Teng tenimen, tezek tengemen

Astana uaqytymen saghat 15:12 kezinde Forekstegi tengening dollargha shaqqandaghy kross-qúny 515-ke jetti. Negizi biz Qazaqstan qor birjasyndaghy (KASE) sauda-sattyq nәtiyjelerine kóbirek kónil bóluimiz kerek. Biraq KASE-degi sauda sessiyasy ayaqtalmaghandyqtan býgingi naqty naryqtyq kurs boyynsha aqparat shyqqan joq. Sondyqtan dәl qazir valuta aiyrbastau beketteri óz kursyn Forekstegi baghamgha sýienip otyryp qoida.

Keshke aqyrghy kurs 515-ten tómen bolady dep senemin. 510 tóniregine jayghasuy ghajap emes. Bizge qazir eki mәseleni anyqtap alu kerek? Birinshisi - tengemen depozit ústap otyrghandar útty ma, әlde útyldy ma? Ekinshisi – baghamnyng jyldam qúbyluyna ne sebep boldy? Dollar kýsheydi me, әlde tenge әlsiredi me? Osylargha ret-retimen jauap bere ketsem.

Eng aldymen bizge, osy 2024 jyl bastala salghanda kurs qanday boldy, sony anyqtap alu kerek. Qor birjasy óz júmysyn bastaghan 3 qantarda, yaghny 2024 jyldyng alghashqy júmys kýnindegi sauda-sattyq nәtiyjesinde tenge kursy bir dollargha 457,06 kórsetken. Býgin bagham 510 bolady dep topshylasaq, onda tengening 11 ay ishinde dollargha shaqqanda 11,6 payyzgha arzandaghanyn bayqaymyz. Biyl bank depozitterindegi ortasha syiaqy mólsherlemesi 13,6% bolghanyn eskersek, onda tengelik depozit ústaghandar qazir 2 payyz pluste. Dollarly depozitting ortasha syiaqysy 0,9-1% dengeyinde boldy. Onda dollar ústaghandar 1% pluste dep aita alamyz. Demek, inflyasiya faktoryn eskermesek, onda tengelik depozit kiristiligi boyynsha dollarly depozitke qaraghanda tiyimdirek boldy. Biraq búl inflyasiyasyz esep qana. Eger inflyasiyany qossaq, onda kartina ózgeredi.

Biylghy tengedegi inflyasiyanyng qazirgi jyldyq mәni 8,5%. Onda 11,6+8,5 = 20,1. 20,1-13,6 = 6,5. Tengedegi inflyasiya faktorymen eseptesek, biyl tengeley depozit ústaghandar 6,5 payyzgha minusqa ketti. Al qazir AQSh-ta dollardyng ortasha inflyasiyasy 3% dengeyinde. 3-1 = 2. Sonda dollarmen depozit ústaghandar 2% minusta.

Tengege ne boldy?

Tengeni qúlap bara jatqan rubli ózimen birge tómen tartuda. Sebebi, Forekstegi rubliding kross-kursy Gazprombankka sanksiya salynghaly beri kýrt qúlady. Qazir Forekstegi baghamy 109,9. Rubli/tenge pariytetin 5 dep sanaghanda ol 549,5 kross-kursyna, al 4,7 dep sanaghanda ol 516,53 kross-kursyna tirep túr. Demek, Foreks qazir tenge rubli pariytetin 4,7 dengeyinde qabyldaghanyn anyqtay alamyz.

Gazprombank gaz kontrakttary boyynsha Europa jәne basqa da elderden valuta әkelip túrghan Reseydegi jalghyz resmy kanal bolatyn. Onyng búghattaluy naryqta ajiotaj tughyzdy jәne investorlardyng rublidan tezirek qútyla bastauyna alyp ketti. Qazir birjalarda barlyghy jappay rubli satuda jәne Reseyde basqa valutalardy aitpaghanda tipti yuani tapshylyghy qatty seziledi.

Dәl osynday jaghdayda AQSh kerisinshe dollardy kýsheytuge baryn saldy. DXY indeksi 106,2-ge jetip otyr. Búl dollar barlyq әlemdik valutalardyng múrnyn qanatyp jatyr degen sóz. Tramp antiglobalist jәne ol dollar inflyasiyasyn boldyrmaugha uәde bergen. Búl investorlardyng әlsiz valutalardan ketip, dollardyng ainalasyna qayta toptasa bastauyna jol ashady. Shyndyghyn aitsaq, tengege auyrlau zaman kele jatyr. Ony osy qarasha aiyndaghy KASE-degi sauda-sattyq kóleminen bayqaugha bolady. Bir kýndik ortasha sauda kólemi rekordtyq 240 million dollargha jeteyin dep qaldy. Demek investorlar tengeden dollargha jappay auysuda.

Bizge ne isteu kerek?

Eng bolmaytyn is – dәl qazir aiyrbastau beketine jýgiru. Qazir dollardyng spekulyativti, emosionaldy tolqynda ósip túrghan kezi. Erteng spekulyasiya kóbigi basylghanda siz útylyp qalasyz. 2022 jyly Resey soghys ashqanda dollardy 512 tengege satyp alghan adamdardy jeke tanimyn. Olar eki jyl kýtip, sol kursqa endi ghana kelip otyr. Últtyq Bankting konvertasiyaly jәne intervensiyalyq júmysynyng әseri kelesi aptada anyq bayqalatyn bolady. Qatty dollar alghynyz kelip bara jatsa, qúryghanda kelesi aptany kýtinizder dep aitar edim.

Aybar Oljaev, jurnalist, qarjy taqyrybyndaghy sholushy

Eskertu: Material 28.11.2024 j jazylghan. Materialdaghy key derekter eskirgen boluy mýmkin.

Abai.kz