Rahmetolla Ápsheúlynyng ómiri

Rahmetolla Ápsheúly 1924 jyly qazan aiynda eskishe oqyghan, dindar, sopy otbasynda dýniyege kelgen. Onyng әkesi kóneshe diny qissalardy kóp oqyp, kóp jinaghan adam. Rahmetolla osynday otbasy tәrbiyesinde bolyp, es bilgennen әkesining auzynan qissalaryn qyzygha tyndap, ony jattap jastayynan ýiir bolyp ósedi. Ol on jasqa tolghannan keyin, auyldaghy diny mektepte oqyp, auyl moldasynan eskishe sauat ashyp, kóneshe qúran jazularyn óz әuenimen oqyp, jaza biletin bolady. Rahmetolla oqyp jýrgen kezinde әke tanymyna kóbirek eliktep, әkesi jighan kóbirek oqityn kitaptardy oqugha qúmartady. Sóitip ol «Badauam», «Júm-júma», «Kesik bas», «Qiyamet ahualy» siyaqty diny kitaptardy «Múhamet Qanapiya», «Zahrum sal-sal» tektes kóne qissalardy qyzygha jattaydy. Onyng osy tústa әsirese, berile oqyghandary «Qobylandy batyr», «Er targhyn» qatarly batyrlar jyry men «Marghúzaryn», «Jihansha», «Balqiya», «Jýsip-Zyliqa», «Núghyman-Naghym», «Sәipilmәlik Jamal», «Qozy Kórpesh-Bayan Súlu», «Qyz Jibek» siyaqty ghashyqtyq jyrlary bolady. Kitap oqu qúmarlyghymen sauatyn tez ashqan ol ózin qyzyqtyrghan qissa dastan, jyrlardy kóshirip alyp, jattaytyn boldy.

Eskishe auyldyq mektepti 15 jas shamasynda tauysty. Jastayynan oqu, bilimge boy úrghan Rahmetolla qissalar men dastandardy, ghashyqtyq jyrlaryn yrghaghymen әuendetip jatqa aitatyn qissashyl әri әnqúmar bolyp ósti. Ol jiyn-toyda tógildirip qissa aityp, tamyljytyp әn shyrqap, auyl adamdarynyng ansaryn ózine audarady. Sóitip el nazaryna erte ilingen Rahmetollanyng auylda jýrgen kýnderindegi júmysynyng kóbi ózi qatarly auyl balalaryna ózi bilgen qissalardy ýiretip, tipti, olardyng keybireulerin oqytyp, sabaq ótu boldy. El arasynda, auyl aqsaqaldary men aghayyn tuystary ortasynda «balamyz Ápshening balasynday bolsa boldy» degen tilekpen balalaryn basqa auyl moldalarynan oqytugha jibermey, Rahmetolladan sabaq alugha yntalandyrdy. Sóitipol auyl balalaryna bir mezgil sabaq ótetin.

Auyz әdebiyet múralaryn ýirenu әuesi erte oyanghan Rahmetolla Ápsheúly keyin qaladaghy ortalau mektepke kirip ol ózining kitapqúmar, әdeby әueskerligimen kózge týsip, mektepting oiyn-sauyq ýiirmesine qatysyp, mektep sahnasynda oinalghan keybir shygharmalardyng belsendisi boldy. Ol Ýrimji qalasyndaghy pedagogikalyq mektepten oqyghan kezinde de ózining aldyndaghy jәne qatarlas talanty bar sabaqtastarymen birlesip әdeby kitaptardy izdep jýrip oqydy.  Endi Rahmetolla Ápsheúly qolyna qalam ústamay túra almady. Ol túnghysh ret 1947 jyly «Jol qatynas júmysshylarynyng ómirinen әdeby ocherk» sipatty әdeby tanystyru jazady. Onyng jazushylyq ómiri osylay bastalady. Rahmetolla osy jyly qarasha aiynda úsynys boyynsha Iledegi «Tónkeris tany» gazetine qyzmetke ornalasady. Ol 1948 jyldan bastap óleng jazumen shúghyldanady. Sol tústaghy әrtýrli taqyryptaghy ólenderin «Tónkeris tany» gazet pen sol kezde qazaq tilinde shyghatyn «Odaq» әdeby jurnalynda jariyalap túrdy. Rahmetolla 1951 jyly «Shynjang gazetine» auysady. Onda tilshiler tobynyng bastyghy bolady. Ol óleng jazudy jalghastyra beredi. Keyin 1954 jyly «Shynjang әdebiyet isskustvosy» atty әdeby jurnaldyng redaksiyasyna auysyp, redaktor bolyp taghayyndalady.

Rahmetolla Ápsheúlynyng proza  janryna qalam terbeui osy jurnalgha kelgen kýnnen bastaldy. 1954 jyldan 1956 jylgha deyin qysqa núsqaly «Shyrgha», «Jendet jenge», «Qúpiya qúdalyq», «Dostar», «Biyikke» qatarly әngimelerimen qatar «Inirde», «Sert» degen ocherkter jazdy. «Ozghandar men tozghandar» atty әngime, ocherkter jinaghy kitap bolyp basyldy. «Shyryqty búzghan shúbar til», «Ekranda», «Apatpen aiqasta», «Ápkeshti kelinshek» syndy әngime, komediyalyq shygharmalar jazdy. Ári «Sparda», «Anshan turaly jyr», «Ólender», «Keuezhan», «Altayda» degen aluan taqyryptaghy ólender jazyp, jariyalady. Rahmetollanyng «Mәdeniyet zor tónkerisine» ókinishke toly on jylyn beynelep jazghan әngime, ocherk, ólenderi az emes. Qalamgerding izdenis barysynda tuyndaghan «Aypara» povestimen birge «Aruaq ýni» atty óleng romany dýniyege keldi. Onyng baspada basylghany, basylmaghany bar 150-den astam ólenderi men ýsh dastany bar.

Suret: Avtordyng múraghatynan alyndy.

Rahmetolla Ápsheúlynyng shygharmalary

Rahmetolla Ápsheúly ólen, jyr, qissalargha әuestenuden bastap, qalamdy aldymen әdebiyetting úshqyr janry ólenge siltedi. Ol alghashqy jyldan bastap-aq ómir shyndyghyn aqyndyq sezimmen bayqap, ony poeziyagha arqau etti. Rahmetolla Ápsheúlynyng ólenderi jelpigen samalday, jyly shuaqty bolyp, jer-sugha, elge, dosqa, zamandas enbek adamdaryna arnalghan jan jylytar kónil kýy lirikalary edi. Keyde aqyn kónil kýiin asqaq shalqytyp, ólenin әn yrghaghyna layyqtay jazady. Aqynnyng osynday shalqymaly shabytyna baghyna, oy jýiesin kenge jayyp, úzaghyraq tolghauynan tuyndaghan dýniyeleri oqighaly kesek shygharmalargha ainalady. Onyng múnday ólenderining shumaqtary, eng ayaghy tarmaqtaryna deyin aqyn sezimin qúbylta algha tartyp, qarapayym, maydaqonyr, synghyrly kórkem әuenimen kelip, oqyrmanyn ózine baurap alady.

Onyng «Sәlem» atty óleninde:

«Aq sýiek tastap dulaghan,
Osynau jasyl qyr ma eken?
Sol tóbede oinaghan,
Balalar ma eken, qúr ma eken?
Búlghaqtap anau kóringen,
Ýki me eken, býr me eken?
Qayta oralyp kelgende,
Úsynary gýl me eken?» – dese, jәne birde:

«Auyldas qúrbym qol búlghap,
Týbinde kýlip túrma eken.
Jaltaqtay berem arjaqqa,
Osyndaghy syr ne eken?» – deydi.

Ol osylaysha oqyrmanyn jogharydaghy aitylghan syrshyldyghymen elitip, eliktirip otyrady. Ólende aqynnyng kónil kýii men ómir tolghamy tabighy obrazdalyp, júrtshylyqty qyzyqty da әsem ómir terezesine ýnildiredi. Múnda aqyn tughan jerge, ósken-ortagha, balalyq shaqqa eljiregen saghynyshpen oy jýgirtip, әri sol kýnderdi kóz aldyna elestete otyryp, shabytyn asa tasytpay tolghaydy. Búl óleng joldary sezim shuaghymen qúblyp, últtyq salt-sana, halyqtyq boyaumen týstelip, saghyndyrghan ystyq kýnder beynesi tyndaushysyna bas shúlghytyp otyrady. Aqynnyng búdan basqa da ilgeri, keyindi jazghan aluan taqyryptaghy ólenderi tereng mazmúnymen erekshelenip, poeziyalyq boyaumen prozalyq enbegining әrediginde ýzilissiz jalghasyn tabady. Onyng poeziyalyq sipattaularynyng qyry men syryn dombyranyng qos isheginshe jarystyra órgen filosofiyalyq týiinge toly tolghaulary janyndy rahatqa bóleydi. Yzgharly borandy qaqaghan ayaz ketkennen keyingi jazdyng kórkem qúbylysyn sol shaqtaghy jýrek qalauymen astastyra keyipteydi. Ol jaz janarynyng nayzaghayday jarqyldy ot semserining men qaharly túsyn:

«Sýiemin nayzaghaydyng jarqylyn,
IYemin saghan basty jarqyn kýn» – dep tógildiredi. Eng sonyna qaray ólenning mazmúny arghy terennen syr tolghaydy.

«Agha ber, asau búlt týiilip,
Ata ber ot shalmandy ýiirip!
Jyn bolsam meni ghana kózdep at!
Shyn bolsam jyngha týssin kiyilip».

Búl jerde nayzaghaygha jan ýstinde jan qosyp, týsseng adamzatqa emes jyngha týs, men shyn jyn bolsam, kózdep at, maghan týssin kiyligip dep, tirshilik ataulygha tónbegenin qalaydy.

R.Ápsheúly tannyng qyzyl rauanyn:

«Qadalyp kýmis shapaq kirpikteri,
(Qaranghylyq serpilip, býrkip keri)
Boz shatyryn kóterip tang ayandap,
Kele jatyr aspanmen jyljyp peri» – dep, aspanmen jyljyghan peri syndy jandy beynege teneydi.

Keyde:

«Gýl me deushi em qauyzyn jana jarghan,
Jaqút pa dep qaraushy em bal-búl janghan,
Perishtening ózime dep qalushy em.
Súlulyqtyng tәniri núrgha salghan» – dep, súlulyq әlemine tamsanady. Aqynnyng kez kelgen ólenin alsaq ta, onyng oy kestesinen jalyndaghan núrly sezim, jarqyldaghan jandy suret qúiylyp jabady. Ólenderi obrazy, mazmúny janalyqqa bay, oiy oralymdy, tili kórkem.

Jazushy R.Ápsheúly 1954 jyldan bastap proza janryna bet búrady. Ásirese әngime jәne drama janrymen jaqsy kórindi. Onyn  «Ozghandar men tozghandar» atty әngime, ocherkter jinaghyna engen «Jendet jenge», «Shyrgha» qatarly ótkir novellalary men sol jyldary jazyp, jariyalaghan «Qúpiya qúdalyq» atty dramasy jazushynyng tiptik obraz jasaugha qabiletti ekenin dәleldegen dýniyeler.

Rahmetollanyng «Shyrgha» atty әngimesi eskilikting kertartpa dәstýrin ayausyz mysqyldaghan ótkir tildi tuyndy. Toqalynyng jazghan aryzy boyynsha Kókebay shaldyng ýiine sottan adam kelmekshi bolady. Sol qúzyrly biylik iyelerining keluin alanday kýtip jýrgen Kókebay birde qatty janbyrdyng astynda qalyp, ýiine týse qalghan eki studentti «sot» eken dep qalyp, qalbalaqtap olargha ýlken qúrmet kórsetedi. Jón súrasa kele olardyng «studentpiz» degen sózin onyng elegizip otyrghan qúlaghy «sotpyz» degendey úghyp qalady. Sol-aq eken kәri Kókeng esi shygha bezektey jýgirip, dastarhangha baryn salady. Soyatyn qoydy da әkelip, kóldeneng tartyp, bata súraydy. Shaldyng istep jýrgen әreketining tym ersi ekenin bayqap studentting biri: «Mynauynyz qazaq jolymen jaymaq qonaghasy ma, әlde «sot» bolghanymyz ýshin tartylmaq shyrgha ma?» – degen súraq qoyady. Ekinshisi:  «Biz sot emespiz, aqsaqal, oqushymyz» – dep shyndyghyn aitqanda, Kókebay qoydy qoyabergizip, tósegine qúlay ketedi. Búlargha degen baghanaghy syi-qúrmet su sepkendey toqtatylady. Endi shaldyng ekijýzdiligin kóz aldarynan ótkerip otyrghan studentterding biri ekinshisine shalgha estirte: «Ey, sot bolmasang da sot bastyghynyng balasy eding ghoy, jónindi aitsang bolmay ma?» – dep qalady. Kókebay shal búl sózdi esty sala:  «Meni qayter eken dep otyrghan sot eken ghoy» degen oimen ornynan atyp túryp, búlardan keshirim súraydy. Ýy ishindegilerge aiqúlaqtana aiqaylap, bәibishe, toqalyna qatar búiyra sóilep, olardy zyr jýgirtip, qoy qayta kóldeneng tartylyp, bata tilenedi.

«Shyrghadaghy» oqigha óte nanymdy órbiydi. Keyipker әreketi ezuine kýlki ýiiredi. Kóz jýgirte qarap otyryp, key tústa tipti Kókebaydy ayaysyng da. Onyng qaytsem de toqalymnan aiyrylyp qalmasam eken dep jýgirip jýrgen әreketi ózine dúrys bolghanymen, ózgelerge mazaq. Kókebay harakteri jarqyray ashylyp, eng sonynda ol kәri tazyday býkshiyip tósegine sylq qúlaydy. Kókebaydyng búl qimylyn syrtynan sholyp jýrgen toqaly myrs-myrs etip kýledi. Ony kórgen shal tipti kirpidey jiyrylady. «Jatqanynnan túrma» dep ishinen tilep otyrghan toqalynyng beynesinen-aq Kókebaygha bәribir toqtamaytyny anyq bayqalady. Ángime syqaqshy Chehovtyn  «Hameleon» atty satiralyq әngimesi siyaqty ótkir dýniye. Chehovtyng obektisi óz mezgilindegi Resey patshalyghynyng ekijýzdi әri paraqor chinovniygi Oshimolov bolsa Rahmetollanyng alghan nysanasy qazaq saharasynyng feodal toghyshary Kókebay әri onyng aua qarmaghan sasyq әreketi. Jazushy sheberligi arqasynda Chehovtyng Hameleonyna Kókebaydy úqsattyrdy. Ol «Qúpiya qúdalyq», «Shyryqty búzghan shúbar til» atty әngimeleri arqyly qazaq auylyndaghy diny týs alghan salt-sana men nadandyqqa qatal tiyisti. Toghysharlyq ataulyny ajualap, jeng ishinen jalghasqan qúpiya qúdalyqtyng syryn әshkereledi.

Tilge sheber Rahmetolla Ápsheúly drama janryna da qalam tanytqan talant iyesi. Onyn  «Qúpiya qúdalyq» atty piesasy, Qytay qazaq әdebiyetindegi osy janrdaghy alghashqy tuyndy. Búl piesada – әielder tendigi men neke erkindik mәselesi altyn arqau bolghan. Qazaq aulyndaghy jeng ishinen jalghasqan qúpiya qúdalyqtyng qyr, syryn әshkerileydi. Bas bostandyghy ýshin kýresken, jan alysyp, jan berisken jana zaman jastarynyng búlqynysyna sen de elegiziysin.

Drama keyipkerleri malgha óz úrpaqtaryn aiyrbastap, tipti, ózining aryn da saudalap jiberuden tayynbaytyn bezbýirekter. Mal baylyghyna mastanghan maqtanshaq әri suayt Mýsәpir men onyng ózin biyleytin aduyn da doly, jelókpe jas әieli Shora obrazdary erekshelene daralanady. Jәne osylargha qarsy keyipker, Mýsәpirding búrynghy әielinen qalghan on beske endi ayaq basqan jas qyzy Ziyadan әke-sheshesining «qúdalyq atty qúpiya túzaghyn» byt-shyt etip búzyp, erkindik jolyn tandaydy. Ziyadan aqyldan azghyndaghan tas bauyr әkesi Mýsәpir men ógey sheshesi Shoranyng ózin jasy eluden asqan, әieli ólgen kәri sinir Bitimbaygha bir tiyirmen, bir jorghagha baghalap, saudalaghan әri zansyz ózine aitpay syrtynan, qúpiya qúdalyghyna qarsylyq kórsetedi. Ziyadan erkindik, tendik ýshin әri oqyp bilim aluy ýshin, basynyng bostandyqta boluyn tileydi. Ol qalyng mal alu ýshin aitylghan esh aqylgha iylikpeydi. Jәne olardyng qorqytqan qaharynan qaymyqpaydy. Kýreske ynghaylanyp, eseygen sayyn oy toqtatyp, ertenge senim artumen daralanady. Ákesi Mýsәpirding újymdyq moyynseriktesin, ortaq enbekten boyyn ala qashyp, jeke baylyghyn saqtap, ebin tauyp Bitimbaydyng diyirmenin qúdalasu arqyly qolgha týsirip alu jayyn oilap basy qatyp jýrgeninde Shoranyng Bitimbaydyng úly Qydyrbaymen kónildestik jolgha týskenin betin jyrta әshkereleydi.

Oqigha jelisi bir otbasyndaghy eki týrli kózqaras, eki týrli senim barysynda órbip, әke-sheshesine jas qyzdyng qarsylyq tanytuymen shiyelenisedi. Jas Ziyadangha kәri әjesi men tughan aghasy Ydyrys arqasýieu bolady. Shygharmanyng boyauy qanyq, qúrylymy shymyr, tili mysqyl, yumorgha qúralghan.

Ahmetbek Kirshibay

Avtordyng «HH ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy Qytaydaghy qazaq әdebiyeti» kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz