgha deyin Shynjanda úighyr últy bolmauy da mýmkin. Tilinen, dәstýrinen, dininen aiyrylghan son,  últtyng da qúlauy kóp qiyndyq tudyrmaydy.

Mysaly, Týrik elining qúramyndaghy Kýrdterding sany (15-17 millionnyng aralyghy) kóp bolghanymen, olardyng sol elde últ túrmaq, diaspora bolyp qaluyna da jaghday jasalmaghan. Barlyghy tek  týrik mektepterinde oqidy. Últtyq baspasózi, teatry, mәdeny oryndary joqtyn-qasy jәne bizdegidey sany kem bolsa da, keybir últ ókilderine últtyq mektepterin, teatrlaryn, baspasózderin ashyp bermeydi. Týrikter múnday jetesiz әreketterdin, últtyq memleketting mәngilik ne bolmasa úzaq ómir sýruine kedergi keltiretinin, shanyryghyn shayqaltatynyn biledi. Sondyqtan, onday isterge rúqsat etpeydi.

Bizge  de osynday sayasatqa jaqyndauymyz kerek-aq.

Mysaly: Qyrghystanda bizding eldegidey úighyrlardyng eshqanday últtyq mektepteri joq. Tipti, úighyr tilinde fakulitativtik dәrister de jýrgizilmeydi eken. Mektepterin ashugha rúqsat etilmeydi. Ne teatry, ne auyz toltyryp aitarlyqtay baspasózi de joq. Al, bizde mýlde ózgeshe. Búl, elimizding kendigi me, әlde kemshiligi me?!

Jalpy, Últtyq Memleket bolu ýshin, ainalamyzdaghy elderding jýrgizip kele jatqan sayasatyna da, olardyng Memleket Qúrushy Últ aldyndaghy jauapkershiligine de jete kónil bólip, tәjiriybe aluymyz qajet.

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz