Jiyrma birinshi ghasyrdyng ekinshi shiyregine ayaq bastyq. Osynau syrty kýn boljatpas synaqqa, ishi alang da alang súraqqa toly kezende Preziydent Q.Toqaevtyng «Ana tili» gazeti arqyly elge joldaghan ýndeu-súqbaty birshama oigha jetelep, birqatar jarymjan saualgha jauap tapqany ras.

Óz basym onyng barlyghyn týrin týstep týgendemey, eng basty ýsh mәseleni atap ótkim keledi.

Birinshi - sayasat. 2022 jylghy «Qantar daghdarysynan» el de, el basshylyghy da dúrys sabaq aldy. Súqbatta sayasattanushylar nazar audaratyn bir erekshe dýnie - osy bir dýrbelenning qarapayym adam týsine bermeytin intrigasyn da, barshagha ortaq tragediyasyn da, memleket ýshin taghdyrsheshti finalyn da Memleket basshysy shynayy jetkize bildi. Sayasy túrghydan búl óte manyzdy qadam. Óitkeni, 2019 jyldan beri oida jýrgen sayasy reformalardy qayta qarap, jyldamdatqan da osy oqigha bolghanyn Preziydent ashyq aitty. Búl, sóz joq, sayasy erki myqty túlghalargha tәn qasiyet.

Ekinshi - ekonomika. IYә, ondaghy jaghdaydyng mәz emestigin Preziydent moyyndap otyr. Dese de, tól ekonomikamyzdyng ashyqtyghyn, naryqqa baylanghandyghyn, syrtqy faktorlargha tәueldi ekendigin qazir enkeygen kәriden enbektegen balagha deyin biledi. Naryqtyq ekonomika - bizding o bastaghy tandauymyz jәne búl birden-bir dúrys tandau. Bar mәsele - onyng osy 34 jylda tiyisti diyversifikasiya yaky әrtaraptanbauynda. AQSh dollaryna tәueldi әlemdik ekonomikada «golland auruy» nemese Gorningen effektisi degen týsinik bar. Tabysy shiykizat, әsirese múnay óndirisine tikeley tәueldi elderding investisiyalyq qaqpangha týsui, mine, osydan bastalsa kerek. Áriyne, osy uaqytqa deyingi qazaq ýkimetining qay qúramy bolsyn diyversifikasiya mәselesin ekonomikanyng naqty sektoryna investisiya tartudan bastau kerektigin bilmedi emes, bildi.

Alayda osy 30 jylda elge kelgen úzyn sany 441 mlrd. AQSh dollarynyng 90 payyzy shiykizat óndiru salasyna ketse, qalghan 10 payyzy, ókinishke oray, nәtiyjesiz oryndalghan týrli memlekettik investisiyalyq baghdarlamalar ayasynda qúmgha singen suday bolghandyghy jasyryn emes. Onyng qasynda ekonomikany әrtaraptandyrudy jana jaghdayda jalghastyru, onyng ishinde Ýkimet qabyldaghan 2029 jylgha deyingi investisiya tartu baghdarlamasynyng alghashqy qadamy útymdy kórinetini ras.

Búl turaly Preziydent: «Qazaqstan 2024 jyly jana jobalargha 15,7 milliard dollar kóleminde tikeley shetel investisiyasyn tartty... Búl onyng aldynghy jylmen salystyrghanda 88 payyzgha artyq. Biz Soltýstik jәne Ortalyq Aziyadaghy eng joghary kórsetkishke qol jetkizip otyrmyz. Aymaqtaghy shetel investisiyalarynyng ýshten ekisine juyghy, yaghny 63 payyzy Qazaqstannyng enshisinde», - dep atap ótti. Áriyne, búl nәtiyjening jemisi keler jyldardyng enshisinde ekeni týsinikti.

Ýshinshi - zang men tәrtip. Shyn mәninde, sayasy sanasy memleketshil bop qalyptasqan әrbir túlgha ýshin «demokratiya - el biyleu formalarynyng ishindegi eng ýzdigi» bolsa, zandylyq pen tәrtip - sol demokratiyanyng eng basty kepili. Oghan tarih ta, damyghan demokratiyalyq elderding taghdyry da kuә.  Týptep kelgende búl haq pen mindetting súraghy emes. Eng aldymen ruhaniyat pen iydeologiyanyng talaby. Óitkeni, qazir býkil el tu etken «Ádilettilik» prinsiypi tek barshagha mindetti zang men tәrtip bar jerde ghana ornaydy. Zanyn qúrmettep, tәrtipke bas iygen azamattyng say-sanasy men ishki ruhy, adamy ústyny men sayasy mәdeniyeti de joghary bolmaq. Sol sebepti de Preziydenttin: «Zang men tәrtip» – memlekettik qúrylystyng basty qaghidaty», - degen tújyrymymen kelispeu qiyn.

Álbette, búl ýsh mega-baghyttaghy ýrdisterdi bolashaqta bir arnada qabyldap alatyn bir ghana múrager bar - ol sanaly úrpaq. Osy orayda, Memleket basshysy býgingi jastardyng eng basty «bas auruy» kýndelikti kýibeng tirshilik emes, zamanuy ilim-bilim men ziyaly tәrbie bolsa deydi. Sóz arasynda kýni keshe qoghamnyng ýlken talqysyna týsken AES salu mәselesin qozghay kele, onyng jәy energiya kózi emes, kýrdeli ghylym men tehnologiyanyng ózi ekenin menzep ótti. Rasynda da, Ilon Maskting әigili SpaceX korporasiyasynyng gharyshty iygerudegi býgingi qarqynyn kórip, planetaralyq qashyqtyqty enseruge qabiletti birden-bir energiya kózi - urannyng mol qoryn iyelene otyryp, osy baghyttaghy ghylym men tehnologiyadan kenje qaluymyz keshirilmes tarihy qatelik bolar edi. Kezinde ot-qarudan kende bolghan Abylay qoghamynan qalghan: «Bilekke sengen zamanda eshkimge ese bermedik, Bilimge sener zamanda qapy qalyp jýrmelik» degen qaghidasyn 300 jyldan keyin qaytalap otyrmasaq eken.

Áriyne, qúrghaq sóz tek sóz quady, al oidan oy tuady. Jana jyldyng alghashqy kýnderinde qoghamgha serpin bergen búl súqbat turaly әrkimning pikiri әrtýrli boluy zandylyq. Dese de, el Preziydentining halyq aldyndaghy: «Memleket basshysy bolghan sәtten bastap qazirge deyin qabyldaghan sheshimderim men onyng týrli saldary ýshin bar jauapkershilikti óz moynyma alamyn. Men basqasha júmys istey almaymyn, istegim de kelmeydi», - degen bir ghana sózi kózi qaraqty, kókiregi oyau barsha jangha ýlken senim úyalatatynyn moyyndau qajet.

Bolat Tilepov

Abay atyndaghy QazÚPU rektory

Abai.kz