Júma, 29 Qarasha 2024
Alasapyran 268 6 pikir 29 Qarasha, 2024 saghat 14:56

Eski hәm jana soghys: Asadqa kim arasha týspek?

Suret: qafqazinfo.az saytynan alyndy.

Livandaghy soghystyng kelisim súlbasy endi-endi kórine bastaghan sekildi edi. Izraili men «Hezbolla» bitimge kep, «HAMAS» ta úrysty toqtatu turaly arasha súraghanday әngimeler aityla bastaghan…

Sóitkende, Tayau Shyghysta «jana soghys» bastalyp ketti. Anyghy búl qany qata bastaghan eski jara, eski soghys!

Siriyanyng Asad rejiymine qarsy antiýkimettik әskery qúrylymdary úrysqa shyqty. «Hayat Tahrir ash-Sham» deytin top bastap, ózge de toptar qostap, soghys bastap jiberdi. Maqsaty aiqyn. Asad rejiymin qúlatu. Asadtyng qos jaqtaushysy - Iran men Resey ózge soghystarmen әlek bop jatqan tústy útymdy paydagha jaratudy kózdedi, olar…

Úrys Siriyanyng iri shaharlarynyng biri sanalatyn Aleppodan bastalghan. Qazir antiýkimettik toptar әskeri entelep basyp, ekpindep soghyp keledi. Qazirge deyin ondaghan eldimekendi, birsypyra manyzdy úrys pozisiyalaryn, strategiyalyq nýktelerdi baghyndyrghan. Tipti, Aleppo men Damashyqty jalghaytyn jol da Asadqa qarsy kýshterding baqylauyna ótken.

Búl Siriyada tútanyp jatqan 2020 jyldan bergi alghashqy auqymdy úrys.

Jasyrary joq, Asad әskeri úiqyda. Qozghalysy tym sylbyr. Key pozisiyalardan tym-tyraqay qashyp jatqany da jariya bolyp ýlgerdi. Qysqasy - qarsylasugha mýlde qauqarsyz kýide ekendikterin kórsetude. Al antiýkimettik kýshter әskeri qarqyn ýstine qarqyn qosuda.

Osy úrystar kezinde Asad armiyasy jaghynda jýrgen Irandyq IRSK generaly, Asad armiyasynyng әskery kenesshisi - Kiimars Purhashemiyding kózi joyylghan.

Al Siriya basshysy Bashar Asad edel-jedel Mәskeuge úshyp ketken. Kómek súrau ýshin, kenes tyndau ýshin. Áriyne búl úzynqúlaqtyng әngimesi.

Antiýkimettik kýshterding әsker bastap, úrysqa shyghuyna basty sebepterding birsypyrasy mynau:

1) Izrailiding «Hezbollany» talqandauy hәm Siriya jaqtaghy Iran proksiylerining Izrailiden soqqy jep, әlisireui;

2) Resey aimaqtaghy óz әskerining edәuir bóligin Siriyadan alyp ketip, Ukraina maydanyna saluy.

Manyzdy: Osy shayqastar kezinde Asad rejiymin qorghaushy «Vagner» JÁK-ting onshaqty jaldamaly jendetining kózi joyylghan. Asadqa qarsy әsker Resey qarulary men tehnikalaryn oljalaghan.

Antiýkimettik jasaqtar ózderine baghyndyrylghan aumaqtardy Asad portretteri men Resey simvolikalarynan tazarta bastaghan. Antiýkimettik kýshter: «Asad rejiymin qoldaushy Resey men Iran bizding dúshpanymyz», - deydi.

Ayta keteyik, Týrkiya Asad rejiymine qarsy kýresushi qúrylymdardyng keybirin ashyq, keybirin jasyryn qoldaydy. Olar Týrkiyanyng proksiyleri sanalady. Osy shayqasqa tehnikalyq kómekti de Týrkiya úsynghan. Jalpy Erdoghan Siriya men Liviyadaghy proksiyleri arqyly Putinning jýikesin tiyer әreketter jasap túratyny taghy fakt.

Qazir Alepponyng batysy týrkiyashyl kýshterding baqylauynda. 48 saghattyng ishinde Bashar Asad 50-den astam eldimekendi jәne 15 әskery blok-beketterin joghaltqan.

Negizinen Siriya men Týrkiya shekarasynda túratyn týrkimenderden túratyn kóterilisshilerding shabuylshy brigadalary Teli-Rifat pen Aleppo baghytynda kýrdeli operasiya jýrgizu ýshin jóneltildi. Siriya oppozisiyasynyng shabuylynyng auqymy ósude. Aldynghy qatarly jasaqtar Alepponyng batysyn baqylauda.

Qazir Týrkiya qoldap otyrghan Siriya últtyq armiyasy (SÚA) Tali-Rifaattyng soltýstiginde auyr bronetehnika men jauyngerlerdi jinap, qalany AQSh qoldap otyrghan KJP lankestik úiymynan tazartugha dayyndaluda.

Týrli derekkózderding habarlauynsha, barlyq SÚA toptary Aleppo qalasyna shabuyl jasau operasiyasyn qoldaghan. Osylaysha, SÚA Týrkiyanyng artilleriyalyq qoldauymen Asad rejiymining kýshterine qarsy ekinshi maydan ashty.

Al reseylik arnayy jasaq Menag aviabazasynan, Teli-Rifat pen Aleppo qalasynan evakuasiyalandy.

Siriya preziydenti Bashar Asadty Reseyden basqa, Iran men oghan odaqtas sodyrlar, sonyng ishinde livandyq «Hezbolla» qoldaydy.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1600
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3414
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6730