Qazir qazaq qoghamyn alandatqan basty mәsele – dollar baghasynyng ósui, tengening әlsireui. 2024 jyldyng songhy ailarynda tenge baghamy shatqayaqtap, dolllargha shaqqandaghy qúny qúldyrady. Osyghan deyin Últtyq bank bazalyq mólsherlemeni jyldyq dengeyinde 15,25% belgileu turaly sheshim qabyldady.

2024 jyldyng 2 jeltoqsanyndaghy jaghday boyynsha: Ayyrbastau oryndarynda dollar baghamy 530 tengege jetti. Sheshim janartylghan boljamdar men inflyasiya tәuekelderi balansynyng baghalauyn eskere otyryp qabyldanghan.

Qazaqstanda jyldyq inflyasiya qazan aiynda 8,5%-gha deyin óskenin habarlaghan bolatyn. Al últtyq valutanyng әlsireui birqatar ishki jәne syrtqy faktorlardyng әserinen bolghanyn Últtyq bank pen Ýkimetting lauazymdy túlghalary aituda.

Sonymen, tengening taghdyry ne bolmaq? Búl jaghdaylar halyq túrmysyna qalay әser etpek? Biz esim-soylary elge belgili ekonomisterdi sózge tarttyq.

ÝKIMETTING EKONOMIKALYQ-BUDJETTIK SAYaSATYN QAYTA QARAU KEREK!

Suret: egemen.kz

Qayyrbek Arystanbekov, ekonomist:

– Ras, Últtyq bank bazalyq mólsherlemeni ózgertu jóninde sheshim qabyldady. Qazirgi mólsheri 15,25% dep belgilendi. Oghan sebep, songhy kezdegi valuta naryghyndaghy ózgerister men ishki jәne syrtqa faktorlardyng yqpalynan bolghan keybir ýderister dep bilemin.

Últtyq bank turaly zangha keletin bolsaq, «regulyatordyn» basty missiyasy - elde bagha túraqtylyghyn ústap túru. Demek, búl sheshim eng aldymen elde yqtimal inflyasiyany boldyrmau ýshin jasalghan shara.

Inflyasiyamen týbegeyli kýresting mәnin týsindiruding qajeti joq dep oilaymyn. Óitkeni, inflyasiya bolghan sayyn halyqtyng jalaqysy, túrmys dengeyi qiynday beredi. Sol ýshin de, aldymen bagha túraqtylyghyn qamtamasyz etu kerek.

Sonymen qatar, Preziydent joldauynda aita ketti, bizde qazirgi uaqytta fiskaldyq jәne aqsha-nesie sayasaty arasynda tengerimsizdik - disballans oryn alyp otyr. Bizde inflyasiyanyng órshuining taghy bir sebebi – Ýkimetting ekonomikalyq-budjettik sayasatyna baylanysty bolyp otyr. Yaghni, bizde memlekettik budjetting shyghyndary songhy bes jylda shapshang ósip, úlghayyp ketti. Memlekettik budjettik ekspansiya quatty bolghandyqtan bagha óse beredi. Sondyqtan, inflyasiyany tejeuding joly – Ýkimetting ekonomikalyq-budjettik sayasatyn qayta qarau kerek. Bazalyq mólsherlemeni kóteruding basty maqsaty – inflyasiyany azaytu. Yaghni, bazalyq mólsherleme joghary bolghandyqtan, kóbisi naryqta emes, depozitte ústaugha mýddeli bolady. Biraq, aita ketu kerek, búl prosesting teris jaghy da bar. Bazalyq mólsherleme kóbeygen sayyn, korporativtik sektorda nesiyening qúny qymbattay týsedi. Nәtiyjesinde, ekonomikalyq tejeu boluy әbden mýmkin.

BIZDING EKONOMIKANYNG 60%-Y EKSPORTTAN TÝSETIN QARJYGhA TÁUELDI

Suret: malim.kz

Bauyrjan Ysqaqov, ekonomist:

– Últtyq bankting bazalyq mólsherlemeni 15,25%-gha deyin kóterui mәjbýrli jaghday dep aitugha bolady. Sebebi, songhy uaqytta dollardyng tengege shaqqandaghy qúnynyng kýrt ósuine elimizdegi ishki jәne syrtqa faktorlar tikeley yqpal etip jatyr. Búl, birinshi kezekte, el ekonomikasynyng jaghdayyn, yaghny qanshalyqty syrtqy faktorgha tәueldi ekenimizding kórsetkishi.

Amerika Qúrama Shtattarynyng qatang ekonomikalyq sayasatty ústanuynyng ózi, bizding memleketke әserin tiygizip jatyr. Yaghni, AQSh preziydenti syrtqy importqa, Qytaydan keletin tauarlargha BAJ salyghyn 30%-dan 60%-gha deyin kóteremin degen sheshimi damushy memleketter ýshin tәuekeli joghary kórsetkishke ainaldy. Sebebi, bizding ekonomikanyng 60%-y eksportqa satylghan tauarlardan týsetin qarjygha tәueldi. Yaghni, múnay, gaz, temir jәne taghy da basqa shiykizattar. Mine, bizding memleketting halyqaralyq valutagha - dollardyng baghamyna tәueldi bolghanymen esep súralyp otyr.

Ekinshiden, bizding memlekettik budjetting damuy – tikeley dollardyng baghamyna jәne múnaydyng barreline shaqqandaghy qúnyna baylanysty bolyp otyr. Mәselen, 1 barreli 72-75 dollar kóleminde berilse, 3 jyldyng budjetinde búl baghadan týsip ketetin bolsa, key shyghyndardy azaytu qajet bolady. Mine, osy sebepter negizinde bizding tengening syrtqy faktorlargha tikeley tәueldi ekenin kóre alamyz. Osy jaghdaylardy eskere otyryp, Últtyq bank bazalyq mólsherlemeni 15,25%-gha kóterdi.

BÚL JAGhDAY HALYQ TÚRMYSYNA TIKELEY ÁSER ETEDI...

Halyq túrmysyna qanday әseri bar desenizder, Qazaqstanda ekinshi dengeyli bankter tarapynan beriletin nesie mólsheri kóteriledi, yaghny nesie alu qiyndaydy. Búl halyqtyng әrtýrli tútynushylyq shyghyndaryn tóleuge degen mýmkindikterin tómendetedi. Jalpy, ekonomikada belsendi ekonomikalyq qyzmet jasaytyn ortalyqtardyng kórsetkishterine de óz yqpalyn tiygizedi. Sonymen qatar, bizneske baghyttalghan nesie kólemi de birshama dengeyde tómendeydi jәne bizge keletin investorlardyng da qarqyny da azangy mýmkin.

Últtyq bankting búl sheshimin devalivasiyanyng aldyn alugha baghyttalghan qadam dep oilaymyn. Biraq búl prosess qalypty tәjiriybege ainalmauy kerek. 1 mlrd dollardy ekonomikagha emes, dollardyng qúnyn týsiru ýshin paydalanuymyzdyng ózi ekonomikalyq zandylyq túrghysynan asa qúptalmaydy. Sol ýshin, eger tengening tengerimdiligin arttyrghymyz kelse, tengemen óndiriletin ónimder sanyn kóbeytu qajet. Eksport pen importtyng arasyndaghy payda salidasyn, yaghny tepe-tendigin saqtauymyz kerek. Bizden shyghatyn eksporttyq ónimderding ishindegi dayyn ónimderding ýlesin arttyru manyzdy jәne bizge keletin importtyq ónimderding ýlesin azaytyp, bizden shyghatyn ónimderdi kóbeytuimiz kerek. Sol sebepti Últtyq bankting búl sheshimi әrtýrli inflyasiyalyq jaghdaylardyng aldyn alugha baghyttalghanymen, negizgi tújyrymdamasy ekonomikalyq reformalardyng qajettiligin kórsetip otyr dep oilaymyn.

Dollardyng kýrt ósui, tengening qúnsyzdanuyna әkelip soqtyratyny belgili. Búl halyqtyng tólem qabilettiligine keri әserin tiygizedi. Bizding tútynatyn tauarlarymyzdyng 50%-dan joghary mólsheri syrt memleketterden keletin bolghandyqtan, azyq-týlik, kiyim-keshek bolmasyn dollar baghasymen esepteletin bolghandyqtan, ózindik qúnynyng ósuine, tútynushy halyqtyng da tólem qabilettiligine keri әserin tiygizedi. Yaghni, ekonomikalyq keri saldaryn da eskeruimiz qajet.

Materialdy dayyndaghan Arujan Bayjan

Abai.kz