Tolyqqandy últtyq tilsiz                                derbestikting kýni qaran,
tәuelsizdikting mәni joq.
                                                                                      Ábduәly Qaydar

Biyl elimizde QR ÚGhA akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory, Sh.Uәlihanov atyndaghy memlekettik syilyqtyng iyegeri, qazaq til bilimi ghylymynyng kórnekti ókili, tanymal qayratker  Ábduәly Qaydardyng tughanyna 100 jyl toluy atalyp ótude. Ghalym mereytoyyna arnalghan sharalar respublika kóleminde  ótip jatyr jәne búl  sharalar ghalymnyng ghylymi- shygharmashylyq múrasyn zerdeleuding jana kezeni bolatyny anyq. Osy túrghydan biz ústaz-ghalymnyng tura 30 jyl búryn aitylghan oi-pikirlerine qatysty tuyndaghan oidy ortagha salghandy jón kórdik. Óitkeni birtuar ghalymnyng últtyq til men últtyq bolmys, últtyq jazu, qazaq terminologiyasy men til mәdeniyeti turaly qaldyrghan enbekteri, aitqan әr oi-pikiri  dәl qazirgi kezende qazaq qoghamy ýshin asa manyzdy da ózekti jәne qajet.

1993 jyly akademik Á.Qaydardyng «Qazaq terminologiyasyna janasha kózqaras» atty enbegi jaryq kórgeni belgili. Búl enbeginde avtor qazaq tilining qordalanghan ózekti mәselelerine toqtalyp, «egemendik alyp, ensesin kótere bastaghan elding eng aldymen әspetteytin qasterlisi de, týgendeytin asyl dýniyesi de ana tilinin»  erteni ýshin sheshushi manyzgha ie terminologiya mәselesin tyghyryqtan shygharu joldaryn úsyndy. Osy enbekting kirispesinde  avtor enbekting negizgi maqsatyn  tughan tildi túralata bastaghan sebepterdi saralaudan bastaghan eken.

«Memlekettik mәrtebege ie bolyp otyrghan qazaq tilinin  de tórt qúbylasy teng emes ekeni belgili. Eng aldymen, onyng tirek bolar ýsh taghany – 1) jazu-syzuy (úrpaq arasyn jalghastyrar altyn kópiri), 2) onomastikasy (jer betindegi eskertkishi),  3) terminologiyasy (onyng bang, janaru kózi) berik emes ekendigin  moyyndaghan jón».

Aqiqatyna kelsek, tilding osy ýsh tirek taghany arada 30 jyldan astam uaqyt ótse de býgin de myqty emestigi barshagha ayan. Qazaq jazuynyng negizi men últtyq sipatyn anyqtaytyn naqty da anyq tújyrym men ústanym bolmaghandyqtan jazu-syzu jýiemizde bastalghan reformalar sәtsiz boldy, onomastika salasynda basqany aitpaghanda últy qazaq azamattarynyng aty-jónin jazudyng bir ýlgidegi biregey standarty qabyldanghan joq, sol siyaqty terminologiya salasynda da janasha kózqaras tolyq qalyptaspaghandyqtan, ortaq  qaghida joqtyghynan topan suday qaptaghan jat sózder legi tolastar emes.

Últtyq jazu men әlipbi, terminologiya mәselesi, onomastika salasyndaghy ataulardy jazu, qoldanu, til mәdeniyeti, qazaq tilin oqytu men әdisteme, etnomәdeny oqytu men tәrbiye, oqulyq mәseleleri. Búlardyng qay-qaysysy da últ ýshin, onyng bolashaghy ýshin býgingi kýni asa manyzdy. Jogharyda atalghan mәselelerde biz «asyl sózding asyl zandary men sharttaryn» (A.Baytúrsynúly) basshylyqqa alsaq, til bolashaghyna degen alandaushylyq bolmas ta edi. Biraq, ókinishke oray, olay bolmay túr. Osy mәselelerding qay-qaysynda bolsa da biz qazaq tilindegi «ghasyrlyq adasu»  (Á.Jýnisbek) zardabyn  әli  sezinip otyrmyz, til zanyna qayshy, qisynsyz jýie qalyptastyryp alghanymyz, býginde sol jýieden shyghar jol tappay qalghanymyz ras qoy. Tәuelsizdik alghannan keyin qansha memlekettik baghdarlama qabyldadyq, biraq biz qazaq tiline osy óz zanymen damu mýmkindigin bere aldyq pa? Jauap beru onay emes. «Sonau 30-jyldardyng orta sheninen bas alghan til búzar ziyankestik әli kýnge jalghasyp keledi» (Ó.Aytbayúly).

Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq latyn әlipbiyine kóshu mәselesin alghash kótergen Á.Qaydar osy sheshilmey kele jatyrghan mәselelerding týiini – últtyq әlipby ekenin jaqsy týsingen edi. Últtyq әlipby últtyq tilding birden bir qorghany bola alatynyn aitqan Ábduәly aghamyz termin mәselesinde ghana emes, jalpy qazaq tilining keleshegi ýshin  әli kýnge deyin jýrer jolymyzdy anyqtap alugha kedergi bolyp otyrghan basty sebepti,  «qazaq tilining qabyrghasyn kýiretuge kirisip» (Á,Qaydar), tilding tórt qúbylasyn túraltqan dertti de dәl aitty.

