TRAMPTYNG EUROPANY ÚIQYDAN OYaNUGhA ShAQYRUY

AQSh-ta janadan saylanghan preziydent Tramptyng qatysuymen Vashingtonnyng jasandy intellekt salasynda birinshiligin qamtamasyz etuge arnalghan jarty trillion dollarlyq baghdarlama iske qosyldy.

Jasandy intellekt әli kýnge dýniyege shyr etip, endi kelgen sәby siyaqty. JZ turaly kóp aitylghanymen, týrli dengeydegi dau-damaygha ózek bolghanymen ony qalay óristetu men qaryshtatu jayynda týsindirip berushiler joqqa tәn desek te bolady. Ázirge bir nәrse ghana anyq - búl onyng bolashaghy. Donalid Tramp memleket basshylary arasynda birinshi bolyp JZ әzirleudegi kóshbasshylyq ýshin jarysty bastap ketti. Búl arada Tramptyng kózdegeni JZ tek AQSh standarty boyynsha damugha tiyis. Óitkeni, onyng saylauyn osy saladaghy kompaniyalar qarjylandyrghan bolatyn.

Amerika preziydentining biylikke keluin qarjylandyrghan big-tech kompaniyalary ókilderining oiy boyynsha neyrojelilerdi qúru men olardyng júmys isteuindegi amerikalyq standarttar negizgi jәne jalghyz boluy tiyis dep әlemdi óz qúshaghyna syidyratyn josparyn algha tartyp otyr.

Osy jaghynan alghanda Donalid Tramptyng Europadaghy bastamasy tómendegidey baghalandy: «Búl jau kep qaldy dep baybalam salghan dabyl qonyrauy emes, ýlken aghanyng inisin «jau jaghadan aluda» dep shapalaqpen betke bir tartuy». Demokratiya dep kókuden basqany bilmeytin Europa bolmaytyn nәrseni sóz etip, әdilettilikting әlemdik standartyna ýndep  jýrgende, oghan pysyqyryp qaramaytyn Qytay men músylman әlemi JZ boyynsha óz standarttaryn ómirge әkeluge batyl qadam jasay bastady. Búnyng ózi ýshin qauipti ekenin tek AQSh qana úghyndy da, kishi inisin jaqtan bir tartyp, tәubesine keluge shaqyra bastady.

Al kim birinshi bolyp, óz standartyn jasap, barynsha mýmkin kenistikte qúshaghyna tarata alatyn bolsa, ol bolashaqta da osy jahandyq naryqty baqylaytyn bolady. Áleuetti bәsekelesterdi «mәngi quyp jetuge» baghdar ústanu tek beysharalardyng peshesine jazylghan pozisiya ekenin AQSh elden búryn angharghan el.

Áleuetti bәsekelesterin «mәngi quyp jetuge» baghdar ústantu ýshin AQSh tarapynan Stargate megakorporasiyasy qúryluda, onyng qúramyna: OpenAI - jasandy intellekt salasyndaghy amerikandyq zertteu úiymy, ChatGPT әzirleushi; Oracle - AQSh-taghy iri data-ortalyqtar operatorlarynyng biri; SoftBank - tehnologiyalyq kompaniyalar men startaptargha investisiyalarmen neghúrlym tanymal japondyq transúlttyq investisiyalyq holding kompaniyasy jәne MGX - Birikken Arab Ámirlikterining jasandy intellekt pen ozyq tehnologiyalargha mamandanghan investisiyalyq kompaniyasy osy dodagha tartylyp otyrghan jayy bar.

Birinshi kezende Tehasta alyp data center (data-ortalyqtyn) qúrylysyna $100 milliard bólinedi. Búl qarajat Manhettenning yadrolyq bomba jasau jónindegi ýsh jobasyna jeter edi. Manhetten jobasyna silteme jasauymyz kezdeysoq emes, AQSh búl salada birinshi bola bildi. Endi ólip tirilse de, JZ boyynsha birinshi bolmaqshy. Búl -  AQSh mәngilik múratynyng shynayy kórinisi. Tek KSRO osy múratyna kezinde úrlyq jasaghanynday, Qytayda jymqyru jasaugha kirisip kete me degen qorqynysh ta joq emes.

Osydan biraz uaqyt búryn Palantir kompaniyasynyng diyrektory, JZ salasyndaghy eng tabysty startaptardyng birin ómirge әkelushi Aleks Karp bylay dedi: «Jasandy intellektidegi kóshbasshylyqty yadrolyq bombagha ie bolu monopoliyasymen salystyrugha bolady, sebebi AQSh-tyng bolashaqtaghy ýstemdigi amerikalyqtardyng eshkim úrlap ala almaytyn ýlken derekterdi óndeu qabiletine negizdeledi». Ári qaray: «Qazir ony týstep tanu mýldem qiyn, sebebi búl tek bastapqy eksperiymenttik synaqtar ghana. Ýlken tildik modelider dúrys qoldanylmaydy jәne әzirshe shyn mәninde jay ghana zertteu jobalary kýiinde qalyp otyr. Biraq, eger siz iske asyrudyng qajetti dengeyine kóterilseniz, shynymen de sanauly kýnderde óz biznesinizdi týbegeyli ózgerte alasyz».

Aytpaqshy, Stargate qúru josparyna Elon Mask kýmәndanyp: «Olardyng aqshasy joq. SoftBank 10 milliard dollardan az qarjyny qamtamasyz etti. Mende búl turaly shynayy mәlimetter bar», - dep óz pikirin algha tartty. Biraq búl jerde Maskting búl iydeyagha mýldem qarsy emes ekenin týsinu kerek. Tek biznesmen retinde Aleks Karptyng seriktesterining tólem qabilettiligine belgili bir kýmәnmen ghana qarap otyr. Sonymen qatar ol OpenAI-ding teng qúryltayshysy Sem Alitmanmen kelispeydi, ony birneshe ret «týlki Sem» dep atady. Degenmen, Alitman qarap  qalmay, Maskty kópshilik aldynda «jelókpe qiyali» dep atady. Sondyqtan búl Stargate tújyrymdamasy boyynsha týbegeyli kelispeushilikter emes, tek mýddesi bir jandardyng auzdarynan shyqqan jeke pikirler ghana bolyp tabylady. Eger birlesken biznes-mýddeler ózara toghysqan jaghdayda búrynghy suyq qabaqtylyq ózinen-óiz kelmeske ketedi.

Maskting kýmәndanuynyng astarynda ne jatyr?

Basqasha aitqanda, búghan kóp kónil bóluding qajeti joq, tek AQSh-taghy otbasylyq dau-damay ghana. Donalid Tramptyng bastamasy Europany «Úiqydan oyattatyn shapalaq» dep baghalandy. Sebebi Euroodaq osy saladaghy jarysqa bóle alatyn investisiyalar «AQSh-ta janadan jariyalanghannan tújyrymdamasynyng qasynda jip ese almaytyn dengeyde qalyp otyr». Al әleueti jaghynan amerikandyq big-tech alyptarymen iyq tenestiretin EO kompaniyalary emge de joq. Jәne múnday auqymdaghy júmystar ýshin qajetti energiya resurstarynyng sany jetkiliksiz, al JZ- energiyany asa kóp qajet etetin pәleket, búl әli de Tramp tarapynan jenil aitylghan sóz. Bir sózben aitqanda, Tramptyng bastamasy EO arta qalushylyghyn jonggha degen talpynys qana. Jәne europalyqtar ýshin búl jaghdaydy týzetu mýmkindigine múrsha beru. Biraq jaghdaydy týzeudi qolgha alushylyq әzirge mýldem mýmkin emes.

AQSh-tyng bas auruyna ainalghan mәsele - Qytay. QHR jaqynda barlyq parametrler boyynsha OpenAI modeliderin san soqtyratyn Deepseek AI jýiesin iske qosu ýstinde ekenin jariyalady. Birinshiden, onyng qúny óte tómen - amerikandyq modeliding 3% -y ghana qúraydy. Ekinshiden, ashyq kodpen shygharylatyndyqtan liysenziyalyq audarymsyz paydalanugha bolady.

Demek, endi ghana bastau alghan AI salasyndaghy negizgi jarystyng AQSh pen Qytay arasynda óristeytini týsinikti. Búl bir kezderi KSRO-men Gharysh salasyndaghy bәsekeni de eske salady. Dәl qazir olar osy salany qylday bólisetin bolady. Qalghandaryna kelsek, «múnda bóten adamdar barmaydy tek kimning jaghynda bolasyng degen súraq qana tuyndaydy. Qytay men AQSh arasyndaghy bәsekelestik úzaq әri tabandy bolady. Biraq, babalarymyz  aitqanday, «asyl pyshaq qyn týbinde jatpaydy». Qanday da bolmasyn JZ adamzat iygiligi ýshin qanday sharapaty bar ekenin biz әli kórip biluge ýlgeremiz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz