Eki-ýsh kýnning aldynda belgili audarmashy, jazushy Qaysha Tәbәrәkqyzynyng úly Órken Serghazyúlynyng tik-tok paraqshasynan aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyng «Qazdar qaytyp barady» atty jinaghyn anasy Qayshanyng qytay tiline qalay audarylghany turaly aitqan әngimesin estip qaldym. Oidy oy qozghaydy demekshi, Órkenning búl sózi osydan 16 jyl búryn 2008 jyldyng qantarynda, Ýrimjining basytysyndaghy tayaq tastam jerdegi Sanjy qalasynda túratyn Q.Tәbәrәkqyzyna arnayy atbasyn búryp, súhbattasyp qaytqanym esime týsip ketti. Qaysha apaydyng joldasy Serghazy agha Qytaygha belgili suretshi eken. Ol kisimen de jaqyn tanysyp, ken, berekeli dastarqanynan dәm tatyp qaytqan edim. Órken ol kede mektep oqushysy bolatyn. Keyin ol Qazaqstangha kelip joghary oqu ornyn bitiripti, qazir Almatyda júmys istep jýr eken.

1922 jyldyng qysynda jaqsy aralasyp, syilasatyn bir agham ýiine qonaqqa shaqyrdy, barsam, Qaysha apayym sol ýide otyr eken. Qonaqtan qaytarda ekeuimizding jolymyz bir bolyp, jol-jónekey әngimelesip qaytqanym bar. Ángime arasynda, – Qaysha apay, sizben on shaqty jyldyng aldynda suhbattasyp edim, taghy bir súhbat jýrgizsem qalay bolady? – dep edim. «Jo, joq, Álimjan! Qazir suhbat bere almaymyn. Bizding eldegi jaghdaydy biletin shygharsyn, onyng ýstine men qazir Qytay jazushylar odaghynyng mýshesimen, «kәsiptik jazushy» degen ataghym bar. Qazir maghan bir jylda pәlen myng әriptik audarma jasau nemese jazu mindeti jýktelgen, sony oryndauym kerek. Búrynghyday shetelding tilshilerine súhbat bere salatynday jaghday qazir joq... Balam Órken ekeuimiz bir Qazaqstandyq belgili jazushynyng romanyn qytay tiline audaryp jatyrmyz. Bitken song elge qaytamyn, sen Qaysha apayyma ne bolghan dep renjy kórme» dep kýldi. Osylaysha ol kisimen súhbattasu orayyna qol jetkize almay ketip edim.

Osyghan baylanysty, audarmashy Qaysha Tәbәrәkqyzmen jýrgizgen eski súhbatymyzdy sizderding nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik. Súhbattyng jyly eskileu bolghanymen, biraq keyipkerimizding aitqan әngimeleri әli eskirgen joq.

Jazushy, audarmashy Qaysha Tәbәrәkqyzy

Múqaghalidy qytaylar izdep jýrip oqydy...

Qaysha Tәbәrәkqyzy 1957 jyly 7 qarashada Sanjy oblysy, Qútyby audanynyng Torghayty auylynda ziyaly otbasynda dýniyege keledi. Bastauysh mektep pen uniyversiyteti de hanzu tilinde oqyp, filologiya mamandyghynan bilim alghan ol kindik qany tamghan Torghayty auylynda eki jyl boyy qazaq tilin ýirenip, qazaq tarihy jәne qazaq mәdeniyetimen tanysady. Óz últyna degen  sýiispenshiligi tereng oyanghan Qaysha qytay men qazaq últynyng mәdeniyetin salystyra zerttep, onyng asyly men jasyghyn aiyra bastaydy.

Q. Tәbәrәkqyzy 1978 jyldan 2002 jylgha deyin Sanjy oblystyq әkimshiliginde 24 jyl júmys istegen kezinde 12 mәrte ozat qyzmetker mәrtebesine ie bolyp, Shynjang boyynsha ýzdik 20 audarmashynyng qataryna kóteriledi. Al 1983 jyldan bastap qolyna qalam alady da, shygharmalaryn hanzu tilinde tuyndatady. «Aruaqtar adam arasynda», «Janym jәzirada», «Mәngilik saryn» atty povesteri jaryq kórip, júrtty qatty eleng etkizedi. Ol Qytay memlekettik tórtinshi kezekti «Túlpar» bәigesining povesti jýldesin, Qytay memlekettik jetinshi kezekti «Túlpar» bәigesining әdeby audarma jýldesin, Shynjandaghy «Tәnir tau» әdebiyet kórkemóner bәigesining shygharmashylyq jәne audarmashylyq jýldelerin jenip alady. Biz audarmashy, qalamger Qaysha Tәbәrәkqyzyna Qytaygha barghan saparymyzda jolyghyp әngimelesken edik.

– Qaysha Tәbәrәkqyzy, siz әdeby audarmany alghash qay janrdan bastadynyz?

– Men 1974 jyldan 1976 jylgha deyin Qúlja qalasyndaghy partiya mektebining audarma kursynda oqydym. Atalmysh mektepting kitaphanasynda 1950-1960 jyldary jaryq kórgen Qazaqstannyng orta mektep oqulyqtary kóp edi. Onda Aysha degen apay júmys isteytin. Ol kisining balasy kóp edi, ylghy qarbalas jýretin. Kitap oqyityn 5-6 qyz Aysha apaygha kómektesemiz dep barushy edik. Aqiqatynda kýnde kitap úrlaytynbyz. Bir әdebiyet oqulyghynda 5-6 әngime bar eken. Qazir esimde qalghandary – «Maqpal qyz» ben «Birtal órik». Osy oqulyqtaghy әngimelerdi hanzu tiline tәrjimamalap Sanjy oblysyndaghy hanzu tilinde jaryq kóretin «Dýngen әdebiyeti» jurnalyna jiberdim. Bir qyzyghy – aty-jónimdi jazudan qashyp, Sanjydaghy belgili audarmashy Qazyken degen kisining esimin jazyp jiberdim.

– Sonda ol kisi sizding tәrjimelep jibergeninizden habarsyz ghoy?

– Habarsyz edi. Búl oy Qazyken aghanyng aty túrsa, tezirek jaryq kórer degen ýlken ýmitten tughan edi. Óitkeni Qazyken agha ol kezde Qytaygha belgili audarmashy edi. Mening audarmamdy bilmey qaluy da ghajap emes edi. Redaksiya Qazyken aghanyng meken-jayyna qalamaqy jibermey me bayaghy. Sonda Qazyken agha «Men búl jurnalgha matrial bermep edim. Búl – nening qúrmetine kelgen qalamaqy» dep atalmysh redaksiyagha telofon shalsa, «Sizding audarghan әngimelerinizding qalamaqysy» degen jauap alady. Keyin súrastyra kelip, mening audaryp jibergenimdi bilgen Qazyken agha: «Qaysha jan-au, kópkórim tәrjimalapsyn, mening atymdy jazghansha óz atynmen jibere bermeding be, onyng ne?» dep kýlgeni bar edi. Túnghysh audarmam osylaysha Qazyken aghanyng atynda jaryq kórgen bolatyn. Sodan keyin úyalmay-aq óz atymmen әngimeler, povster, tarihi, ghylymy maqalar jәne ólender audara bastadym.

– Belgili qogham qayratkeri, jazushy, ghalym Súltan Janbolatovtyng tarihy romany «Eljau Kýnbiydi» qytay tiline tәrjimalapsyz. Búghan qalay batylynyz bardy?

– Jazushy, ghalym Súltan Janbolatovtyng «Eljau Kýnbi» romanynyng mazmúny – úlanghayyr. Ertedegi men býgingini, Qytay men sheteldi, qoghamdyq ghylym men jaratylystyq ghylymdy qamtyghan tarihy roman. Búl tuyndyda Ýisin elining erligi men eldigi, kórkeyip-gýldenu barysy jәne Ýisin elining Kýnbii Eljaudyng aqyl parasaty ashylady. Osymen bir uaqytta eki derek – Batys Hannyng patyshasy Han Udiyding úly enbekteri men syrtqy planetalardyng adamzat mekenindegi týrli qimyldary jarystyryla suretteledi. Sondyqtan әuelgi núsqanyng iydeyalyq  mazmúnyn, sezimdik boyauyn, stildik ereksheligin oqyrmandargha jaqsy jetkizu jenil-jelpi sharua emes. Men romandy qaytalay oqyghanda qoghamdyq bilim men ómir tәjiriybemning tayazdyghyn tereng sezindim. Óitkeni romanda 2000 jyldyng arjaghyndaghy tarihy әngime bayandalghandyqtan, estimegen jәne týsinu qiyn kóptegen sózder men terminder kezdesti. Avtor ózi paydalanghan materialdaryn maghan berdi. Bylaysha aitqanda, avtordyng birneshe on jyl zerttep, paydalanghan materialdarynyng qauyzyn arshyp tastap, dәnin ylghap jútyp, audarmanyng sәtti boluy ýshin negiz qaladym. Bar dayyndyghym osymen bitti. Múnday tәrjimalau júmysy aiyryqsha auyr bolsa da, audarmashynyng tabatyn oljasy da az bolmaydy eken.

– Siz tәrjimalaghan «Eljau Kýnbi» Qytaydyng qay baspasynan jaryq kórdi?

– Qytaydyng әigili baspalarynyng biri «Qauym» baspasynan jaryq kórdi. Sizge bir qyzyq aitayyn. Ýrimjige issaparmen kelgen «Qauym» baspasynyng diyrektory Uang Shauhuamen kelisimshartqa otyryp, romandy baspagha berip jibersem. Avtor Súltan Janbolatov men audarghan núsqany Beyjinde túratyn Ákpar Mәjitúlyna (Á.Mәjitúly qytay tilinde shygharma jazatyn belgili qazaq qalamgeri. Á.Á) ala baryp: «Myna tәrjimany birer baspa ornyna kórset, basugha peyili týsetin bolsa, sóilesip kór», – depti. 5-6 kýnnen keyin Súltan aghagha Á. Mәjitúly telofon shalyp, ol ózining audarmany únatqanyn aita kelip: «Shygharmany «Jazushy» baspasy kórip, qyzyghyp qaldy. Audarmashynyng qalamy jýirik, әdebiyettik dengeyi joghary eken. Shygharmanyng tili shúrayly shyghypty, biz basamyz, kelisimshart jasasayyq, shaqyr deydi» depti. Sonymen, әigili eki baspanyng tәbeti tartyp, sonynda «Qauym» baspasyna búiyryp, «Eljau Kýnbi» hanzu oqyrmandaryna osylaysha jol tartty.

– Atalmysh romandy qytay oqyrmandary qaday qabyldady?

– Óte jyly qabyldady.

– Soghan qaraghanda Siz osal qalamger bolmadynyz ghoy?

– «Ólmeytin tuyndy bar, ólmeytin audarma joq». Búl – әdeby audarmamen shúghyldanghan agha buyndarymyzdyng bizge qaldyrghan óreli ósiyeti. Árqanday әdeby tuyndyny әigili audarmashy tәrjimalasan, aty onsha belgisiz audarmashy tәrjimalasyn, tek salystyrmaly týrde qarau qajet. Biraq tendesi joq, mәngi ólmeytin audarmagha ainaluy mýmkin emes. Osyghan úqsas men de «Eljau Kýnbiydin» qayta tәrjimalanuyn armandaymyn!

Aqyn Múqaghal Maqataevtyng Shynjanda shyqqan kitaptary.

– Aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyng ólenderin qytay  tiline tәrjimalapsyz.  Múqaghalidyng ólenin audaru sizding oiynyzgha qalay keldi?

– Múqaghalidyng ólenderin tәrjimalaghanda men Sanjy oblystyq әkimshilikting Hatshylar basqarmasynyng bastyghy bolyp júmys isteshi edim. Bizding basqarmada Múratbek degen qazaq jigit bar edi. Qashan kórsem, qolynan bir sary tysty kitapty qolynan tastamay oqyp jýretin. Bir kýni:

– Ei, Múratbek, qolyndany kitapty tastap, júmys istesenshi! – degenim sol eken, ol:

– Apay, mynau Shynjang jastar-órender baspasynan shyqqan «Qazdar qaytyp barady» degen óte keremet kitap. Avtory qazaqstandyq Múqaghaly degen aqyn. Siz oqysanyz jylaysyz, – dedi.

– Meni jylatatynday qazaqta qanday aqyn bar?! Qazir men jinalysqa kirgeli túrmyn. Men shyqqansha 5-6 ólenin tandap qoy, – dedim de, jinalysqa kirip kettim.

Jinalystan shyqsam, Múratbegim aqynnyng biraz ólenin dayyndap otyr eken. «Al, oqy» dedim. Múratbek oqy jóneldi. Aldymen «Soqpaq», «Poeziya», odan keyin «Mahabbat dialogy», odan keyin «Babalar sizderge rahmet»... Oqyp jatyr, oqyp jatyr... Qúday-ay, nedegen keremet!

– Múratbek, toqta! Myna ýkimetting júmysyn qoya túrayyq, – dep esikti ishinen qúlyptap,  – Sen ólendi oqyp otyr, men sózbe sóz qytay tiline tәrjimalayyn, – dedim.

Sóitip, eki saghat on minutta alty ólendi tәrjimalap boldyq. Bolghansha kózimning jasy sorghalap aghyp túrdy. «O, tәube, qazaqta da osynday óleng jazatyn keremet aqyn bar eken ghoy! – dep tanghalyp. Ári Múratbekke:

– Erteng tanerteng Hatshylar basqarmasynda jinalys bolady. Avtordyng atyn jazbay, ólenderdi kóbeytip, qytaylargha taratyp bereyin, – dedim.

Hatshylar basqarmasynda mennen basqa 14 qytay hatshy bar. Bәri aqyn, jazushy ghoy. Ertesi aq qaghazgha kóbeytip alghan Múqaghalidyng ólenderin bәrine ýlestirip berdim. Álgiler oqyp alyp, «Nedegen keremet ólender, qaysy ólkening aqyny?» – dep tanday qaghysty. «Kimning óleni, qaysy ólkening aqyny?» dep qazbalap súrap otyrghandyqtary – qytaydyng ataqty aqyndarynyng birining óleni dep dәmelenip otyrghany ghoy bayaghy.

– Ei, búlar – qazaqstandyq «Múqaghaly Maqataev» degen aqynnyng óleni, – desem. Qytaylar:

– Múqaghaly degen qazaq pa? – dep shu ete týsti.

– IYә, men siyaqty kәdimgi qara qazaq.

– Ýi, o nemeler de óleng jaza ala ma eken?! – demesi bar ma?! Tóbebelerine jay týskendey.

Hanzulardyng osy sózinen keyin, qasa qana Múqaghalidyng ólenderin tәrjimalap, Qytaydyng eng tandauly 5-6 jurnalyna jariyaladym. Qytay oqyrmandary izdep jýrip oqydy desem, artyq aitqan bolmaspyn. Keyin Múhtar Shahanovtyng ólenderin tanystyra bastadym. Endi osy ólenderdi kitap etip shygharugha bir baspa ótinish bildirip otyr. Qúday qalasa aldaghy jyldary M.Maqataevtyng «Qazdar qaytyp barady» atty búl jinaghy qytay tilinde basylyp shyghatyn bolady.

M.Maqataevtyng qytay tiline audarylghan «Qazdar qaytyp barady» kitaby.Shynjang jastar-órender baspasy. Ýrimji. Mamyr, 2011 j.

– Óziniz aqynsyz ba?

– Men әdebiyetke 1983 jyly ólenmen kelgenmin. Beyjinde qytaydyng ataqty audarmashysy bar, Fy Ly degen. Shekspirdi qytay tiline tәrjimalaghan jazushy. Sonyn: «Prozany audaratyn adam jazushy bolu kerek, al poeziyany tәrjimalaytyn adam, sózsiz aqyn bolu kerek» degen sózi әli esimnen ketpeydi.

– Sizdi Múhtar Áuezovting «Abay joly» epopeyasyn hanzu tiline audaryp  jatyr eken degen habar estidik.

– Onynyz ras. «Abay jolyn» tәrjimalaudy 2004 jyly Múrat Áuezovtyng rúhsatymen bastagham. Qazirge deyin 1-shi tomyn tәrjimalap bolyp, 2-shi tomyn enserip qaldym.

– Atalmysh epopeyany sizden búryn Qabay degen audarmashy tәrjimalap edi ghoy.

– Dúrys aitasyz, Qabay eki tomyn 14 jyl tәrjimalagan. Ókinishtisi audarmanyng kórkemdik dengeyi óte tómen. Sol ýshin de taralymy 1000-aq dana boldy. Birinshiden, Qabay qazaq emes, ekinshiden, ol әdebiyetshi de emes. Biraq Qabay «Abay jolyna» týren salyp, bizge jol ashty. Sol sebepti Qabaydy qúrmetteymin.

– «Abay jolyna» kiriguge Qabaydyng audarmasynyng nasharlyghy әser etti me, joq basqa sebepter boldy ma?

– Ol da bar. Eng basty qozghau salghan kisi – búryn ShÚAR-da joghary lauazymdy basshylyq qyzmet jasaghan, qogham qayratkeri Jәnәbil Symaghúlúly bolatyn.

– Demek, kitap sәtimen tәrjimalanyp bolsa, baspa da dayyn ghoy.

– Baspa dayyn. Shanhaydyng Ádeby audarma baspasymen kelisimshartqa otyrdym. Búghan ketetin qarjy – 110 myng yuani. Mening baspagha bereshegim – 60 myng yuani.

– Qay jyly bitirip bolmaqshysyz?

– Qúday qalasa 2012 jyly bitiremin.

Audarmashy Q.Tәbәrәkqyzy júbayy Serghazy Bayjúmaúlymen birge. 7 aqpan, 2008 j.

– Basqa qanday kitaptar tәrjimaladynyz?

– Qytaydaghy 37 aqyn, jazushynyng tandamaly enbekterin qytay tiline tәrjimaladym. Bastylaryn aitar bolsam: aqyn Tanjaryq Joldyúlynyng «Tandamaly ólender jinaghy», jazushy Shәmis Qúmarúlynyng «Ertis kilkip aghady» romany jәne «Qazaq halyq ertegileri» qatarly enbekterim qytay oqyrmandaryn tәnti etti. Búlardan syrt, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Qalyng elim – qazaghymdy» audardym. Al Shynghys Aytmatov pen Múhtar Shahanovtyng «Qúzbasyndaghy anshynyng zary» degen enbegin tәrjimalap Shynjang jastar baspasyna bergenime biyl 5 jyl boldy. Ókinishke qaray, әli jaryq kórmey otyr. Sebebi, baspa kitaptaghy kelispegen jerin qysqartyp tastau talabyn qoyyp otyr. Men ol úsynysqa kelisim bermey otyrmyn.

– Basqa baspagha berip kórmediniz be?

– Shanhay Ádeby audarma baspasy súrap edi, olargha bermey otyr

– Nege?

– Óitkeni baspa men mening aramda zandy kelisimshart bar.

– Kino, telefilimderdi audarugha qatysasyz ba?

– Áriyne, qatysamyn. Qytaydyng filimderin qazaq tiline, qazaqtyng filimderin hanzu tiline tәrjimalaymyn. Qazaqstanda jasalghan «Kóshpendiler» filimin men qytayshalagham.

– «Shoq júldyz» degen oqu ortalyghyn ashypsyz. Atalmysh oqu orny turaly aita ketseniz?

– Mening joldasym Serghazy Bayjúmaúly – Qytaygha belgili suretshi. Otaghasymen aqyldasa kele Sanjy qalasynan «Shoq júldyz» atty oqytu ortalyghyn ashtyq. Ortalyqta qazaq balalaryn qazaq tilinde oqytudy negiz etip, kompiuter, orys tili, hanzu tili, aghylshyn tili, suret mamandyqtary boyynsha qyzmet etedi. Qazirge deyin talay hanzu, úighyr, qazaq balalaryn týletip úshyrdyq. Olardyng jetpis payyzy óz mamandyqtary boyynsha júmys istep jýr, aldy Qazaqstangha jol tartty. Al Qazaqstannan kelip qytay tilin oqyp jatqan jastar da bar. Túrmysy tómen otbasynyng balalary men mýgedek balalargha qamqorlyq jasap, olardan oqytu jәne jatatyn oryn aqysyn almaymyz. Oqytu ortalyghynda joghary oqu ornyn bitirgen 18 qyzmetker júmys jasaydy.

«Júmyla kótergen jýk jenil» dep atamyz qazaq beker aitpaghan ghoy. 2008 jyly sәuir aiynda, әdeby shygharmalardy qazaq tilinen qytay tiline audaruu jolynda tyrbynyp jýrgen 14 talantty audarmashynyng basyn qosyp «Shoq júldyz» әdeby audarma ortalyghyn qúrdym. Ortalyqtyng maqsaty – qazaq últynyng klassikalyq shygharmalaryn, auyz әdebiyet ýlgilerin qytay tiline tәrjimalap, qazaq mәdeniyetin qytay últyna tanytu jәne myqty shәkirtter tәrbiyeleu.  Sebebi, Qytaydaghy qazaqtar atom jaryp, zymyran úshyryp otyrghan joq. Ózine tәn últtyq ónerkәsibi de bolmaghan. Osynday bola túryp qazaq qalaysha ózge últpen iyq tiresip keledi? Óitkeni, qazaq mәdeniyeti  keremet qasiyetterge iye. Búl qasiyetterdi onyng әdebiyetinen, muzikasynan angharugha bolady. Biz búlardy zerttep jýielep, ózgelerge bildiruimiz kerek.

Qaysha Tәbәrәkqyzynyng otbasymen birge týsken suret. Sanjy qalasy, 7 aqpan 2008 j.

– Atalmysh ortalyq alghashqy júmysyn nemen bastap otyr?

– Qazaqstannyng 15 tandauly aqynynyng ólenin tәrjimalaudan batadyq.

Ár aqynnyng 10 óleni jinaqqa kiredi. Qazir 7 aqynnyng ólenderin tәrjimalap boldyq. Qalghan 8 aqyndy saralap jatyrmyz.

– Jeti aqyn kimder ekenin aitasyz ba?

– Múqaghaly Maqataev, Múhtar Shahanov, Qadyr Myrza-Áli, Túmanbay Moldaghaliyev, Fariza Ongharsynova, Núrlan Orazaliyn, Jәrken Bódeshev.

– Kitap dayyn bolsa, qay baspadan jaryq kórmek?

– Ortalyq Últtar baspasynan jaryq kóredi.

– Oqyrmandarynyzgha songhy aitar tileginiz?

– Eki elding dostyghy úzaghynan bolyp, mәdeni, ruhany baylanystar jiyiley týsuin tileymiz. Mәdeny baylanystar qazaqstarmen ghana shektelip qalmay, ishki qytaygha da jetse, núr ýstine núr bolar edi. Býginge deyin shyny kerek, qytaylar qazaq mәdeniyeti men әdebiyetinen habarsyz bolyp keldi. Al biz Qazaq eli men Qytay arasyna ruhany altyn kópir salmaqshymyz.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly,

Almaty – Sanjy – Almaty.

Abai.kz