Qazaq jazu jýiesi men terminologiyasynda býgingi kýni de qoldanylyp otyrghan «qazaq tiline orystyq, kenestik, internasionaldyq terminderdi 30-jyldardan keyin tek orys tilining jazba әdeby tili negizinde ghana qabyldau»  qaghidatyna qatysty  ghalym  «dýniyedegi  birde-bir  tilde,  onyn  ishinde  orys  tilinin  ózinde  de,  búryn-sondy qoldanylmaghan,  til  tabighatyna  jat búl «tәsildin» terminologiya prinsiypi retinde zandastyryluyn qalay týsinuge bolady?»  dep zandy súraq qoydy. Búl súraq әli kýn tәrtibinde túr.  Sonymen birge búl tәsilding týpki mәn-maqsatyn da anyq aityp otyr. «Onyng artynda, ashyq aitylmasa da, «orystandyru» sayasaty túrdy» nemese «Búl tәsilding kýnderdin  kýninde «orys  tilinde  taza sóileudin» emes,  kerisinshe  qazaqtardy  óz  ana  tilinde «oryssha  sóiletuge»  qajet  aldyn  ala jasalghan  shara  ekendigin  biz  endi  ghana  týsine  bastadyq».

«Bile bilsek, tilimizding mýshkil halge jetuining kóp sebepterinin  biri – orys tilining óktemdik әseri»  dep naqty aitqan Á.Qaydar qazirgi qazaq tili keshegi HH ghasyrdyng 40-shy jyldarynan etekke jarmasyp, dendep engen, «til bolashaghyna zaual bolyp tóngen» (Á.Kekilbay), jat tildik, «til búzar erejelerden» tolyq tazarghanda ghana óz zanymen damu, órkendeu  mýmkindigine ie bolatynyn jaqsy týsindi. Ghalym «mәseleni týbegeyli sheshu ýshin jalpy til emlesining erejelerin qaytadan qaraugha tura keledi»  degende, eng aldymen, osy shettildik jat sózderge qatysty emle erejelerin aityp otyr.

Jalpy til emlesi týzu bolsa, jazudyng qay týri bolsa da tilge qyzmet etetini anyq. HH ghasyr basynda arab jazuy negizinde qazaq últtyq әlipbiyin qalyptastyrghan últ ústazy A.Baytúrsynúly tәjiriybesi  búghan aiqyn mysal.

Yaghni, basty mәsele әlipby men emle erejelerine baylanysty. «Ádette emle mәselesi (sonyng ishinde terminologiya emlesi de) alfavitke, jazudyng auysuyna baylanysty qaralady».

Latyn әlipbiyine kóshu jayly alghashqy pikirdi Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti, akademik Á.Qaydar 1993 jyldyng 24 qazanynda  “Ana tili” gazetinde jariyalanghan “Latyn әlipbiyining bolashaghy zor” atty maqalasynda aitqan edi. Maqalada avtor qazirgi qazaq tili qoldanyp otyrghan  kirill jazuyn latyn jazuymen almastyrudyng ghylymy negizderin alghash ret dәiektep úsynghan bolatyn.  Keyinnen búl taqyryp Á. Qaydardyng Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N. Nazarbaevtyng atyna jazylghan «Kemel elge, kemel әlipby kerek» atty ashyq hat týrindegi maqalasyna úlasyp («Ana tili» gazeti, 1993 jylghy 30 jeltoqsan), 27 әripten túratyn qazaq-latyn әlipbiyining birinshi  jobasy da alghash ret júrtshylyq nazaryna úsynyldy.

Últtyq әlipby joq jerde tolyq maghynasyndaghy últtyq til de bolmaytynyn týsingen Á.Qaydar   el tәuelsizdigining alghashqy jyldarynyng ózinde qazaq әlipbii mәselesin últtyq mýdde túrghysynan sheshu jәne últtyq әlipby arqyly tildi túralata bastaghan keselden qútylu oiy men jolyn aitqan edi.

Belgili fonetist-ghalym Á.Jýnisbek «qazaqtyng últtyq әlipbii ýlgisin Aqannan keyin Á.Qaydar ózi jalghyz jasady» degen oiyn jii aitatyn, «ghylymy dәiekpen, qalamnyng úshymen, jeke ghúlama ghana bitire alatyn is bolady, sonyng biri – әlipbi. A.Baytúrsynúly qazaq últtyq әlipbiyin bir ózi qúrastyrdy. Á.Qaydary qazaq últtyq latyn әlipbiyin bir ózi qúrastyrdy» («Emle men әlipbiy», «Ana tili», 30.04.2020 j).

Keyin ózi de sol izdi jalghastyryp, últ ústazy A.Baytúrsynúly qisyny negizinde latyn jazuy negizindegi últtyq әlipby jobasyn jasaghan edi. Osylay qazaq ghalymdary qazaq jazu-syzuynda HH ghasyr basynda últ ústazy A.Baytúrsynúly qalyptastyrghan aq joldy jalghastyrudy úsynghan bolatyn. Alayda  totalitarlyq jýieden últtyq sanasy qatty zardap shekken qazaq qoghamy ýshin  últtyq әlipby mәselesin taza últtyq mýdde túrghysynan sheshu onay bolyp túrghan joq. Batpandap kirgen auru mysqaldap shyghady.

Akademik Á.Qaydar  «óz tilining mәngi-baqilyghyn qalaytyn әrbir halyq ony taza, tabighy qalpynda  saqtau ýshin, kerek bolatyn bolsa, barlyq sharalargha baruy yqtimal»  dese, tәuelsiz  el retinde dýnie jýzine tanylghan qazaq eli basty ruhany qazynasy ana tilinin  mәngi-baqilyghyn qalap otyr dep aita alamyz ba? Áriyne,  qalaytynymyz anyq, biraq ghalym aitqan  qazaq tilining taza, tabighy qalpyn saqtau ýshin, tildi tәuelsiz etu ýshin  tәuekel sharalargha nege bara almay otyrmyz?

Qazaq tilining damuy turaly kóp aitamyz. Tek irgetasy berik til ghana damu mýmkindigine iye. Al aitylym, jazylym jýiesinde jat tildik norma-erejeleri bar tilde damu mýmkindigi bar ma? Jartykesh әlipby men qosamjar emlege kóngen tilde  damu emes, bara - bara jat tildik yqpaldan tabighy bolmysy búzylyp, joyylu mýmkindigi payda bolady. Álemde osy jattildik yqpaldan joyylyp ketken tilder qanshama..

Osy qordalanyp qalghan  mәselelerge qatysty qazaq ghalymdary aitpady desek, shyndyqqa qiyanat bolar. El tәuelsizdik alghannan keyin qazaq ghalymdarynyng bir toby til tәuelsizdigi mәselesin kóterdi. Til abyzy Á.Qaydardyng búl iske bastamashy bolghanyna uaqyt kuә.   Estir qúlaq pen úghar jýrek bolsa, qazaq tilin túralatqan mәseleler turaly, tildi tyghyryqtan shygharu joldary turaly keshegi ótken til abyzdary Á.Qaydar men R.Syzdyqova, Ó.Aytbayúly men Á.Jýnisbekter aitty da, jazdy da, býginde E.Qajybek, Sh.Qúrmanbayúly, A.Salqynbay, B.Qapalbek, M.Sabyr t.b. ghalymdar aityp ta jýr, jazyp ta jýr. Al ol pikirler biylik pen qoghamda qanshalyqty eskerildi, qashan eskeriledi?

Búl bir jaghynan, bizding qoghamda shyn ghylym men aqiqat ilimge, ghalym sózine qúlaq asu daghdysy әli qalyptaspaghanyn bildirip túr.  Ekinshi jaghynan, sol ziyaly qauym men ghalymdar arasynda da til qisynyn qabyldau men moyyndau, aqiqat ilim tónireginde toptasa bilu, til mýddesin qorghauda yntymaq pen birlik jetispey kelgeni de, әli jetispey otyrghanyn kórsetip túr.

Solay bolsa da, uaqyt qalap otyrghan ózgeristerge eshkim kedergi bola almaytyny da aqiqat. Tilshi-ghalym A. Salqynbay kópting kókeyindegi oidy dәl bildirdi dep oilaymyn. «Biz  tәuelsiz elmiz. Endi sanamyzdy tәuelsiz etu ýshin tughan tilding ózindik tól zandylyghyn qalpyna keltirip, tilding ishki zandylyqtaryn qalpyna keltiru qajet.  Iya, qalyptasqan daghdydan birden bas tartu onay bolmaydy. Ýirenip qaldyq. Biraq ýirenip qaldyq dep qúldyq sanamen ómir sýre almaymyz.  Anyq» (Abai.kz,  17 sәuir, 2020).

IYә, Á.Qaydar aghamyz aityp ketken «tórt qúbylasy teng tolyqqandy últtyq tilsiz» tolyq maghynasyndaghy tәuelsiz tolyqqandy últtyq memleket te, últ ta boluy mýmkin emes. Endeshe qazaq әlipbii men emlesinde býginde tuyndaghan mәselelerdi sheshuding birden – bir joly – til tabighaty men bolmysyn saqtap qana qoymay, oghan qorghan bola alatyn  últtyq әlipby jasau, sol últtyq әlipbiyden tuyndaytyn emle erejelerin qalyptastyru baghytynda tәuekel qadam jasau. Keshe akademik Ábduәly Qaydar bastap aitqan, Álimhan Jýnisbek negizdegen, tilshi ghalymdar men til janashyrlary qoldap otyrghan  qazaq til bilimindegi «A.Baytúrsynúly qisyny», «Aqannyng aq joly» degenimiz – osy. Qazaq tilin ózining aq jolyna, úlaghatty jolyna týsiru – siz ben bizding moynymyzda, aghayyn!

Bolat Jeksenghaliyev

Astana qalasy

Abai.kz