Sóz basyn kelgen jyldyng atymen bastaudy jón kórdik...

«Jylan jyly» qazaq dýniyetanymynda ejelden qiynshylyqtar әkeletin, osy jyly asa saq bolu kerektigin eskeretin jyl retinde qabyldanyp keletini jasyryn emes. Onyng da jóni bar, óitkeni, tabighatpen etene aralasqan qazaq halqy tabighattaghy tirshilik iyelerining paydasy men ziyanyn qatar saralap otyrugha ýirengen. Sóitip, ol osy týsinikti «jyldyng atyna» jalghap (proeksiyalap), jylgha soghan say anyqtama beretin bolghan. Sonyng biri – jylan.

Ádette, kez kelgen maqúlyqtyng «paydaly‑ziyandy» jaghy onyng adam ómirine tiygizer әserimen baghalanady. Mysaly, «qoy» ‑ mamyrlaghan beybit ómir kórinisi, «jylqy» ‑ túyaghy qatty bolsa da, adamnyng óresin keneytetin, oghan qanat bitiretin kiyeli januar, «donyz» ‑ tonmoyyn januar retinde tabighy apattardy әkelui mýmkin jәne osylay jalghasyp kete beredi. Sol qatargha «jylan» da enedi: «jylan» ‑ tasada jatyp shaghatyn, adam ómirine qauip tóndiretin, ýige engeni «jaman yrym» sanalatyn jәndik qatarynda. Osy túrghyda «jylan», «shayan» jәne birqatar jyldar «qauiptirek» sanalady.

Búl, bәlkim, dúrys ta shyghar, sebebi, jyl men jyl birdey boluy mýmkin emes. Endeshe, tabighat ayasynda ómir sýretin halyq tek qana jyl mezgili men ailaryn eseptep emes, sonymen qatar, on eki jyldyq sikldy da birynghay «januarlyq» retke keltirip, soghan say ómir sýru tәjiriybesin ózgertip, jetildirip otyruy zandylyq bolsa kerek...

Degenmen, qazaq halqy onday jyldardyng qaterine qarsy túratyn «óz imuniytetin» de qatar alyp jýruge beyimdelgen. Mysaly, «kelgen jylannyng basyna aq qúiyp, ýiden shygharyp jiberu» yrymyn osyghan jatqyzugha bolady. Nege deseniz, qazaq dýniyetanymy antropomorfizmge toly: qazaq qalasa «tasqa da til bitiredi», «әr januardyng óz kiyesi bar» dep sanaydy, olargha da belgili bir dengeyde «sanaly tirshilik» tәn dep sanaydy. Sol sebepti, ýy manaylaghan bórining bóltirikterine tiyispeydi, jýrgen jerining tabighy arealyn lastaugha jol bermeydi: eshbir sebepsiz shópti júlmaydy, jәndikti janshymaydy, qús qanatyn qyrqpaydy...

Mine, biylghy kelgen jylan jylyn qazaq halqy osynday dýniyetanymmen, osynday dәstýrimen qarsy aldy dep senimmen aita alamyz. Óitkeni, jylan da óz qazynasyn qyzghyshtay qorityn tirshilik iyesi, jәndik... Ony әleumettik jelini baqylap otyryp anyq bayqaugha bolady. Sonyng naqty mysaly retinde bir ghana jazbany keltiru jetkilikti dep oilaymyn. Sebebi, ondaghy Astana «El aqsaqaldary kenesi» qoghamynyng atynan berilgen batada qazaq dýniyetanymy óte dәl kórsetilipti:

Kelgen Jylan «shaghaman» dep emes ‑ elge «jaghamyn» dep kelgey,
«Jalmaymyn» dep emes ‑ «kem ketigin elding jalghaymyn» dep kelgey,
Úlu salghan ylandy ‑ jalap-júqtap joq qylam dep kelgey.
Mal toltyryp dalagha ‑ halyqty toq qylam dep kelgey!
Janúyany baqqa ‑ dastarhandy asqa toltyram dep kelgey!
Tәnirimiz berekeli, merekeli otbasy boludy nәsip etkey!
Jana jyl tabysty bolghay!
Tilek qabyl bolsyn!

Tiyshtyq Bayzaqúly,
Elorda aqsaqaly.

Endi osy batany qabyl alynyzdar Qazaq Eli! Jylan jyldarynyz qútty bolsyn, qút‑bereke әkelsin!

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz