«KIYIM PIRI – KIYMEShEK»

Óteyboydaq Tileuqabylúy

Jeltoqsannyng besinshi júldyzynda elordadaghy Últtyq Muzeyde QR Qolónershiler odaghynyng mýshesi, halyqaralyq YuNESKO sapa belgisining iyegeri, etnodizayner Tilek Súltannyng «Kiyeli kiymeshek» atty jeke kórmesi saltanatty ashylu rәsimi tanystyryldy. Avtor qazaq әielderining úmtylyp bara jatqan kiyimderining bir týrine egjey-tegjeyli toqtaldy. Is—shara Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi men Astana qalasy әkimdigining Tilderdi damytu jәne múraghat isi basqarmasynyng «Ruhaniyat» KMM qoldauymen ótti. Sonday-aq, eleuli oqighagha múryndyq bolghan QR Últtyq muzeyi «Qara Shanyraq» QB-men birlesip. Búdan bólek, iydeya avtory  әr aimaqtyng әielderining kiymeshekterinde qanday aiyrmashylyqtar bolatynyn kórsetti.

Lauazymdy túlghalar men qazaq últtyq naqyshtaryn dәripteushiler sóz sóilegen son, týrli kiymeshekterden defiyle bastaldy. Defiyle degenimiz – kәnigi modeliderding  kiyim ýlgilerin sәn alanynda kórsetui. Joba kiymeshekti kii men shylauysh oraudyng tәsilderi kórsetilgen Tilek Súltannnyng sheberlik sabaghyna jalghasty. Dәristen keyin aranayy kórme ashyldy. Eksponattar qatarynda Tilek Súltannyng qolynan shyqqan sәndi últtyq bas kiyimder men elimizding týrli aumaqtarynyng ózindik erekshelikterin aishyqtaytyn kiymeshekter qoyyldy. Kelushiler ýshin kórme keler jyldyng 16 qantaryna deyin jalghasady.

Qazaqta kiymeshekti ekining biri kiymegen. Tilek Súltannyng sózinshe, tipti, ómirinde kiymeshek kiige zar bop ótken әielder de bolghan. Nege deseniz, kiymeshek kiiding bir qaghidasy – әueli bir balasy ómirge kelgen boluy kerek. Sonda ghana balasyn tamaqtandyrugha t.s.s. sebeptermen kiige negiz bolghan. Ýlken apalarymyz da dәl solay. Olardyng ong-órnekterine qarap, qaysysy syily, abyroyly bolsa, olardyng ong-órnegi, әgәrәki, kiymeshegining bezendiriluining ózi ózgeshe bolghan.

Múnyng bәri qazaq halqynyng tól mәdeniyetining birden-bir múrageri qazaq halqynyng últtyq kiyimining tarihymen tanystyru jәne jas úrpaqqa dәstýrli kiyim ýlgilerin úsynu, sonymen qatar óskeleng úrpaq arasynda qazaqy salt-dәstýrdi, últtyq qúndylyqtardy dәripteu, tarihy sanany janghyrtu arqyly otansýigishtikke tәrbiyeleu maqsatynda úiymdastyrylghan dýniye.

Búdan bólek, bәrimiz bile bermeytin san aluan týri bar. Solardyng birnesheuine jiti toqtala keteyin.

Aqkerim – dәstýrli kiymeshek týri.  Onyng jórmeli kesteli jaghy – týpnúsqa, al qalghan bóligi keyin qosyp tigilgen janghyrtpa.

Ayymene – Ánimay. Ayanmen kelgen birinshi kiymeshek. Qighash qiylghan, kýmbez kýndigi “shanyraq”, “uyq”, “keregemen” kómkerilip kerilip týsedi.

Aruana – tóbesinde “Hanshatyry” dep atalatyn sәldesi bar kiymeshek. Búl balasy emizuli kelinshekterge taptyrmas kiyim.  Kýndikting qatarlastyryla desteldengen  jelbiri bólek qiylyp, jiyektelip qosymsha tigiledi

Ay-qaghan – ainala shiltermen jiyekteletin, oima pishimdi kiymeshek. Negizinde, shylauyshqa taghylghan shekeligi tәti mandayyna tizbekteletin ýzbe monshaqpen aishyqtalatyn túsynan bólek qiylady da, biltelengen tigispen jalghastyrylady.

Aytoty – qanatty sәukelening ýshkil tóbesi men manday әshekeyi – almaly-salmaly kóz tartarlyq әshekey. Sәukelening ýshkil tóbesinen artqy jelek jiyrylyp býgilgen jerden kóztanamen bekitiledi.

Basqa kiyim týrleri siyaqty kiymeshekke de ózine layyq matalar tandau – basty mәsele. Jyl on eki ay ýnemi bastan týspeytin kiymeshekting basty jauyp túratyn bóligi taza tabighy matadan tigilgeni abzal. Bózding – byazi, biyz, boz, kar byaz, noka degen әrtýrli tilde balamasy bar. Tabighy taza mata tózimdi bolady. Taghy da bir azbas, tozbas matanyng týri torghyn. Ózi nәzik, ózi myqty shýberek, denege de jayly. Kiymeshekting ózin aqzu, ýlde, júqa maqta matadan tigip, jelek kýndik kýnqagharyn jasandy talshyq qosylghan qatparlanbaytyn bir týstes matadan jasaugha bolady. Ásirese betke, mandaygha tiyetin ter- lik astary tabighy shýberek bolugha tiyis. Jalpy atauy «aq kiymeshek» dep atalghanmen, menmúndalaghan shanqan ashyq týske әuestenbey, aqboz, kók jasyl, siya kýlgin, kógildir, solghyn kók týstermen ýilesetin matalardan tigip qiige bolady. Negizinen dәstýrli kiymeshekting týsi aqshanqan, yaghny aq týsti bolyp keledi. Kiymeshek jelding ótinen, kýndik kýnning betinen qalqalaydy.

Ár zamanda kiyim-keshek tigu qolda bar mýmkindiktermen iske asyrylghan. Tórtkýl dýniyening esigi ashylghan býgingi tanda әshekey-әbzelder kóz túndyrady, tek tany bilu, tanday bilu, eskini eskerip, janany jatyrqamay ýndestire bilu qajet. Qoldan tigiluge tiyis kóptegen úsaq-týiekter, bólinbes bólshekterdi dayyn kýiinde satyp alugha bolady. Bilte, shilter, jiyek, jelbir, shashaq, keste jiyek, yzba- bau, shoq, oqaly taspa, órme arqau, búrama arqau t. b. kerekti zattar kiymeshekting әrin kirgizip, ajaryn arttyrady.

Kiymeshekti tigu ghana emes, kiiding de ózine tәn talghamy bar. Basyndaghy býrkenshik ýstindegi kiyiminmen sәikes kelmese, býtin dýniyege jamau salynghanday bolady. Qysqasy, kiymeshek janghyrtpa ghana emes, jana zamannyng sәn ýlgisine ainalugha tiyis.

Qazaq memleketining negizin qalaghan Áz Jәnibek pen Asanqayghy, Jiyrenshe sheshenning túsynda ómir sýrgen úly babamyz Óteyboydaq Tileuqabylúly: «Kiyim piri kiymeshek» degen anyqtama bergen baskiyim býgingi kýni de óz qúndylyghyn joyghan joq dep sanaymyz. Úly babamyz Óteyboydaq Tileuqabyl –  úly kiymeshekti kiyim ataulygha pir etetin anyqtama bergende bir kez kezdemeni sóz etip túrghan joq – kiymeshek kiygen әiel zatynyng basyndaghy bóz býrshikting bedeli men aibatyn, dәrejesi men dengeyin, súq kózden qaghatyn qalqan piri etip kórsetudi maqsat etken. Kiymeshek tóbeden tabangha deyin salmaq beredi, qalghan kiyim kiymeshekti kóterip kóriktendire týsedi. Osynshalyq madaqqa ie bolghan kiymeshek osynday týiin jasalghangha deyin pir, yaghny kiyimderding qorghaushysy dәrejesine kóterilgen. Demek, aq shanqan jelek –  әiel-ananyng basyn jabatyn jelbegey ghana emes, eline es, úrpaghyna ses bolghan qaruy men qúraly ekenin anghartyp, uaqyttyng eleginen elenip, qasterli kiyim, qasiyetti búiym dengeyine kóterilgen. Dualy auyzdan shyqqan jalghyz auyz sózding astarynda әiel-anagha degen úlan-ghayyr qúrmet bar.

Qoryta kele, mening týigenim, kelekshekte keremet dizaynerlik júmystar jasalynyp jatsa, bizding qazaqtyng әielderi, kelinshekteri de kiymeshekti kiii mýmkin. Jauapty ministrlikke jetkizu ýshin de, әueli qareket kerek.

Beybarys Sakenúly,

jurnalist.

Kiymeshek turaly mәlimetter QR Últtyq akademiyalyq kitaphanasynyng derekkózderinen alyndy.

Abai.kz