Qasiyetti Týrkistandaghy «Áziret Súltan» qoryq múrajayynda qos mereke. Múrajay bolyp ashylghanyna 30 jyl toldy. Al qoryq múrajay mәrtebesine ie bolghanyna 20 jyl bolypty. Osyghan oray múrajay basshylyghy men mamandary keshe Almatydaghy Últtyq baspasóz klubynda mәslihat ótkizdi.
Týrkistan qalasy songhy alty ghasyr auqymynda halyqtyng mәrtebesi, últtyng ruhy bolyp qalyptasqan eken. Búl mәsele tónireginde óte qysqa aitugha da, tym әregirekten sóz qozghap úzaq jazugha da bolady. Qysqartyp aitqanda, qazaqtyng jaqsylary men jaysandary sonau 1400-jyldardan beri dýniyeden oza qalghan jaghdayda ózderin osy Týrkistangha әkelip jerleudi amanat etip otyrghan.
Qazirge deyin anyqtalghan mәlimetterge qaraghanda, qazaq halqynyng Týrkistanda jerlengen handary men biylerinin, ataqty batyrlarynyng sany 130-dan asypty. Olardyng 21-i handar, yaghny әrtýrli kezenderde el basqarghan asyldarymyz.
Búl tizim әli de tolygha týsui mýmkin. Songhy jyldary 1643 jyly qaytys bolghan Jәngir hannyn, 1723 jyly dýniyeden ozghan Bolat hannyn, 1819 jyly kóz júmghan Bókey hannyng osy qasiyetti Týrkistanda jerlengeni dәleldendi.
Múrajay qyzmetkerleri bergen mәlimetterge qaraghanda, Týrkistanda qazaqtyng myna handarynyng sýiekteri jatyr. Oqyrmangha týsiniktirek boluy ýshin handarymyzdyng aty-jóninen keyin jaqshagha alyp, olardyng qaytys bolghan jylyn da kórseteyik.

Qasiyetti Týrkistandaghy «Áziret Súltan» qoryq múrajayynda qos mereke. Múrajay bolyp ashylghanyna 30 jyl toldy. Al qoryq múrajay mәrtebesine ie bolghanyna 20 jyl bolypty. Osyghan oray múrajay basshylyghy men mamandary keshe Almatydaghy Últtyq baspasóz klubynda mәslihat ótkizdi.
Týrkistan qalasy songhy alty ghasyr auqymynda halyqtyng mәrtebesi, últtyng ruhy bolyp qalyptasqan eken. Búl mәsele tónireginde óte qysqa aitugha da, tym әregirekten sóz qozghap úzaq jazugha da bolady. Qysqartyp aitqanda, qazaqtyng jaqsylary men jaysandary sonau 1400-jyldardan beri dýniyeden oza qalghan jaghdayda ózderin osy Týrkistangha әkelip jerleudi amanat etip otyrghan.
Qazirge deyin anyqtalghan mәlimetterge qaraghanda, qazaq halqynyng Týrkistanda jerlengen handary men biylerinin, ataqty batyrlarynyng sany 130-dan asypty. Olardyng 21-i handar, yaghny әrtýrli kezenderde el basqarghan asyldarymyz.
Búl tizim әli de tolygha týsui mýmkin. Songhy jyldary 1643 jyly qaytys bolghan Jәngir hannyn, 1723 jyly dýniyeden ozghan Bolat hannyn, 1819 jyly kóz júmghan Bókey hannyng osy qasiyetti Týrkistanda jerlengeni dәleldendi.
Múrajay qyzmetkerleri bergen mәlimetterge qaraghanda, Týrkistanda qazaqtyng myna handarynyng sýiekteri jatyr. Oqyrmangha týsiniktirek boluy ýshin handarymyzdyng aty-jóninen keyin jaqshagha alyp, olardyng qaytys bolghan jylyn da kórseteyik.
Esim han (1628), Jәnibek han (1643), Jәngir han (1680), Túrsyn han (1717), Tәuke han (1718), Qayyp han (1718), Bolat han (1723), Sәmeke han (1738), Jolbarys han (1740), Seyit han (1745), Baraq han (1750), Syghay han (1750), Ábilmәmbet han (1771), Abylay han (1780), Ábilfeyiz han (1783), Bókey han (1819), Toghay han (1826), Esim han (HIH gh. basy), Bolat han (HIH gh. basy), Tәuke han (HIH gh. basy), Áliyken han (1859).
Týrkistan qalasyndaghy «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq múrajayy sheteldik sayahatshylardy ózine tartyp túratyn magnit siyaqty. Átten, osyny turizmmen ainalysatyn ministrlik úqsata almay kele jatqan siyaqty.
Atalghan múrajay qúramynda 114 tarihiy-mәdeni, diniy-ruhani, arheologiyalyq jәne arhiytekturalyq eskertkishter bar. Olardyng ishinde 65-i arheologiyalyq, 35-i diniy-ruhani, al 14-i arheologiyalyq eskertkishter. Tarihiy-mәdeny eskertkishterding bireui halyqaralyq, 50-i respublikalyq, 63-i jergilikti manyzgha ie degen anyqtama berilipti. Qoryq múrajayynyng jalpy aumaghy 563 gektargha juyq. Al Týrkistan qalasynyng dingegindegi Ahmet Yassauy kesenesi ornalasqan tarihy ortalyqtyng qorghau aimaghy 88,7 gektar. Osy aimaqtyng ózinde segiz tarihy eskertkish bar. Olardyng barlyghy múrajaygha ainalghan. Qazir halyqqa qyzmet kórsetip jatyr.
Qasiyetti Týrkistangha kelip, ziyarat jasaushylardyng sany jyldan-jylgha artyp keledi. Kelushilerding múrajaygha kirui tegin. Biraq arnayy ornatylghan temir jәshikke «ataghandaryn» salyp ketip jatady. Osynyng ózinen qoryq múrajaygha bir jylda 40 million tengege deyin qarajat týsedi eken. Búghan budjetten bólinetin 60 million tengeni qosynyz...
Biz jaqynda «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq múrajayyna baryp qayttyq. Sayahatshylar «ataghanyn» salyp ketetin temir jәshik Tayqazannyng janynda túr eken. Sol temir jәshikting ishindegi kendir qapty aptasyna bir ret alyp, ashyp, arnayy qúrylghan komissiya týsken qarajatty sanap, kassagha ótkizedi eken. Kendir qap auzy-múrnynan shyghyp, tolypty. Ony bir adam kótere almaytyngha úqsaydy. Sondyqtan arbashagha salyp, arnayy oryngha qaray alyp bara jatty.
Dәl sol kýni qaptan qansha qarajat shyqqanyn súramadyq. Biraq ishinen ózbekting sumy, qyrghyzdyng somy, tәjikter men týrikmenderding aqshasy, tipti Reseyding rubli de menmúndalap kórinip jatty. Temir tiyndar men qazaqtyng tengesi deste-deste bolyp túrdy. Álginde «kesene manynda halyqqa qyzmet etip túrghan segiz tarihy eskertkish bar» dedik. Olar: Qoja Ahmet Yassauy múrajayy. Ol HIV ghasyrda salynghan. Kesenening jalpy alany 655 sharshy metrge tayau.
Qyluet jerasty meshiti múrajayy. Búl HII ghasyrdyng eskertkishi. Jalpy alany 702 sharshy metr.  Júma meshiti múrajayy. HIH ghasyrdyng eskertkishi. Ishki aumaghy 603,6 sharshy metr.  Shyghys monshasy múrajayy. Ol HVI ghasyrda salynypty. Aumaghy 130 sharshy metr. Týrkistan tarihy múrajayy. Búryn Resey әskerlerining kazarmasyna ainaldyrylghan eken. Tarih osylay taptalghan. Ghimarat HIH ghasyrda salynghan eken. Qazir osy múrajaydy kórgender jәdigerlerdi ornalastyrudaghy ghylymy sauattylyqqa, tarihy bay materialdargha tәnti qalyp jýr. Múrajaydyng jalpy aumaghy 1050 sharshy metr. Arheologiya jәne etnografiya múrajayy. Búl HIH ghasyrdyng qalpyna keltirilgen ghimaratyna qonystanghan. Oghan songhy kezde qazba júmystary barysynda tabylghan jәdigerler qoyylghan. Rabiya Súltan Begim kesenesi múrajayy. Búl HV ghasyrda salynghan. Aumaghy 62 sharshy metr. Týrkistan kóshesi ashyq aspan astyndaghy múrajayy. Ejelgi Týrkistannyng kóshelerin osy arada kóresiz. Emin-erkin aralaysyz. Kóshelerding tóbesine kýnning aptap ystyghynda úzyn qamystan toqylghan shiylerdi tastay salghan bolsa kerek...
Osy atalghan segiz múrajaydyng ózin Stambuldaghy Topkap múrajayynyng dengeyine jaqyndatugha bola ma, joq pa? Topkap shamamen jylyna Qazaqstannyng kem degende bir oblysynyng budjetinen asyp jyghylatyn kiris keltirse kerek.
Biraq «Áziret Súltandy» biz aitqanday dәrejege jetkizu ýshin respublikadaghy tiyisti ministrlik shyn mәninde eki bilekti sybanyp júmys isteuge tiyis. Kazir budjetten bólinip otyrghan 60 million tengemen auyz toltyryp aitatynday sharuany tyndyra almaysyz.
Qazirshe qazaqtyng 21 hany, múnan tys 110-gha tayau biyleri men batyrlary jerlengen Týrkistan qalasyndaghy «Áziret Súltan» tarihiy-mәdeny qoryq múrajayynyng ainalasy qorshalmaghan, kýmbezding úshar basy qúzdana bastapty... Osynday, basqa da ótkir mәseleler bar. Biraq olar haqynda kelesi maqalada sóz eteyik.

Quandyq ORAZBEKÚLY Ontýstik Qazaqstan oblysy Týrkistan qalasy
«Ayqyn» gazeti 19 mamyr 2009 jyl