Seysenbi, 19 Qarasha 2024
Ádebiyet 126 0 pikir 19 Qarasha, 2024 saghat 16:29

Er Tәneke

Suret 7-su.kz saytynan alyndy.

poema

1

Týbinde mol qamystyng qozy jatqan,
Kezigip qorqynyshqa kózi batpan.
Súm ajal jolbarys bop yryldaydy,
Keterdey qan josa bop qazir-aq man.

Jәudirep, momyn qozy melshiyedi,
Keler dep bir ýmitting «elshileri».
Qol úshyn sozbasa eger janashyr jan,
Qalady jalghyz ghana bel sýiegi.

Jolbarys – kózi qyzyl, qantalaghan,
Boyynan ashu-yza tarqamaghan.
Osqylap tyrnaghymen topyraqty,
Qozygha aran oimen antalaghan.

Jolbarys – kýshti, myqty dýley jelden,
Mysy auyr, bara-bara ýdey bergen.
Inir de qyp-qyzyl bop núryn tókti,
Sezgendey qozy iyisin ýreylengen.

Biraqta jarylqapty Qúday múny,
Qúday da kýtetindey, sirә, oilyny.
Tap boldy qapiyada malshy jigit,
Eshqashan basylmaghan bir aibyny.

Júlqysty jolbaryspen ómir ýshin,
Qúiyn kep doldatqanday kónil ishin.
Topyraq kóteredi, sonda-daghy,
Kókirek kótermeydi jenilisin.

Eki alyp zor shayqasta baryn saldy,
Jany men tarazygha qanyn saldy.
Alysty qapash-qúpash, aiqysh-úiqysh,
Baghynbay adam biraq, baghynsa әlgi.

Osynau qyzyl kekti arpalysta,
Tәneke kýshin saldy ar-namysqa.
Aqyry pyshaghymen jýrek tústan,
Salghanda súlyq týsti jolbarys ta.

2

Er ósken, qolyna onyng biylik kelgen,
Keledi úlylyqty úghyp belden.
Kózi ótkir, qús andyghan lashynday,
Qúndyraq abyroyy qyryq tórden.

Bolysy Jetisudyng bolsa-daghy,
Qazaqty azat etu – barsha armany.
Ótkizip ónirinen qyrghyz jaqqa,
Keneni kemel kórip, qarsy alghany,

Esinde Alataudyn, shatqaldardyn,
Esinde sәule shashyp atqan tannyn.
Arasy alshaq-alshaq qoytastar men,
Jarasy jamau-jamau jaqparlardyn.

Kónildi túman japqan, múnar japqan,
«Kelem» dep ýkili ýmit myng aldatqan.
Bir senim jylt etip ed, ol da tyndy,
Jýzi ashyq, alqymyna túmar taqqan.

3

«Tәneke-e,
Ey, Tәneke...»
Degen dauys,
Qorqytty kenet shyqqan shemen dabys.
«Kenening basyn aldy qyrghyz-manap,
Tolady endi, Tәke, nemen aghys?».

«Kenening basyn aldy qyrghyz býgin,
Songhy ret aghyp týsti júldyz-núryn.
Erine zәru bolyp iyen dala,
Týnekke ainalypty kýndiz kýnin».

«Kenening basyn aldy, Tәnekem-ay,
Kenening qosyn aldy, Tәnekem-ay...
Opasyz dýniyede eng sorlysy –
Hany joq, batyry joq el eken-ay».

Sol shaqta Tәnekeni namys órtep,
Tis qayrap, qyp-qyzyl bop, jany sherlep.
Ornynan oilanbastan atyp túrdy:
«Jiylsyn jaqyn batyr, alys erkek!».

«Jiylsyn týgel Matay, Sadyr eli,
Kóz júmdy alty alashqa mәlim eri.
Batyrlar kelsin múnda Qyzayymnan,
Qyrghyzdar tanymapty әli meni!..».

4

Er shapsa, eziledi tas ta, tau da,
Alqynsa, baq-yrysyn ashqan Alla.
Batyrdyng jalghyz ghana búiryghynan,
Bar ghalam syiyp ketken tostaghangha.

