Erlan Qariyn: Jana buyn qalamgerler - «Jana dәuir jýirikteri!»
Memlekettik kenesshi Erlan Qarin Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng qúrylghanyna 90 jyl toluyna oray úiymdastyrylghan saltanatty jiyngha qatysyp, qalamgerler aldynda sóz sóiledi.
Memlekettik kenesshi últ ruhaniyatyn damytugha qatysty oyyn ortagha salyp, aqyn-jazushylardyng jana tolqyny turaly pikirin bildirdi.
«Tәuelsizdik ruhymen qanattanghan aqyn-jazushylar azattyqtyng ýnine ainaldy. «Altyn kópirlikter» degen atpen tanylghan top ta kýrdeli kezende әdebiyet tuyn biyik ústady. Eki mynynshy jyldardan keyin Tәuelsizdik kezeninde qalamger retinde tanyla bastaghan jastar jarqyray kórindi. Qazir shygharmashylyq quaty zor taghy bir buyn osy toptyng izin basyp keledi. Aldynghy tolqyn aghalary siyaqty olardy «Jana dәuir jýirikteri» dep ataugha bolady», - dedi Erlan Qariyn.
Qazaqstan Jazushylar odaghynyng negizi 1934 jyldyng 12-18 mausym aralyghynda Almatyda ótken Qazaqstan Jazushylarynyng I sezinde qalandy.
Jazushylar odaghyn әr jyldary kórneki túlghalar basqarghan. Odaqtyng negizin qalaghan Iliyas Jansýgirov (1932-1935), odan әri Ghabbas Toghjanov (1935 - 1936), Sәbit Múqanov (1936 - 1937; 1943 - 1951), Toqtarbek Dýrimbetov (1939 - 1940, 1944 - 1977), Múhamedjan Qarataev (1937 - 1938), Dihan Ábilev (1938 - 1939), Ábdilda Tәjibaev (1939 - 1943), Ábdirahim Jaymurzin (1951 - 1953), Ghabiyden Mústafin (1953 - 1956; 1962 - 1964), Ghabit Mýsirepov (1956 - 1962; 1964 - 1966), Ády Shәripov (1966 - 1971), Ánuar Álimjanov (1971 - 1979), Júban Moldaghaliyev (1979 - 1983), Oljas Sýleymenov (1983 - 1991), Qaldarbek Naymanbaev (1991 - 1996), Núrlan Orazalin (1996 - 2018), Úlyqbek Esdәuletov (2018-2023), basqarsa, songhy jyldary Mereke Qúlkenov (2023 bastap) jetekshilik etude.
Memlekettik kenesshi Odaqtyng qazirgi jәne búrynghy basshylary Mereke Qúlkenov, Núrlan Orazaliyn, Úlyqbek Esdәuletke syi-qúrmet kórsetip, qazaqy dәstýrmen shapan japty.
Memlekettik kenesshining ýsh tóraghany bóle-jarmay birdey qúrmet kórsetip, shapan jabuy - qalamgerler arasyndaghy birlikting simvoly.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Jazushylar odaghy – últtyq intelliygensiyanyng basyn qosyp otyrghan qara shanyraq» dep osynau tarihy tereng úiymgha joghary bagha bergen.
Qazirgi tanda Jazushylar odaghy – 1015 mýshesi bar elimizdegi eng iri shygharmashylyq birlestikterding biri. Odaqqa qaraytyn «Qazaq әdebiyeti» gazeti, «Júldyz», «Prostor», «Jalyn» jurnaldary óner men әdebiyetting jarshysyna ainaldy.
Tәuelsizdik jyldarynda týrli ekonomikalyq daghdarystargha qaramastan memleket últtyq әdebiyetti qoldau mәselesin eshqashan nazardan tys qaldyrghan emes.
Jas qalamgerlerdi qoldau, olardyng sheberligin arttyru, jazushylar men aqyndardyng tәjiriybelerimen bólisui, TMD elderining arhivterindegi qazaqstandyq jazushylardyng zertteu júmystaryn jýrgizu siyaqty jobalar iske asyryldy.
2023 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng qoldauymen «Qazaqstannyng Halyq jazushysy» ataghy qaytaryldy.
«Oqyrman qauym qalamgerlerden halyqqa ruhany azyq bolatyn tyng dýniyeler kýtedi. Jazushylar odaghy osy júmysqa úiytqy bolady dep senemin. Osyghan baylanysty, men Mereke Qúlkenovting «Qazaqstannyng Halyq jazushysy» ataghyn qaytaru turaly úsynysyn qoldaymyn. Búl ataq atyna – zaty say, layyqty, tuyndylary arqyly halyq sýigen jazushylargha ghana berilui kerek dep sanaymyn», - dep atap ótti Preziydent.
Odaqtyng elimizding barlyq ónirlerinde ókildikteri bar. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligimen, oblystardyng әkimdikterimen tyghyz baylanys ornatyp, týrli jobalardy iske asyryp, әdebiyet salasyndaghy manyzdy is-sharalar men mereytoylardy ótkizude.
Zaman talabyna sәikes Jazushylar odaghy әleumettik jelilerde de júmys jýrgizip otyr. Kitaptardyng elektrondyq núsqalaryn shygharugha, avtor men oqyrman arasynda tikeley baylanys ornatugha kýsh saluda.
Abai.kz