Egemendi el bolyp nyq túram dep,
Úranyn úrpaghymnyng últ qylam dep.
Qara sózden qamshy órgen qara shalmyn,
Qazaqqa qazaq tilin úqtyram dep.

B.Sydyqúly

ShYNGhYSTAU ShYNARY

Tanmen talasa túryp, Sarjaldyng bal tatyghan qymyzyn simirdik te,  ejelden qút qonghan, berekeli jerge barlau jasay jóneldik. Árirekte Degeleng tauy. Enistikte edәuir jerdi alyp jatqan qamys-qúraghy yrghalyp túr... «Anau bir tústa osy ónirge esimi eleuli Bәttash aghamyzdyng kindik qany tamghan jeri edi» dedi  jolnúsqaushymyz.

Últ ruhaniyatynyng altyn dingegi

Kez kelgen túlgha túghyryna kóterilgen azamat tughan jerge myqtap taban tireydi. Jastayynan kisige jaqyn jýredi, sózin tyndaydy, ónegesin alady. Jaqsy qasiyetterin ýirenedi. “Bolam degen balanyng kisimenen isi bar...» degen naqyl sóz sodan qalghan.

Talay úly túlghalar bauyrynan shyqqan shejireli Shynghystau. Aqyndardyng Mekkesi sanalghan kiyeli meken. Adam boyyna jiylatyn qúndy qasiyetter ósken jerding topyraghynan da daruy mýmkin. «Jer – әngimeshi, jer әngimeshi bolghan song el әngimeshi» degen jazushy Múhtar Áuezov. Yaghni, atauy aityp túrghanday, qart Shynghystaudyng baurayynda talay daralar men danalar tughan.  Hakim Abay, tereng oishyl Shәkәrim, zanghar jazushy Múhtar Áuezov tuyp ósken kiyeli jer. Maqtauly myqtylary kóp óngen jer!

Osy qasiyetti mekende bizding býgingi keyipkerimiz BÁTTASh SYDYQÚLY da dýnie esigin ashqan. Shynghystaudan shyqqan shyndardyng izinen ergen jandargha sheshen sóz sóilep, olardy naqyshyna keltire otyryp úiqastyra oiyn jetkizu tansyq dýnie bolmasa kerek-ti.  Qarshaday baladan bastap, saqaly agharghan qariyagha deyin sózding sәnin ketirmey, tilding mәiegin keltirip, birining aitqanyn biri birden úghatyn, osyndayda tughan jazushy men aqyndardyng sózin jadyna ústap jattap óskender qanshama. Mýmkin osydan shyghar, búl ónirde sóz qúdireti, ana til ýstemdigi   biyik. «Bala kórgenin isteydi» degen bar emes pe, dәl osy jerde tughan Bәttash Sydyqúly da til ýstemdigin әri qaray asyra týsuge bar kýshin salghan. «Jaqsynyng aty ólmeydi». Jany men ary taza, ruhany mәdeniyeti joghary onyng boyyndaghy birden kózge týsetin adamgershiligi men meyirbandylyghy onyng eng qymbat qasiyeti eken. Oghan tek zamandastary emes, artynda qalghan úrpaqtary men shәkirtteri de kuә. Óitkeni, arda tughan jan  ústazdyq deytin úly jolda úzaq enbek etken. Alghash enbek joly ózi tughan auyldaghy Sarjal orta mektebinde bastalyp, keyin búl qyzmet basshylyq kezenge deyin úlasady.

Suretter avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Belgili ghalym Rymghaly Núrghalidyng keyipkerimiz turaly myna  jazbasy onyng býkil bolmysyn tanytyp túrghanday. Ghalym óz enbeginde onyng esimine erekshe toqtalady.

«Azan shaqyryp qoyghan aty – Ghabdylfattah. Arab әrpinen transkripsiyalaghan kezde Abdulfattah esimi – Allanyng toqsan toghyz epiytetinin, yaghny kórkem esimderining biri. Syily, qadirli esim...  