Tirildi býkil dala jatqan oilap,
Kete almas Kene kegin jatqa baylap.
Úldary ór alashtyng shapty qatty,
Úrandap, «Bóribaylap», «Qaptaghaylap».

Sýiekten ótip ketti súmdar isi,
Óshken joq Tәnekening shyn namysy.
Bahadýr batyr ýshin ólimmen ten,
Shegingen artqa qaray bir qarysy.

Aruaq qoldaghanda arghymaqty,
Taudy da, tóbeni de qarghymaq-ty.
Alatau – tozang boldy batyrlargha,
Keshkende attap kóldi, shalqyp otty.

5

Jetijal – Handy óltirgen qonyr jota,
Tәneke keldi sonda aryndata.
Keudeden shyghyp kete jazdaytynday,
Barady soqqan jýrek sabyrdy ala.

Mingirlep túrdy qyrghyz, kinәni úghyp,
Ishine úyalaghan jylan-býlik.
Tәneke topty bastap, taghat tappay,
Sóiledi Tәnirisin túmar qylyp:

Ey, qyrghyz-au, ei, qyrghyz,
Elim degen súltandy,
Júrtym degen patshamdy,
Men jarattym, sen júttyn,
Men oyattym, sen qúrttyn,
Men kóterdim, sen bastyn,
Men soghystym, sen qashtyn,
Kýng qylamyn qyzyndy,
Qúl qylamyn erindi,
Esesi ketse basqada,
Azuyn qadar tasqa da,
Kegin alar qasqyrmyn.
Qoryqpaytyn jalghanda,
Zahar shashqan bar mangha,
Kózi janar qasqyrmyn.
Beker etting búnyndy,
Qúldyrattyng qúnyndy,
Basqa shyghyp, basynba!
Qyrda túryp taulargha,
Jerde túryp baulargha,
Sen ótirik tasynba!
Kemel edi Kenem-ay,
Sóz degende sheber-ay,
Adamdardyng asyly.
Qazaqqa búlt tóngenshe,
Úmytylmas kelgenshe,
Alashtyng songhy ghasyry.

Sóiledi Er Tәneke osylay dep,
«Erim» dep, han Keneni «asyl-ay» dep.
Ókirip, qashyp-pysty Jantay manap,
«Óltirgen nendey jandy basym-ay» dep.

Shulady qatyn-qalash, bala-shagha,
Týse almay tendirektep arashagha.
Ýy qúlap, tónkerildi qara qazan,
Qiyamet ornaghanday qarashagha.

Jasydy begi menen manaby da,
Qarsy sóz aita almastan managhygha.
Jetpegen shabysugha kýsh-qayraty,
Qazaqtyng soyyl-qylysh jaraghyna.

Tәneke jauyn ústap, sýiredi alys,
Shynghyrghan shyghyp jatty ýide dauys.
Ókinish ózekti órtep, qaldy sonda,
Alqynghan, anyraghan kýide bolys.

Soqpasa tútqiyldan, ary ilesip,
Qyrghyzdar kórer me edi әli nesip?!
Tәneke qaytty aqyry Jetisugha,
Yzasy jay otynday janyp-óship.

6

Jaz ótti, kóktem men kýz, qysy kerim,
Tәnirding qarsy keler isine kim?
Tәneke týnde jatsa, Kenesary,
Kiredi jiyi-jii týsine onyn.

Jaraly jýrek bir sәt tynshymaghan,
Osylay bolady eken múnshyl adam.
Qozy ýshin jolbarysty óltirgen shaq,
Esine týsedi erdin, kim shydaghan?

Qyzyl Kýn batady әni, búrynghyday,
Mýmkin be ústap qalu ghúmyrdy úday?
Kisine, kisine sen, tau janghyrtyp,
Saylarda búlqyp jatqan qúlyn-jyr-ay..

Asyly, jigitti jau – er etedi,
Namysyn shapqan sayyn ór etedi.
Úmytsang úmyt bәrin, tek alayda,
Úmytpa, Tәneke men Kenekeni.

Tәuekel, baru kerek úly syngha,
Últ ýshin ólu kerek, dúrysynda!
Jalghanda kegin almas teksiz ghana,
Obaly qalsa jaudyng uysynda..

Birjan Ahmer

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1342
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3118
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 4625