Kýnzy (Konfusiy) jәne Abay
Kýnzynyng «Qúlyqty adam» úghymy - Abaydyng «tolyq adam» úghymy
1. Kýnzynyng «Qúlyqty adam» úghymy
Kýnzy aitady: «Qúlyqty adam әlemdegi ister jayynda, sóz joq, osylay isteu kerek, sóz joq búlay istemeu kerek dep kesip tastamaydy. Ádiletke qaysysy syisa solay isteydi».
Kýnzydan bireu:
- Sizding shәkirtiniz Yanhúy qanday adam, - dep súraghanda, Kýnzy:
- Ol adam, meyirban adam, men oghan jetpeymin, - degen.
- Zygúng qanday adam, - dep súraghanda, Kýnzy:
- Ol daukes adam, men oghan jetpeymin, - degen.
- Zylu qanday adam, - dep súraghanda, Kýnzy:
- Ol batyl da týzu adam, men oghan jetpeymin, - deydi.
- Ol ýsheui sizden myqty bola túra ne ýshin sizding sózinizden shyqpaydy, - dep súraghanda, Kýnzy:
- Men adal, meyirban bolumen birge, ózimdi ústay bilemin. Dau jaghynda des bermesemde, aitpaugha tiyisti sózdi aitpaymyn. Batyl bolsam da, atýsti istemeymin. Onyng ýstine, ol ýsheuining artyqshylyghyn anyq kóre bilemin. Olardy ilandyru ýshin men olardyng artyqshylyqtaryn baghalay otyryp әri olardyng olqylyq jerlerin de keshire bilem. Búl mening adam kemeldi boludaghy qaghidam sanalady, - deydi.
2. Abaydyng «Tolyq adam» úghymy
Abay «On jetinshi qara sózinde» aqyl, qayrat, jýrek ýsheuin ózara aitystyrady. Osy ýsheuining aitys sonynda ýsheuine ghylym tórelik aitady. Ghylym olargha tórelik aitqanda, jay aitpaydy. Qayta, aqyl men qayratta adamnyng is-qimyly barysynda «әdilet, ynsap, raqym» syndy әdeptanu ólshemine qayshy keletin únamsyz, synarezulik kemshilikterining bar ekendigine sógis aita otyryp, olardy jýrekke biyletudi qúptap tórelik aitady.
Sonda ghylym qayratqa bylay aitady: «Ey, qayrat! Sening aitqandarynnyng bәri de ras. Biraq, qaruyna qaray qattylyghyng da mol, paydang da mol, zalalyng da mol. Keyde jaqsylyqty berik ústap, keyde jamandyqty berik ústap ketesing sonyng jaman», - deydi.
Odan son, aqylgha bylay tórelik aitady: «Ey, aqyl! Sening aitqandarynnyng bәri de ras. Sensiz esh nәrse tabylmaytúghyny da ras. Jaralghan eki dýniyening jayyn da sen bilesin. Biraq, sonymenen túrmaysyn. Amal da, aila da - bәri senen shyghady. Jaqsynyn, jamannyng - ekeuining de izdegenin tauyp berip jýrsin, sonyn jaman...
Sen ýsheuinning basyndy qospaq - mening isim, senderge jýrek biyleushi, әmirshi bolsa, jaraydy. Aqyl, sening qyryng kóp, jýrek sening ol kóp qyryna jýrmeydi. Jaqsylyq aitqanyna jany-dili qúmar bolady. Kónbek týgil quanady. Jamanshylyq aitqanyna ermeydi. Ermek týgil jiyrenip ýiden quyp shyghady.
Qayrat sening qaruyng kóp, kýshing mol, sening de erkine jýrek jibermeydi. Oryndy iske kýshindi ayatpaydy. Orynsyz jerge qolyndy bosatpaydy. Osy ýsheuing basyndy qos, onyng ishinde jýrekke biylet, - dep úqtyryp aitushynyng aty ghylym eken.
Eger osy ýsheuin bir kisining boyynan mening aitqanymday tabylsandar «tabanynnyng topyraghy kózge sýrterlik qasiyetti adam sol». Eger, ýsheuing ala bolsan, men jýrekti jaqtaymyn», - deydi.
3. Eki danyshpannyng ahylaq iydeyasyndaghy úqsastyq
Kýnzy bagha bergen Yanhúi, Zygún, Zylu qatarly ýsh keyipker Abaydyng aqyl, qayrat, jýrek syndy ýsh keyipkerine úqsap ketedi. Al Abaydyng «ghylym» degen keyipkerining ornynda Kýnzynyng ózi týr. Kýnzynyng ýsh keyipkerding ishinde Yanhúy jýregi jyly, meyirbandyghy basym adam bolghanymen, onyng ózin ústay bilmeytindigi bayqalady. Zygúng dәukestigi basym adam bolyp, ol aqylyn daugha istetkende aldyna jan salmaghanymen, aitpaugha tiyisti sózdi de aita salady. Zyludyng batyldyghy, týzuligi basym bolghanymen, mәselege ýstirt qaraytyn kórinedi.
Abaydyng ýsh keyipkeri men Kýnzynyng ýsh keyipkerining basty әlsizdigi - olarda ghylymy tanym kemshil bolghan, dialektikany (maselege jan-jaqty qarau) bilmeydi, ýnemi ózderining anaday nemese mynaday qasiyetterin ómir sýruding ólshemi etip, metafizikalyq (mәselege synar jaqtyly qarau) iydeyanyng jeteginde jol beredi.
Ásili adamnyng qimyly belgili dúrys iydeyanyng jeteginde bolu kerek. Dúrys iydeyanyng ózi - aqiqattyq tanym, aqiqattyq tanymnyng ózi - ghylym, ghylymy tanym - mәselege jan-jaqty qaraudyn, dialektikalyq oilaudyng nәtiyjesi.
Abaydyng ahylaq kózqarasynda «jýrek» úghymy eljiregen adamdyq sezim retinde qaralady. Onda «aqyl» men «qayratqa» qaraghanda «meyirimdilik» qasiyet bar: Dese de oghan «ghylym» jetekshilik etip túr. Sonda ol beyne danyshpan Kýnzynyng ózi siyaqty.
Eki danyshpannyng payymdau әdisi úqsamaghanymen, oy qortyndysy úqsas.
Abay ana ýsheuin aitystyryp onyng ishinde ghylymgha tórelik jasatyp, «Tolyq adam» bolmysyn jasaydy.
Kýnzy ana ýsheuining synarjaqtylyqtaryn jenip, mәselege dialektikalyq oy jýgirtip, ózining kemeldiligin, danyshpandyghyn, ghylymy tanymyn kórsetedi.
4. Abaydyng «Tolyq adam» úghymynyng poeziyalyq formasy bylay:
«Áuelde bir suyq múz - aqyl zerek,
Jylytqan túla boydy ystyq jýrek.
Toqtaulylyq, talapty shydamdylyq ــــ
Búl qayrattan shyghady bilseng kerek.
Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa,
Sonda tolyq bolasyng elden erek.
Jeke-jeke bireui jarytpaydy,
Jol da joq jarym esti - jaqsy demek».
Bir adamnyng boyynda aqyl-parasat, jiger-qayrat (berik senim), jyly jýrek (meyir-mahabbat) jәne ghylym bolghanda ghana: «Sonda tolyq bolasyng elden erek». Eger bir adamnng boyynda búlardyn biri bar, biri joq bolsa, onday adam «Tolyq adam» sanatyna qosylmaydy, onday adamgha «jol da joq jarym esti jaqsy demek», - dep bagha beredi. Óitkeni, onday adam óz boyynda bar tolyq adamdyq qasiyet mýmkindikterin asha almauynan, ómir joly bylay formalanady:
«Qayrat pen aqyl jol tabar,
Qashqangha da qughangha.
Ádilet, shapahat kimde bar,
Sol jarasar tughangha.
Bastapqy ekeu songhysyz,
Bite qalsa qazaqqa.
Aldyng ـــ jalyn, artyng ـــ qúz,
Barar eding qay jaqqa?!» ـــ degendey, bir tejeusiz kýy keship, ózin-ózi tany almay búl dýniyeden ótip ketedi.
Býl jóninde Abay taghy aitady: «Adam balasy aqyl, ghylym, ar degen nәrselermen ozady, odan basqa nәrselermen ozam deuding bәri aqymaqtyq», - deydi. Osy qisyndargha negizdelgende adam kemeldi bolu ýshin mol bilimdi, ghylymy tanymy joghary bolumen birge, adam ómir boyy ózining ahylaghyn jetildiru arqyly oryndalady eken. Abay ony - «Tolyq adam» deydi.
«Arqanday bodau berip jete almaghan biyikke, ahylaghyn jetildiru arqyly jetuge bolady. Shәkarim sózimen aitqanda: «Bireuding minin kórgenshe, jamandyghyn tergenshe, óz oiyndy mazalap, óz boyyndy tazalap, ózinmen alys ólgenshe», - deydi.
Tónkerilip qúbylghan júrt birsaghym,
Shyngha shydap qosa almas yntymaghyn,
Kópting auzyn kýzetsek kýn kórmeysin,
ózindi ózing kýzet kel shyraghym», - deydi.
Abaydy úly aqyn deydi. Menshe, ol aldymen úly filosof, etika ghalymy, psiholog. Ol 40 jasqa deyin ýirendi, izdendi, dýnie tanydy, adam tanydy, qogham tanydy, últ tanydy. Sol ghylymy tanymyn ólenmen aitpasa halqynyng boyyna darymaghandyqtan 40 jastan keyin ólenge auysqanda, ólenderi ylghy da filosofiyalyq terendikten, etikalyq izgilikten, estetikalyq kórkemdikten túrdy.
Shәiitqazy Zeynelghazyúly
Qytay qazaqtarynyng Alten sandek әleumettik jelisinen dayyndaghan Álimjan Áshimúly.
Abai.kz