...Bala kezinen әkesine erip egin salyp, soqa aidady. Toyyp as ishpey jýrse de, bala qiyaly qala ma? Kónekóz, qúima qúlaq qariyalardan nebir qissa men batyrlar jyryn tyndap ósken Bәttashtyng «asau túlpardy jalynan ústasam» degen armany oryndalady. Kóktem shygha soqagha jeguge jýgen – qúryq tiymegen on shaqty tay-dónenderdi ýiretudi Bәttashqa jýkteydi. Ýlkenderding synynan sýrinbey ótip, qatarlastarynyng aldynda mereyi ýstem bolady. Tipti auyl-auyldan «tayymdy ýiretip bersen» degen úsynystar týse bastaydy».

Myna qyzyqty qaranyz: auyl arasynda shabandoz atanghan bala 1945 jyly Teliman kolhozynyng Súrtóbel degen túlparyna minip, Úly Abaydyng 100 jyldyq mereytoyynda alaman bәigede aldynghylardyng qatarynda bolyp mәre syzyghyn kesedi. Shabandoz balanyng Shynghystaudyng dana hakimine qarap, erjetkenin osydan-aq angharasyn. Esen jyldarynda sol zamannyng talap-tilekterin «qatang saqtasa da», jýregi halqym, qazaghym dep soqqan. Oghan dәlel – qay jerde qyzmet etsin, ÚLTTYQ MÝDDENI birinshi oryngha qoyatyn.

Sarjalda tughan Bәttash 1944 jyly Abay audany ortalyghy Qarauyldaghy orta mektepte eki jyl oqidy. 1946 jyly eki jyldyq múghalimdik institutqa týsip, 1948 jyly ony oidaghyday ayaqtaydy. Sol jyly joldamamen Shyghys Qazaqstan oblysy, Kýrshim audanyna baryp, Qúighan orta mektebinde, keyin Jolnúsqau jetijyldyq mektebinde múghalimdik qyzmet atqarady.

Ol ústazdyq qyzmetti ghana atqaryp qoymay, komsomol júmysyna da belsene aralasqan-dy. Eluinshi jyldardyng ayaghynan Abay audanynda Sarjal orta mektebine múghalim, keyin mektep diyrektory qyzmetterinde boldy. 1962 jyly Abay atyndaghy újymsharda basqarma bastyghynyng orynbasary, keyinnen Abay audandyq partiya komiytetining hatshysy, ekinshi hatshysy qyzmetterin abyroyly atqaryp, úiymdastyrushylyq qabileti úlanghayyr, bilimi zor, ómirden toqyghany mol basshy, qarapayym bolmysymen tanylghan, elge eleuli, últqa qadirli azamat boldy.

Ol qogham qayratkeri dengeyine jetken túlgha. EL MÁDENIYETI MEN TILINING DAMUYNA airyqsha ýles qosty. Ol últtyq mýddege qyzmet etumen qatar, zamanauy bilim beru salasynyng damuyna jәne qazaq tilining órkendeuine  ayryqsha at salysty. Sayyp kelgende, osynday bilimdar kisining jasaghan enbekteri býginde úmyt bolmay, halyqtyng paydasyna jarap jatyr deuge negiz bar.

Elimiz 1990 jyldary egemendikke endi ghana bet búryp kele jatqan kezender edi. Osy tústa Bәttash Sydyqúly ANA TILIMIZDING elimizge tereninen sinip, qoldanu ayasyn keneytude orasan zor enbek etti. Ol Semey oblysynda «Qazaq tili» qoghamynyng negizin qalaushylardyng biri jәne qoghamnyng belsendi mýshesi retinde qazaq tilining damuyna kóp enbek sinirdi. Onyng bastamasymen SEMEY QALASYNDA QAZAQ MEKTEPTERINING SANY artty.

Suretter avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Búl bilim beru salasyndaghy ýlken jetistik edi. Nәtiyjesinde tәuelsizdik aludyng aldynda-aq ónirlerde ana tilimizding ayasy keneydi. Tilimizding úmyt boluyna tosqauyldar qoyyldy.

Últ ruhaniyatynyng altyn dingegi, babalar qanymen berilgen últtyq tilimizdi saqtap qaluda ayanbay enbek etken Bәttash Sydyqúly ómirining kóp bóligin qoghamgha qyzmet etuge arnady. Onyng ústazdyq jolynan, ónir basshylyghynan bastalghan qyzmeti keyin Semey oblystyq teleradiokomiytetining tóraghasy bolyp júmys istep, qazaqtyng dәstýrli mәdeniyetin nasihattaugha da ýlken ýles qosty. Ásirese, qazaq tilindegi baghdarlamalardyng ýlesi artty. Sol ýshin de joghary jaqtyng kәrine ilikti. Biraq, Bәttash aghamyz aiylyn jighan emes. Myqtynyng ústanymy berik ekenin tanytty.

Sonymen qatar, ol oblystyq jәne respublikalyq dengeydegi manyzdy sayasy sharalargha belsene qatysqandardyng biri. Onyng qayratkerligi men úiymdastyrushylyq qabileti qazaq halqynyng mәdeniyeti men tiline degen sýiispenshiligin nyghaytyp, óz qatarlastaryna ýlgi boldy.

Bәttash Sydyqúlynyng Dinmúhamed Qonaev pen Bauyrjan Momyshúlyday últ túlghalarymen jýzdesip, pikirles bolghan sәtteri tym qyzyq! Ony da qayratkerding zamandastary jazghan estelikterinen bayqaugha bolady.

El tәuelsizdik alghan elen-alang shaq. Álemning týkpir-týkpirine taryday shashylyp, sergeldendi kóp kórgen qandastarymyz 1992 jylghy qazanynda  atamekenine jinalady. Dýniyejýzi qazaqtarynyng aituly qúryltayyna 38 elden 775 ókil keledi. Túnghysh Qúryltaydyng eng basty sharasy – Respublika sarayynda ótti.

«Sәti týsken bolar, Bekmúqan ekeumizge aldynghy qatarlardyng birinen oryn búiyrypty. Bar nazarymyz – sahna tórinde. Kenet óz kózimizge sener-senbesimizdi bilmey qaldyq. Bekmúqan «Áne, Bәkendi qara» deydi. Jalma-jan kózәinegimdi izdedim. Tesile qarasam, Dimash aghamyzdyng tura dәl qasynda jýzderi jaynaghan Bәkeng men Ayakóz audanynyng әkimi, inimiz Amankeldi Kerimtaev túr. Ishimiz jylyp sala berdi... Qanday jarasymdy kórinis. Búl qauyshu halqymyzdyng birtuar azamaty, kesek túlgha Dinmúhammed Ahmetúly Qonaevtyng Abay elinde bolghan saparlaryn kóz aldymyzgha elestetti... SOKP Ortalyq Komiyteti Sayasy Burosynyng mýshesi, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy D.Qonaev 1974 jyldyng mamyrynda úlylar eline – Abay audanyna keletin boldy. Qúrmetti qonaqty Semey-Qarauyl qara jolynyng boyyndaghy «Enlik-Kebek» eskertkishi basynda audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Nasen Sembaev, auatkom tóraghasy Rymhan Ghabdullin qarsy alady. Bәttash Sydyqúlyna Abay tughan eldi, Múhtar ósken jerdi Diymekene tanystyru jýkteledi. Sonda Bәkenning shamaly uaqytqa sighyza aitqany: «Qadirli Dimash agha! Almatymyz kóne tarih kuәsi, ziyalylardyng úyasy, jýzdegen últtyng besigi, bar quanyshtyng esigi bolsa, Almatynyng bel balasy Abay eli de, Alataudyng bir salasy – Shynghystau da kóneden qalghan kózi kóp, estiden qalghan sózi kóp, kýzette túrghan qúzy bar, sayrap jatqan izi bar atameken. Sәl ghana tónirekke kóz jýgirtinizshi, qonyr jon men jotany Qalqamannyng qasy ma dep qalasyz. Syldyrap aqqan búlaqty Mamyrdyng kóz jasy ma dep qalasyz. Seldirep túrghan seleudi Enlik qyzdyng shashy ma dep qalasyz, jazyqtaghy jalghyz tasty er Kebekting basy ma dep qalasyz. Sol er Kebek pen aru Enlikting molasy osy. Eger Enlik qyz bir sәtke ghana tirilse, «Qarataudyng basynan kósh keledi, qara kózge móltildep jas keledi»... dep zarlar edi. Al, qazirgi qazaq qyzdary: «Joq, agha, Qarataudyng basynan kósh kelmeydi, qara kózge móltildep jas kelmeydi. Qaratau, Alatau, Shynghystaular endi eshkimge des bermeydi, qazaq qyzy eshkimnen seskenbeydi» dep әndetedi. IYә, Qazaqstanday panasy bar elding qyzy, Dimash aghasynday danasy bar elding qyzy kimnen seskengendey, kisige des bergendey?...». Dәl osy tústa Bәkenning sózin bólgen Diymekeng qos general Lyashenko men Tileuliyevke qarap: «Ponyali, nado ponyati» – dep, әri qaray aita ber degendey, Bәkene kóz qiyghyn tastaydy. Sol bir jyly jýzdi, ýlken jýrekti adamgha el men jerdi tanystyrudy aqiyq aqyn Qalihan Altynbaevtyng myna shumaqtarymen ayaqtaydy: «Qúrmetti Diymeke! Million qoyyn órbitken, Kóde sayyn tól bitken, Jusanyn júlghan serkege, Sere qarys shel bitken, Topyraghy – torqaday, Qara suy – sorpaday, Shynghystaudan – bir sәlem! Shaldary sheshen jaralghan, Shejireden nәr alghan Jigiti baghlan jaralghan Jenisterden nәr alghan, Qyzdary otty jaralghan, Mahabbattan nәr alghan Abaylyqtardan kóp sәlem! Sol qart Shynghys Tughyzghan eken Mamaydy. Tughyzdy ghoy Abaydy Toqtamys pen Tәukedey Sayyp qyran talaydy Shәkerim, Shәkir, Kókbaylar, Shalqar shabyt, otty oilar, Ondy-soldy boraydy Eng sonynda tolghatty Múhtardy – Gimalaydy Búdan artyq qayt depsiz, Tughyzbasa Qúdaydy? Alyptardyng auylynan. Alynyz qabyl myng sәlem!» Sóz jelisin basynan ayaghyna deyin múqiyat tyndap túrghan Diymekeng Bәkenning qolyn alyp, rizashylyq sezimin bildiredi» dep jazady «Abay» qorynyng preziydenti Baltabek Ersәlimov óz esteliginde.

Bәttash Sydyqúlynyng batyr Bauyrjanmen de kezdesken sәtteri kóp. Ony da әriptesteri anyz qyp aitady.

...Abay eline qazaqtyng birtuar batyr úly Bauyrjan Momyshúly keledi. Áriyne, batyrdyng minezi belgili. Ázildep әngime aitpaq týgil, manyna jolaugha anau-mynau adamnyng jýregi daualay bermeydi. Batyr aghamyz birden raykomgha emes, Bәttash aghamyzdyng ýiine at basyn búrghandy jón kóredi eken.

Batyr Baukeng Bәkenmenen Ýmit jengemizding mol dastarqanynda kónildi otyrghandy qúp sanaydy.

Onyng ómiri men qyzmeti – últtyq ruhty saqtau men damytu jolyndaghy kýresting ýlgisi, al enbegi men ýlesi qazaq halqynyng jýreginde mәngi saqtalady.

Bәttash Sydyqúly turaly zamandastarynyng jazghan әdemi estelikterinen onyng boyyna daryghan erekshe qabileti men qasiyetin kóp bayqaymyz. Tipti, keyipkerimiz  jayly anyzgha bergisiz әngimeler de kóp. Solardyng barlyghy dos jarandarynyng sýiispenshiligine bólengeni, artynan ergen inilerge ýlgi, el arasynda keninen taraghan abyroyly kisi bolghanyn angharamyz. Osynyng barlyghy qatarlastarynyng aituynsha, shynayy, әri ras dýniyeler. Bәttash Sydyqúlynyng ómiri men shygharmashylyghy – qazaq halqynyng tarihyndaghy manyzdy betterding biri. Jazushy Dýkenbay Dosjannyng «el aghasy – qogham barometri» degen teneui bar. Búl sózdi keyipkerimizge  qarata aitqan. Yaghni, asqaqtap bara jatyrmyz ba, әlde búqpalap kýn keship kelemiz be, ony da tamyrshyday dóp basyp tanyp otyratyn.

