Redaksiyadan:  Býgin redaksiyamyzdyng elektrondy poshtasyna belgili t.gh.k., Yasauitanushy Zikiriya Jandarbek aghanyng taghy bir din ghalymy, Yasauitanushy Dosay Kenjetay myrzanyng atyna qarata joldaghan ýshbu haty kelip týsti. Biz atalghan maqalany qaz-qalpynda portal oqyrmandarynyng talqysyna úsyndyq.

Abai.kz erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly. Maqala avtorynyng pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi jәne maqalada aty atalghan jekelegen túlghalar jauap beremin dese, portal betinde jariyalaytyn bolamyz!

Dosay myrza aq pen qarany ajyratatyn әdil qazy ma? Álde...

Keshe oilamaghan jerden Facebook jelisine kirip, ayaq astynan Dosay Kenjetay myrzanyng «Sadaq. Mediya» saytyna súhbat bergenin esitip, YouTube-ty aqtaryp otyryp, ol jigitting ne aitqanyna kónil audarugha tura keldi.

Sebebi, kezinde oi-pikirimiz bir bolyp, uahhabiylik-salafiylik baghytqa qarsy birlesip kýresken bauyrymnyng songhy jyldary «Imam Mahdiydi» aitasyn, «AllaTra-ny» qoldaysyng dep, mening sonyma týsip, júmystan shyghartyp, qolynan kelgen qaskóiligine sabyr saqtap, taghdyrdyng mandaygha jazghany osy shyghar dep ýnimdi shygharmay jýrgenmin. Endi tipten, «Búl Mahdy dep jýrgender men «AllaTra-ny» qoldaushylardy qoghamnan oqshaulau kerek, (Týrmege jabu kerek degen sózi ghoy) bolmasa, búlar dýniyeni býldiredi degen sózderdi aitypty. Sonda Dosay myrza, jalpy qazaq qoghamy Ismatulla qaridan, Sayattan, Svetqalidan, menen ne ziyan kórip jýrgenin nege aitpaydy. Bar qoyatyn kinәsi «Reseydi, Putindi qoldaydy. Resey preziydentin Mahdy sanaydy. Egerde búlardy býgin toqtatpasa, ertengi kýni elde býlik shygharady. Elding Tәuelsizdigine qauip tóndiredi» dep baybalam salady. Egerde osy adamdardy qoghamnan oqshaulap, týrmegen otyrghyzsa, halyq tura jolgha týsip, bar  qoghamdyq problemalardan arylatyn siyaqty. Alayda, sol Ismatulla qary men Sayattyn, Svetqaly men Zikiriyanyng «ne dep?» shyryldap jýrgeninen bas auyrtqysy kelmeydi. Myna halyqqa ne ýshin Mahdy kerek? Mahdiyding adamzat balasyna aqyrdyng uaqtynda keluining astarynda ne bar? - degen súraqtargha jauap izdep, bas auyrtqysy joq. Qazirgi qoghamdaghy basty problemanyng tuyndap otyru sebepterin bilgisi de kelmeydi. Onyng negizgi maqsaty osy jogharyda attary atalghan jandardy týrmege otyrghyzsa, bar arman-múraty oryndalady. Dosaygha búl sózderdi aitqyzyp otyrghan, qalayda búl jandardyng kózin qúrtsa, qazaqtyng ruhaniatyn qorghaytyn adam qalmaytynyn, qazaq ruhany negizinen tolyq ajyrap, bioroboqa ainalatynyn biletin belgili toptar bar. Bioroboqa ainalghan tobyrdy basqaru onay. Dosaydyng búl әreketi sol topqa «adal qyzmetin» kórsetip jýrgenining belgisi jәne Dosay myrzanyng shyndynda kim ekendigin tanugha mýmkindik beredi. Ol bary-joghy shaytan partiyasynyng qatardaghy qyzmetshisi ghana. Áytpese, sonday ataq dәrejesimen Imam Mahdiyding kim ekenin týsinbeui mýmkin emes. Búl onyng Ruhaniat deytin qúdiretten maqúrym ekendigin kórsetedi. Dosay myrza ózining ómir boyy Qoja Ahmet Yasauiydi zerttep kele jatqanyn aityp, maqtanady. Alayda sol Qoja Ahmet Yasauiyding nelikten «Ekinshi Ahmet» atandy, nelikten «Dýniyening tiregi» atandy? – degen súraqtargha jauap izdegen jan emes. Eng bastysy Qoja Ahmet Yasauy babamyzdyng islam dinin sharighat dengeyinen tariqat dengeyine kóterui adamzat balasyna ne bergeninen týsinigi joq. Egerde Yasauy babamyz dindi tariqat dengeyine kóterip, adam balasynyng Ruhyn Ruhany әlemmen qayta baylanystyrmaghanda, adamzattyng osy kýnge deyin ómir sýrui mýmkin emestigin de týsine bermeydi. Sebebi, Dosay myrzanyng ruhaniat, Ruhany әlem turaly týsinigi ózining fizikalyq bolmysynan artpaydy. Onyng búl ústanymy Dosaydy Yasauy ilimining bilgiri sanaytyn qanashama adamnyng Yasauy babamyzdyng tarihtaghy rolining adamzat balasy ýshin qanshalyqty sheshushi mәnge ie bolghanyn sezinuine mýmkindik bermey jýr. Demek, búl Dosay myrzanyng Yasauy babamyzdy qansha zerttese de, onyng ruhaniatynan nәr almaghandyghyn kórsetedi. Demek, onyng Imam Mahdiyding adamzat ýshin ne ýshin qajet ekendigin týsinui mýmkin emes. Demek onda ruh joq. Áytpese, qazirgi qazaq qoghamyndaghy bolyp jatqan azghyndyqtyng qaydan kelip jatqanyn, qazirgi halyqtyng ózining ruhany bolmysynan ajyrap, tek materialdyq bolmys jeteginde ketip, ózining hayuany nәpsisining jeteginde ketip bara jatqanyn jatqanyn kórmeui mýmkin emes. Dosay myrza ýshin olarmen kýresu qajet emes, sol azghyndyqtyng jolyn kesip, adam balasyn qaytadan ruhaniatqa qaray bastaytyn Imam Mahdy basty dúshpan. Ol «Imam Mahdy turaly Qoja Ahmet Yasauy eshnәrse aitqan emes» dep kókiydi. Zamanynda adamzat balasyna Qoja Ahmet Yasauy syndy túlgha kelip, adamzattyng ruhyn qaytadan Ruhany әlemmen baylanystyrmaghanda adam balasynyng osy kýnge deyin ómir sýrui mýmkin be edi? Joq. Aqyrzaman sol 12-13 ghasyrlarda adamzat basyna kelip qoyghan bolar edi. Sebebi, Ruhany әlem men adam ruhy arasyndaghy baylanys ýziletin bolsa, adamzat azghyndyqqa úshyrap, nәpsining qúlyna ainalady, adamy bolmystan ajyraydy. Zamandastarynyng sonday dәrejege týskenin kezinde Yasauy babamyz aityp ketken bolatyn. Ol kisi bylay deydi:

«Áuliyeler aitqany keldi bilem,
Qiametting kýni juyq boldy dostar.
Esti qúldar bolghanyn bildi bilem,
El-júrttan meyir-shapaghat ketti, dostar.

Ýlken-kishi jarandardan әdep ketti,
Qyz-kelinshek, nәzik jannan úyat ketti.
«Al-hayau min al-imani» dep Rasul aitty,
Arsyz qauym, ghajayyptar boldy kórgin.

Mine, osynday tyghyryqtan adamzatty Qoja Ahmet Yasauiyding adam ruhyn Ruhany әlemmen qayta baylanystyruy ghana alyp shyqqan bolatyn. Demek, sol zamanda Yasauy babamyz Imam Mahdiyding rolin atqardy. Onyng búl enbegi adamzat balasyna 800 jyldan asa ómir syilady. Ruhany әlemmen adam ruhy arasyndaghy baylanysty ýnemi ýzbey jalghastyryp túratyn әuliyeler mektebin qalyptastyry. Sonyng arqasynda biz osy kýnge deyin ómir sýruge mýmkindik aldyq. Qazirgi kýni taghy da Ruhany әlem men adam ruhy arasyndaghy baylanys ýzildi. Adamzat qoghamy qaytadan materialdyq dýniyening sonynan ketti, adamy bolmysy әlsirep, biorobotqa ainaldy. Azghyndyq pen hayuandyq qazirgi adamzat balasy ýshin mәrtebege ainaldy. Azghyndyq pen hayuany әrket AQSh siyaqty memleketter tarapynan kýshtep tanylatyn dәrejegen jetti. Býgingi kýni elimizde tayrandap, halyqty azdyryp jýrgen LBGT siyaqty azghyndardyng artynda  sol kýshter túrghany jasyryn emes. Olargha memleket tarapynan qoy dep aitugha shamamyz joq. Sebebi, AQSh pen Evropa elderining qyryna iligip qaluymyz mýmkin. Al, osy azghyndaghan qoghamdy qaytadan sabasyna týsirip, Ruhany әlemmen baylanystyratyn Imam Mahdy boluy tiyis edi. Ókinishke oray, onday túlgha bizge әli kýnge kelgen joq. Mýmkin mýlde kelmes te. Jәne búl azghyndyqtyng kýsheyip, shegine jetuining astarynda Tәnir Taghalanyng Núh payghambardan taraghan úrpaqqa berilgen uaqyttyng sonyna jetui de sebep bolyp otyr. Núh payghambardyng úrpaqtaryna berilgen 12000 jyldyq merzimning ayaqtaluyna sanauly kýnder ghana qaldy. Odan ary qaray ne bolatynyn bir on segiz myng ghalamnyng IYesi Jaratushy Qúdiret qana biledi.

Dosay myrza taghy da Imam Mahdy turaly qazaq arasynda sóz bolghan emes dep dәleldegisi keledi. Alayda, qazaqtyng әuliyeleri men aqyn-jyraulary shygharmalarynda Imam Mahdy turaly aitylatynyn joqqa shygharu mýmkin emes. Bizding bala kezimizde aqsaqaldar «Imam Mәdi» dep ataytyn. Imam Mәdi turaly әngimeni men jasymnan esitip óstim. Sondyqtan men oghan eshqashan kýmәndanghan emespin. Al, Dosay myrza ony tanymasa ol zandy da. Sebebi, ol býkil bolmysqa rasionaldyq túrghydan bagha beredi. Al, ruh mәselesin rasionaldyq túrghydan tanu mýmkin be? Joq! Ruhty, tek, irrasionaldyq túrghydan tanu mýmkin. Ol tanym Dosayda joq. Sondyqtan Dosaydyng ruhaniattan da, Yasauy babamyzdyng ruhany әleminen de habary joq. Sol sebepti, Dosaydyng Ismatulla qaridyng da, Sayattyng da, Svetqalidyng da, mening tarapymnan jasalyp jatqan is-әreketke bagha beruge óresi jetpeydi. Ruhany әlem ol – mýlde bólek әlem. Ol adamnyng ólmeytin mәngilik bolmysyn tanuy, ózin-ózi tanuy. Múhammed (sAs) payghambardyng «Man arafa nafsahu, fa qad arafa Rabbahu» degen Hadiysining maghynasy da osy. Ruhtyng qúdiretin tanymay, eshqashanda ózindi tanuyng mýmkin emes. Sebebi, adam ózining uaqytsha bolmysy men Mәngilik bolmysynyng arasyndaghy aiyrmashylyqty sezinbeyinshe tolyq adam bola almaydy. Atamyz Abaydyn:

«Aqyl men jan men ózim, tәn meniki,
Men menen menikining maghynasy eki,
Men ólmekke taghdyr joq әuel bastan,
Meniki ólse ólsin oghan beki degen» degen ólenining mәn-maghynasyn týsinbegen jandar Ruhaniatqa qarsy sózder aitady. Ary qaray Abay atamyz óz oiyn bylay jalghastyrady:

«Tabighat ólse óler, adam ólmes,
Biraq qayta kelip, oinap kýlmes,
Men menen menikining airylghanyn,
Óldi dep at qoyypty ónsheng bilmes». Demek, adam balasynyng tәni ólgenimen ruhy ómirin basqa formada jalghastyrady. Osyny sezingende ghana adam balasy ózin adam sanay alady. Egerde múny sezinbegen adam Abay atamyz aitqanday «Búl adam boq kótergen boqtyng qaby» ghana. Al, Dosay myrzanyng Ismatulla qaridan bastap, Sayatty, Svetqalidy, meni bәrimizdi «qoghamnan oqshaulau kerek» - dep atoy sap otyrghan otyrghan jandarynyng barlyghynyng basty maqsaty sol «Allanyng adamgha bergen amanatyn tanu, onyng mәnigilik sipatyna qyzmet qylu» týsinetin jandar. Sondyqtan olar Dosaygha qaraghanda qazirgi kezeng problemasyn terenirek týsinedi. Osyghan baylanysty Reseydi, Putindi qoldaydy. Qazirgi Resey men Ukraina arasyndaghy soghystyng týpki sebebin jýrekterimen sezinedi. Áriyne, olardyng búl әreketterin kópshilikting týsine qongy eki talay. Biraq shyndyq solar jaghynda ekeni erteli-kesh moyyndalady. Áriyne, oghan qanday dәleldering bar degen zandy súraq tuyndaydy. Endigi kezekte sol dәlelderge kezek berip kórelik.

2008 jyly jaryq kórgen Gary Kah atty avtordyng «Globalizasiya na puty k vsemirnomu zavoevanii» atty kitaby búl súraqtargha jauap beredi. Búl kitapta  әlemdik ókimetting qyzmetining bar salasy týgelimen qamtylghan. Sonyng ishinde adamzat balasyn azghyndatudyng týrli joldary da qarastyrylady. 1997 jyly qarasha aiynyng 04-nen 11-deyingi aralyqta San-Fransiskoda bolghan forumda býkil әlemdik globalidi etikany qalyptastyru jospary talqylanady jәne barlyq dinderdi qamtuy tiyis boldy. Búl kitapta «Globalinaya  duhovnosti» degen bólimde berilgen. Sol forumnyng qabyldanghan sheshim nәtiyjesi týrik tilinde «Bilgi kitaby» degen atpen jariyalandy. (Osy jyldyng bas jaghynda sol kitaptyng qazaq tiline de audarylyp jatqan turaly esitip edim.) Osy jiynnyng negizgi qozghaushy kýshi ruhany kýshter bolghanyn basa aitady. (Ruhany kýshter dep otyrghany siqyrshylar, (chernaya magiya) t.b. týrli osynday baghyttaghy mamandardy jinap, halyqtyng ózderine nazaryn audaru mәselesin iske asyru joldaryn qarastyrady. Osylardy kórgen avtor bylay deydi: «Nekotorye iz etih viydeniy pugayt, prichinyaya boli y vyzyvaya chuvstva straha.Takaya «energiya» mojet byti dostatochno realinoy – samoe nastoyashee prisutstvie demonicheskih siyl». Jәne búl jiyngha kelgen ókilderding barlyghy Jaratushy jibergen dinderge qarsy ekendikterin ózderining is-әreketterimen dәleldeydi. Demek, qazirgi osy golbalizasiya-jahandanu sayasatyn jýrgizip otyrghan AQSh-tyng qazirgi kýngi shaytany kýshterding toptasqan ortalyghy ekendigin, týpki maqsaty býkil adamzat balasyn shaytannyng jetegine ertip, kiriptar etu ekendigin týsinuge bolady. Búl keshe Dosay myrza mazaq etip otyrghan Qúdaylyq kýshter men shaytany kýshter arasyndaghy qaqtyghystyng shyndyq ekendigin moyyndauyna tura keledi. Sebebi, Ukrainanyng artynda AQSh pen onyng sayasatyn qoldaytyn Batys elderi túr. Olardyng artynda «Mirovoe praviytelistvo» atty qúbyjyq túr. Onyng yqpaly qazirgi kýni әlemning kóptegen elderine jýredi. Onyng ishinde bizding elimiz de bar. LBGT siyaqty úiymdardyng tayrandap jýruining astarynda osynday syr bar. Demek, Ismatulla qaridyng Reseydi, Putindy qoldauy jaydan jay emes, Ruhany әlemnen kelgen IYlәhy habar dep týsinuimiz kerek. Egerde osy mәseleni dәl qazir týsinbese, ertengi kýni shaytannyng jetegine ketip adasatyny aidan anyq. Ol degen jaratushy Qúdiretting qaharyna úshyrau.

Endigi kezekte Dosay myrzanyng men turaly astyn syzyp aitqan mәselesi AllaTra bolatyn. Osy mәselge de jauap bermesem, Dosay myrzanyng kónili kýpti bolatyny anyq. AllaTra Danilov Igori Mihaylovich atty kisinin  ruhany birlestik retinde qúrghan úiymy. Búl Úiymnyng týpki maqsaty halyqtyng ruhyn Ruhany әlemmen baylanystyru. Qazirgi materialdyq dýnie sonyna ketip adasqan halyqty tura jolgha salyp, Ruhaniattyng mәnin halyqqa týsindiru. Materialdyq bolmystyng jeteginde ketip, syrty adam bolghanymen ishi ruhsyz hayuangha ainalghan jandardyng bolashaghy joq. Búl baghyt adam balasyn aqyrzamangha aparady. Qazirgi әlemde oryn alyp jatqan tabighy apattardyng bir ghana sebebi bar. Ol – adamzat balasynyng materialdyq bolmys jeteginde ketip, ruhsyz biorobotqa ainaluy. Adam balasy ary qaray ómir sýruin jalghastyrghysy keletin bolsa, onda adam balasy ruhaniatqa qaray úmtyluy tiyis. Búl adamzat balasyn kele jatqan aqyrzaman apatynan qútqaratyn jalghyz jol. Mine, AllaTranyng halyqqa aitatyny, uaghyzdaytyn osy. Men olardyng arasyna baryp qaytqanym ras. Men ony jasyrghan emespin. Men olardyng arasyna barghanda  kónilge kýdik keltirer zәredey jamanshylyq kórgenim joq. Kýnine segiz saghat sabaq bolady. Sonyng tórt saghaty sopylyq joldy týsindiruge arnalghan. Al, tyndaushylargha qarasang barlyq dinderding ókilderi bar. Maqsattary – Qúdaydy tanu, Ruhany әlemge úlasu. AllaTra-nyng negizgi ústanymdary «AllaTra» atty kitapta bayandalghan. Men ol kitapty Qoja Ahmet Yasauy babamyzdyng «Diuany Hikmetimen» salystyra otyryp oqydym. Eki kitaptyng da maqsaty adamdy Ruhany әlemge úlastyru. Sondyqtan men óz basym adam balasyna jaqsylyqtan basqany aitpay, jamandyqtan saqtandyryp otyrghan búl úiymnan qazaqqa ziyan keledi dep oilamaymyn. Alayda, men olardyng sonyna erip, solardyng biri bolyp ketkenim joq. Olar jetken jetistikke Qoja Ahmet Yasauy ilimin qayta qalpyna keltiru arqyly qol jetkizuge  bolatynyna kózim jetti. Biraq olargha degen eshqanday ókpe renishim joq.  Al, Danilov Igori Mihaylovich 2015 jyly ózin Mahdiymin dep jariyalady. Basqa din ókilderin bilmeymin, biraq islam dinin ústanushylar tarapynan moyyndala qoyghan joq. Sebebi, músylman halyqtarynda «imam Mahdy arabtardan, payghambar әuletinen shyghu kerek» degen týsinik bar. Ol kisi osy týsinikke say kelmedi. Bolmasa, ol kisining Ruhany әlemmen baylanysy bar bolatyn. Men biletin ruhaniatta jýrgen túlghalar arasynda ol kisining dengeyinde eshkimdi kórgenim joq. Ózining jetilgen shәkirtterimen telepatiya arqyly sóilese alatyn, teleportasiya jasau da qolynan keletin túlgha. Bir mezgildi bir emes, birneshe jerde bolu sol kisining ghana qolynan keledi. Óte bilimpaz, janalyqqa jany qúmar jәne kóp jaghdayda ghylymy janalyqtardy qay baghytta jýrgizuge bolatynyn aityp, eskertip otyrady. Mysaly, jasandy intelekt turaly mәsele kóterip, ony alty ay ishinde shәkirtterimen jasap shyqqanyn AllaTra habarlarynan kórdim. Ol kezde jasandy intelekt turaly halyq arasynda mýlde aitylmaytyn. Mine, sondyqtan ol kisiden adamzat balasyna jaqsylyqtan basqa keler ziyan joqtyghyna men kuәlik bere alamyn. Eng bastysy ol kisi adam balasyn kele jatqan aqyrzaman qaupinen saqtandyryp, tabighy apattardyng qay baghytta bolatynyn eskertumen boldy. Áli de eskertip keledi. Qazirgi kýni ol kisining sonyna ergen qansha kisi barlyghyn bilmeymin. Janylmasam, 2020 jyly 20 mln. shamasynda kisi bolatyn. Osymen Dosay myrzanyng Ismatulla qary men Sayatqa, Svetqaligha, maghan artqan kinәlaryna tolyq jauap bergen siyaqtymyn. Mening jazghan uәjderimning dúrys-búrysyn ózderiniz aqylgha salyp kórersizder. Búl maqala bir jaghynan Dosay myrzanyng qanday jan ekendigin tanularynyzgha mýmkindik beredi degen ýmittemin. Onyng auzynan shyqqan «Men olargha eshqanday jamanshylyq oilamaymyn. Biraq olardy qoghamnan alastau kerek.» - degen kólgirsigen sózining ózi búl adamnyng bet-beynesin tolyq kórsetip túr dep esepteymin. Dosay myrzanyng shyn bet-beynesin Yasauy babamyz anyq sipattap bergen eken, sony nazarlarynyzgha úsynynayyn:

Qulyq qylyp, halyqty joldan úrdyn,
Shayhtyq qyp, kózboyamen ómir sýrdin.
Sayran sap, shaytanmenen dәuren sýrdin
Didaryna seni ne dep layyq qylsyn.

Beynamaz ben beytaghatqa bermes quat,
Pyighyly әlsiz, ózi mayypqa bermes medet.
Rizyghy aram, ózi naqúrys kórmss dәulet.
Ol dinsizding dilin ne dep taza qylsyn.

Maqalany osy Yasauy babamyzdyng Hikmet shumaqtarymen ayaqtasam da bolar edi. Biraq parsynyng úly aqyny Ábilqasym Ferdousiyding Kabulding shahy Mahmud hangha jazghan myna hatynan bir auyz sóz qospasam shala bolatyn siyaqty. Ol kisi bylay degen eken:

U túqymyn jerge egip,
Dәn baylasa sógerse,
Odan tәtti shyghar ma?
Bal suynan su berse.
Jaqsy ataqty zatsyzdan
Qaydan shyqpaq jaqsylyq.
Ol bir u-dyng túqymy,
Arylmaydy ashylyq.

Búl joldar Dosay myrzanyng tolyq bet-beynesin ashatyn siyaqty. Búl joldardy tәpsirlep, ishki maghynasyn týsindirip ketuge de bolar edi. Alayda, ol kezde ýlken tariyhqa barugha tura keletin bolghandyqtan osymnen shektelip otyrmyn. Oqyp, dúrys-búrysyn ózderiniz aiqyndarsyzdar degen ýmittemin.

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz