Týrki tilderi arasynda sózderding úqsastyghy men ortaq týbirlerdi eskere otyryp, «qazaq» atauyn týrik tilindegi ýlgide kórsetuge bolady. Týrik tilinde búl sózder fonetikalyq jaghynan úqsas, biraq keybir dybystyq ereksheliktermen jazylady.

Týrik tilinde:

1. “Kaz” – qaz (qústyng aty, biraq erkindik pen qozghalys maghynasyn da beredi).

2. “Ak” – aq (taza, adal, jaryq degen maghynalarda qoldanylady).

Endi osy týbirlerdi týrik tilindegi jazylu ýlgisimen qazaqsha úghymdargha beyimdep jazsaq:

Qazaqsha ýlgisi:

1. “Qaz” – erkindik, qalyqtap úshu, kóship-qonu.

2. “Aq” – tazalyq, adaldyq, ruhany jaryq. Osy eki týbirden qúrylghan «qazaq» atauy týrik tilindegi «Kaz» (qaz) jәne «Ak» (aq) sózderine úqsas bolyp shyghady. Eki tilde de búl sózder erkindik, tazalyq jәne kóshpeli ómir sýru dәstýrlerin sipattauda ortaq maghynany bildiredi. Sonymen, týrikshe jazyluyn qosa otyryp, Qazaq atauyn bylay kórsetuge bolady:

Kaz-Ak: erkin qalyqtaushy, taza halyq.

Búl atau erte zamandardan beri kele jatqan ruhany jәne mәdeny úghymdardy baylanystyra otyryp, qazaq halqynyng ruhany jәne tabighy tazalyghyn, erkindigin sipattaydy. “Azaq” sózining týbirin óte erteden bastap taldaytyn bolsaq, onyng maghynasy men shyghu tegine qatysty týrli teoriyalardy eskere otyryp, birneshe týbir elementterdi talqylaugha bolady.

1. “Qaz” týbiri: “Qaz” sózi erkindik pen qozghalysty bildiredi. Qazaqtar erte zamandarda kóshpeli ómir sýrgendikten, qazdyng erkin qalyqtauy, qozghalysy simvoldyq mәnge iye. Búl sózdikte «qaz» – kóshu, qonys audaru, erkindik úghymdarymen baylanystyrylghan boluy mýmkin. Ejelgi týrkilerde de «qaz» sózi kók aspanda erkin úshatyn qústardy nemese erkindikti bildiretin metafora retinde qoldanyluy yqtimal.

2. “Qa” dybystyq elementi: Týrki tilderinde “qa” dybystyq elementi kýsh, qahar, biylik maghynasyn beretin týbirlerge baylanysty boluy mýmkin. Búl dybystyq týbir qazaq halqynyng erkin jәne kýshti halyq ekenin sipattaydy.

3. “Aq” týbiri: “Aq” sózi týrki tilderinde «taza», «adal», «jarqyn» degen maghynalardy bildiredi. Búl sózdikte «aq» qazaqtardyng ruhany tazalyghy, adaldyghy men erkindikke degen qúshtarlyghyn kórsetui mýmkin. Sonymen qatar, aq týs qazaqtar ýshin kiyeli, qasiyetti simvol retinde qabyldanady (mysaly, aq kiyiz, aq ýi).

Qorytyndy týbir sóz: Eger týbir sózdi jinaqtasaq, «qaz» – erkindik pen qozghalys, «aq» – tazalyq pen adaldyqty bildiretin týbir sózder. «Qazaq» atauynyng týbiri ejelgi týrki tilderindegi maghynalarmen baylanysa otyryp, erkin, tәuelsiz, taza, óz jolyn tandaghan halyqty sipattaydy.

Qazaq atauynyng týbiri:

1. “Qaz” – erkindik, qozghalys, kóshu;

2. “Aq” – tazalyq, adaldyq, ruhany kýsh.

Búl týbirler qazaq halqynyng tәuelsizdigi men ruhany tazalyghyn, olardyng kóshpeli ómirin sipattaytyn manyzdy belgiler retinde qalyptasqan.

Qazaq» atauynyng shyghuy tútqiyldan 15ghasyrda payda bolghan emes, birneshe tarihy jәne etnografiyalyq prosesterding nәtiyjesinde qalyptasqan dep týsinuge bolady. Búl atau belgili bir uaqyt kezeni men týrli tarihy oqighalardyng jiyntyghyna negizdelgen.

Qazaq atauy turaly anyz

«Saqtardyng bir anshy balasy qúsbegi bolghan, ony Qaz Aq dep ataghan» degen anyz qazaqtyng bayyrghy dýniyetanymymen tyghyz baylanysty. Búl anyz saq dәuirindegi halyqtardyng tabighatpen erekshe ýilesimdi ómir sýrgenin jәne olardyng januarlar men qústardy qasiyetti sanap, olargha qúrmet kórsetkenin kórsetedi.

Anyzdyng mazmúny

Ejelgi saq zamanynda bir jas bala anshylyqpen ainalysyp, qústarmen erekshe til tabysa bilgen. Bala qústardyng tilin týsinip, olardy ýiretip, baptaumen ainalysqan. Onyng eng sýiikti jәne qasiyetti qúsy – qaz bolghan. Qazdyng aq týsti boluy onyng tazalyq pen adaldyqtyng simvoly retinde qúrmettelgenin kórsetedi. Bala ózining osy qúsbegilik ónerining arqasynda el arasynda erekshe ataqqa ie bolady.

Halyq ony «Qaz Aq» dep atap ketken, sebebi ol qazdardy erekshe baptap, olargha adal әri erkindik simvoly retinde qaraytyn bolghan. Qazdyng aq týsti boluy búl keyipkerding ruhany tazalyghyn, tabighatpen ýilesimdi ómir sýruin beyneleydi.

Maghynalyq taldau

1. Qaz – saqtar men keyingi kóshpeli halyqtardyng ómirinde manyzdy ról atqarghan qús. Ol erkindik pen aspannyng simvoly sanalghan. Anyzdaghy qaz aq týsti bolghany ýshin erekshe qúrmetke ie bolghan.

2. Aq – tazalyqtyn, adaldyqtyng belgisi retinde qabyldanady. Búl balanyng tek qúsbegi ghana emes, ózining ruhany tazalyghymen de erekshelengenin kórsetedi.

Mifologiyalyq jәne mәdeny baylanys

Búl anyz qazaq halqynyng qúsbegilik dәstýrining ejelgi tamyrlaryn kórsetedi. Qúsbegilik óneri kóshpeli halyqtar ýshin tek anshylyq emes, sonymen qatar ruhany jәne mәdeny múranyng bir bóligi bolghan. Osy anyz arqyly saq dәuirinen bastap qazaq jerinde erkindik pen tazalyqqa, tabighatpen baylanysqa erekshe mәn berilgeni kórinedi.

Sonymen, «Qaz Aq» anyzy qazaq halqynyng tarihy dýniyetanymynda qazdyng jәne aq týsining manyzyn aiqyndaytyn birden-bir ýlgi retinde saqtalyp kelgen.

«Qazaq» atauynyng etimologiyasy

Kóptegen zertteushiler «qazaq» sózine týrli týsinikteme beredi. Solardyng birnesheuin qarastyrayyq:

1. «Qas-saq» teoriyasy: Keybir zertteuler boyynsha, «qazaq» sózi «qas» (naghyz) jәne «saq» (ejelgi saqtar) degen eki sózding biriguinen shyqqan boluy mýmkin. Búl teoriyagha sәikes, «qas-saq» – «naghyz saqtar» degendi bildiredi, yaghny saqtardyng úrpaqtary degen maghynada.

2. «Qaz» jәne «aq» sózderi: Basqa bir teoriya boyynsha, «qazaq» atauy «qaz» (qústardyng erkin әri erikti ómir sýrui) jәne «aq» (taza, adal) sózderinen shyqqan degen týsinik bar. Múnda qazaqtar erkin, tәuelsiz, óz jolyn tandaghan halyq retinde sipattalady.

3. «Qazaq» – erkin adam: Búl keng taralghan núsqalardyng biri. Múnda «qazaq» sózi erkin, azat adamdy bildiredi degen týsinik bar. Ortaghasyrlyq jazbalarda «qazaq» sózi jeke basynyng tәuelsizdigin jariyalaghan, erkin ómir sýretin adamdardy sipattau ýshin qoldanylghan. Mysaly, hannan nemese biyleushiden bólinip, derbes ómir sýretin adamdardy «qazaq» dep ataghan. Búl atau keyinirek últtyng etnoniymi retinde ornyqty.

Tarihy ilik

Qazaq atauynyng payda boluymen baylanysty negizgi tarihy ilik – 15 ghasyrdaghy Qazaq handyghynyng qúryluy. Búl kezende Jәnibek pen Kerey bastaghan top óz bostandyghyn jariyalap, jana handyq qúrugha bet alghan. Olardyng osy qadamy «qazaq» sózining sayasy jәne etnikalyq manyzyn qalyptastyrdy. Osylaysha, «qazaq» atauy erkindik pen tәuelsizdik iydeyasynan tuyndap, tarihy prosester men halyqtyng derbestigin aiqyndaghan simvolgha ainaldy.

Qazaq atauynyng zertelui

Qazaq» degen ataudyng shyghu tegi men tarihy konteksti tereng әri kýrdeli. Búl atau 15-16 ghasyrlarda qalyptasa bastady. Tarihy derekter men zertteulerge sýiene otyryp, qazaq atauynyng payda boluyn tómendegi uaqyt tizbegimen sipattaugha bolady:

1. 13 ghasyr: Mongol imperiyasynyng dәuirinde, qazaq jerinde týrli taypalar men halyqtar ómir sýrgen. Búl kezende «qazaq» atauynyng negizi bolatyn «qasaq» (erkin adam, bostandyq sýigish) sózi qoldanyla bastady.

2. 15 ghasyr: Qazaq handyghynyng qúryluy kezinde, ózderining derbes memleket qúryp, basqa halyqtardan erekshelenu qajettiligi tudy. 1465-1466 jyldary Jәnibek pen Kerey hannyng jetekshiligimen qazaqtar jana handyqtyng negizin qalady. Osy kezende halyq ózderin «qazaq» dep atay bastaghan.

3. 16 ghasyr: Qazaq handyghynyng nyghangymen, qazaq termiyni keninen qoldanyla bastady. Búl kezende qazaqtardyng ózderining әdet-ghúryptary men mәdeniyeti, tilderi men salt-dәstýrleri aiqyndala týsti.

4. 17-18 ghasyrlar: Qazaq halqynyng shekaralary men etnikalyq iydentifikasiyasy nyghayyp, qazaq termiyni halyqaralyq dengeyde tanyldy. Qazaq handyghynyng aumaqtyq keneni, qazaqtardyng etnikalyq tútastyghyn nyghaytty.

5. 19 ghasyr: Qazaq atauy Resey imperiyasynyng kartalarynda, qújattarynda jәne zertteulerinde paydalanyldy. Qazaqtardyng mәdeniyeti men tarihy turaly zertteuler kóbeyip, qazaq halqynyng erekshelikteri anyqtaldy.

6. 20 ghasyr: Kenes dәuirinde qazaq termiyni memlekettik dengeyde tanylyp, qazaq halqynyng últtyq iydentifikasiyasy kýsheydi. 1989 jyly qazaq tili memlekettik til mәrtebesin aldy. Osylaysha, «qazaq» atauynyng payda boluy men damuy qazaq halqynyng tarihymen, mәdeniyetimen, jәne ózderin iydentifikasiyalauymen tyghyz baylanysty.

Toqeteri qazaq halqy әlmisaqtan tartyp, úly dalada, úly tauda, úly aspan astynda erkin ósip, beybit tirshilik keshken kóshpendi úly taypa, úly últ, úly halyq, “úly qazaq” dep qabyldap, “úly qazaq” idiyasymen mәngilik ómir sýrumiz kerek. Búl әr qazaqtyng anyqtamasy bolyp tabylady.

Bolat Bopayúly

Abai.kz