Biyik bәiterek ónegesi

Bәttash Sydyqúlynyng aghartushylyq joly onyng el bolashaghy men jastardyng sapaly bilim aluyna degen shynayy janashyrlyghymen erekshelendi. Ol әrdayym óz halqyna qyzmet etudi basty maqsat etip, BILIM MEN TÁRBIYENI últtyng órkendeuining negizi dep sanaghan. Onyng ústazdyq jәne basqarushylyq qyzmeti arqyly kóptegen jas úrpaq qazaq mәdeniyeti men tiline qúrmetpen qaraugha tәrbiyelendi. Ol  ústazdyq qyzmetke 1948 jyly múghalimder institutyn ayaqtaghan song keldi. Alghashqy enbek jolyn múghalim retinde Shyghys Qazaqstan oblysynyng auyldyq mektepterinde ótkizdi. Ústazdyqtyng alghashqy qadamdary oghan bilim beruding naghyz missiyasyn týsinuge mýmkindik berdi. Onyng basty maqsaty tek qana bilim beru emes, sonymen qatar jas buyngha ÚLTTYQ QÚNDYLYQTARDY darytu edi.

Sarjal orta mektebinde ol auyldyq mektepting bilim sapasyn arttyru jolynda airyqsha ýles qosty. Oqushylardyng shygharmashylyq túrghydan ósuine,  ruhany jәne mәdeny damuyna ýlken mәn berdi. Múnda kóptegen janashyl bastamalar kóterdi. Ol auyldyq mektepting materialdyq-tehnikalyq bazasyn jaqsartugha erekshe nazar audardy. Ústazdardyng kәsiby biliktiligin arttyrugha, bilim beru әdisterin janartugha den qoydy. Oqushylardyng sabaqqa degen qyzyghushylyghyn arttyru ýshin ol týrli mәdeny jәne әdeby ýiirmeler úiymdastyrdy.

Bәttash Sydyqúlynyng qoldauymen mektepte әdebiyet, tariyh, til salasynda daryndy oqushylardy anyqtap, olardy damytugha baghyttalghan is-sharalar ótkizildi. Ásirese, jas aqyndar men jazushylargha erekshe kónil bólindi. Bәttash Sydyqúly oqushylardyng poeziyagha, jazushylyqqa degen yntyzarlyghyn oyatyp, olardyng shygharmashylyq qabiletterin shyndady. Onyng múnday qadamdary el aumaghynda ýlken qoldau tapty. Oqushylardyng óndiristik brigadasyn qúru - onyng tyng bastamalarynyng biri.  Búl joba respublika kóleminde,   keyin býkil Kenes Odaghy boyynsha tarady. Oqushylardyng óndiristik brigadalary arqyly jas buyn enbekting qadirin týsindi. Osy brigadalarda oqushylar tek qana enbekke aralasyp qoymay, sonymen qatar komandalyq júmysqa, jauapkershilikke, úiymdastyrushylyq qabiletterin qalyptastyrugha ýirendi. Búl bastama respublika dengeyinde eleuli jetistikke jetip, elding basqa ónirlerine ýlgi retinde úsynyldy. Taghy bir erekshe janalyqtardyng biri – mektep radiotorabyn qúruy. Búl radiostansa arqyly auyl men audan janalyqtary taralyp otyrdy. Elding manyzdy oqighalary    habarlandy. Sonymen qatar, radiotorapta oqushylargha arnalghan arnayy baghdarlamalar jasalyp, ólender oqylyp, әnder shyrqaldy. Búl bastama mektep oqushylarynyng shygharmashylyq әleuetin arttyrugha, olardyng qoghamdyq belsendiligin damytugha zor mýmkindik berdi.

Bәttash Sydyqúlynyng basqarushylyq qyzmeti tek mektep dengeyimen shektelip qalghan joq. Onyng úiymdastyrushylyq qabileti men bilim beru salasyndaghy jetistikteri joghary baghalanyp, ol audandyq dengeyde iydeologiyalyq júmystargha jauapty qyzmetke shaqyrylghanyn aittyq. 1960 jyldary ol Abay audanynda basshylyq júmysyna taghayyndaldy. Búl qyzmette Bәttash Sydyqúly audannyng mәdeniyet, bilim jәne jastar sayasaty salasyndaghy júmystaryn ýilestirip, eldi mekenderde mәdeni-aghartu júmysyn damytugha baghyttalghan baghdarlamalardy iske asyrdy. Abay jәne Múhtar Áuezov sekildi úly túlghalardyng múralaryn nasihattau, sol arqyly jastardyng patriottyq ruhyn kóteru onyng basty mindetterining biri edi. Bilim beru jýiesinde de eleuli enbek etip, sýbeli ýles qosqanyn aita ketken jón. Onyng basqarushylyq qyzmeti men aghartushylyq enbegi arqyly bilim beru jýiesinde ýlken ong ózgerister ornady. Auyldyq mektepterding mәrtebesi kóterildi. Múghalimder men oqushylar arasyndaghy yntymaq nyghaydy. Onyng bilim salasyndaghy jetistikteri men tәjiriybesi respublika kóleminde tanylyp, basqa aimaqtargha ýlgi boldy. Qysqasy, Bәttash Sydyqúlynyng aghartushylyq jәne basqarushylyq qyzmeti qazaq elining bilim beru jýiesinde óshpes iz qaldyrdy. Onyng bastamalary men enbekqorlyghy auyldyq mektepterdi damytugha jәne jastardyng últtyq sanasyn oyatugha ýlken yqpal etti. Býgingi kýnge deyin onyng isi men múrasy úrpaqtar ýshin ýlgi bolyp qala beredi.

Sonday-aq,  últshyldyqtyng qamytyn kiyip, halqynan ajyrap qalghan arysymyz Shәkәrim Qúdayberdiúlyn aqtaugha qatysqan 7 adamnan túratyn komissiyanyng qúramynda bolghan Bәttash aghamyzdyng airyqsha enbegin biri bilse, biri bilmeydi. Alpysynshy jyldardaghy  sol bir bastama bertin kele Shәkәrimning tolyq aqtaluyna negiz boldy da, Ádebiyet jәne óner institutyna bir jyldyng ishinde onyng shygharmalaryn basyp shygharu tapsyryldy.

Onyng kóregendiligi jastayynan bastalghany belgili. El auzyna iligip, isi ongha basqan tústarda kópshilik jerde ony qas jyrauday tolghanyp, sózdi sary qymyzday sapyrady eken degen madaq sózderi jii aityla bastady. Oghan izdenis pen tabandylyqtan bólek, kemel oily, isker basshy Hafiz Mataevtyng qoldauy da kóbirek kýsh bergen. Búl turaly Súltan Orazaly osylay eske alady. Qazir kimning enbegimen tanysam deytin bolsanyz, aldymen ol turaly jazylghan basqa da enbekterdi, aitylghan pikir-estelikterdi qarauymyzgha tura keledi. Al Bәttash Sydyqúly turaly derekter izdey qalsaq, onyng bilimdar kisi bolghany turaly qaptap shygha keledi.

Dәstýr men ghúrypty serik etken

Bәttash Sydyqúly – tek pedagog, qayratker ghana emes, sonymen qatar daryndy jazushy, aqyn әri jurnalist. Onyng shygharmashylyghy últtyq til men mәdeniyetting damuyna, qazaq halqynyng ruhany baylyghyna arnalghan. Ózining әdeby tuyndylarynda Bәttash Sydyqúly qazaq tilining qadir-qasiyetin, tughan jerining súlulyghyn, halyqtyng tarihyn, dәstýrleri men әdet-ghúryptaryn tereng sezingen. Sonymen qatar, әdebiyetke bala kezinen qyzyghyp, ózining shygharmashylyq jolyn mektepte oqyp jýrgende-aq bastaghan. Onyng shygharmashylyq әleueti Sarjal orta mektebinde múghalim bolyp qyzmet etken jyldarynda ashylyp, әrdayym oqushylaryna ýlgi boldy. Bәttash Sydyqúly mektepte әdebiy-shygharmashylyq ýiirmeler úiymdastyryp, shәkirtterin jazugha, óleng jazugha yntalandyryp otyrdy.

Suretter avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Enbekterining arasyndaghy eng belgili shygharmalarynyng biri – «Sýiemin tughan tildi» atty kitaby. Búl shygharmada avtor qazaq tilining qasiyeti men manyzyn erekshe atap kórsetedi. Ol tilding últtyng mәdeniyetinde, tarihynda, jeke túlghanyng qalyptasuynda alatyn ornyna basa nazar audarady. Kitapta Bәttash Sydyqúly ózining tereng oilary men sezimderin, qazaq tilining súlulyghy men baylyghyn sózben suretteydi. Shygharmada avtordyng últtyq ruhty, tughan jerge degen sýiispenshilikti, tilge degen janashyrlyqty sezinui erekshe! «Sýiemin tughan tildi» kitaby qazaq tilining mәrtebesin kóteruge, jastardy óz ana tilin sýngge, ony damytugha shaqyrady. Bәttash Sydyqúly búl tuyndysynda tilding adam ómirindegi manyzyn, onyng últtyq birlikting negizi ekenin dәleldeydi. Odan ózge, shygharmashylyghynda tarihy jәne mәdeny taqyryptar da keninen qamtylghan. Ol qazaq halqynyng tarihyn, ata-babalarynyng kýresterin, últtyq qúndylyqtaryn shygharmalaryna arqau etedi. Onyng jazushylyq stiyli – shynayy, týsinikti, әri halyqtyng jýregine jaqyn.

***

BÁTTASh SYDYQÚLY TURALY MYNA BIR DEREK SELT ETKIZBEY QOYMADY. Birer jylda siresken Kenes imperiyasynyn kóbesin sókken Jeltoqsan oqighasnyng 40 jyldyghy taqap qaldy.  Últynyng azattyghy men tendigi jolynda shybyn janyn qúrban etken arda azamattyng biri Qayrat Rysqúlbekovtyng aqtyq demi Semey topyraghynda ýzilip edi.

 «Halyq qaharmany» Qayrat Rysqúlbekovtyng jasyryn jerlengen ziratyn tauyp, túnghysh tize býgip, taghzym etken de, qarajat tauyp,  jol kiresin kóterip, Qayrattyng anasy Dәmetken men әkesi Noghaybaydy ontýstikten aldyrtyp, as bergizgen de, qala ortalyghynda Leninning ornyna Qayrat Rysqúlbekovtyng eskertkishin qoydyrtugha úiytqy bolghan Bәttash aghamyz edi.

Múnyng bәri B.Sydyqúlynyng basshylyghyndaghy «Qazaq tili» qoghamynyng batyl belsendiligimen jýzege asqany júrtshylyqqa mәlim.

Onyng últ mýddesi ýshin tyndyrghan isi óte kóp.   Til turaly kýres bastalghan sonau toqsanynshy jyldary  qasiyetti tilimizding mýddesi ýshin   talmay enbek etti. Qayratkerlik tanytty. Alghash «Qazaq tili» qoghamy qúryldy. Qazaq tilining ayasy Alash otanynda alghashqy birer jyldyng ishinde kenip, respublika kóleminde birden bedel aldy. Sol kezende Semey qalasynda qazaq mektebi ekeu bolsa, onyng sany 9-gha jetti, jalghyz balabaqsha әldeneshege kóbeydi. Býgingi respublikamyzdaghy bilikti mektep-liyseyge ainalyp otyrghan №37 orta mektep «Qazaq tili» qoghamynyng Semeydegi tól tumasy.

«Tektiden tekti tuady, tektilik túqym quady» degen babalar sózi bar. Tektilik atanyng qanymen, ananyng sýtimen boyyna daryp, sýiekke bitken asyl qasiyet. Ónegeli otbasynyng iyesi Bәttash Sydyqúlynyng jary, janúyanyng altyn dingegi Ýmit Ómirbekqyzy da qyryq jyldan astam uaqyt mәrtebeli mamandyqtyng iyesi – ústaz boldy. Túnghyshtary Erlan ÚGhA akademiygi, ghylym doktory, belgili shәkәrimtanushy ghalym, Núrlan kenshi-geolog, Núrjan biznesting ókili, kelinderi Shyryn, Sәule, Elimiralar da bir-bir ónegeli otbasynyng tútqasy. Nemereler, shóbereleri eseyip, ósip, órken jayda.

***

Túlghalyq biyikke kóterilgen azamat keler úrpaqqa óz ónegesin qaldyrady. Jetkinshekter sodan tәlim alady. Uaqyt óte beredi. Bireuler mýldem úmyt bolady. Bireuler el jadynda ómir sýredi.

Kónilde saqtalghan adam - QASIYETTI ADAM. Bәttash Sydyqúly da sonday jan. Últ barda, úrpaq barda elmen birge esimi de janghyryp túrady.

Ghalymjan Meldeshov,

jurnalist, QR Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz