Ádettegidey, kalendarlyq jana jyl bastalghan kezden bastap, Qazaqstan Mәjilisi deputattary ónirlerdi aralap, ózderining saylaushylarymen kezdesuler ótkizip qaytatyny belgili. Búl búrynnan kele jatqan tәrtip. Sol tәrtip boyynsha halyqqa birshama jaqyn, Mәjiliste ótkir de ózekti mәselelerdi kóteruimen el nazarynda jýrgen deputat Ermúrat Bapy óz elektoraty – Almaty qalasy túrghyndarymen kezdesuge keletin boldy...

Jana jyl aldynda әleumettik jelide men bir pikirimdi ortagha salghan bolatynmyn. Onda: «Biz ruhany tәuelsizdikti nyghaytu jolynda «Óazaq halqynyng dýniyetanymy tarihyn» derbes zertteu nysanasyna ainaldyru turaly mәsele qozghaghan bolatynmyn. Sol shaghyn pikirde men «qazaq halqynyng dýniyetanymdyq tarihy tym kónege jol tartyp jatqanyn, ony mengeru arqyly biz óz halqymyzdyng qazirgi dýniyetanymdyq qalybyna, qazirgi últtyq bolmysyna, qazirgi salt pen dәstýrining tabighatyna tereninen kóz salugha qol jetkizetinimiz» turaly mәsele kóterdim...

Sol pikir ózining jurnalistik kәsiby mamandyghyna say әleumettik jelini jiti qadaghalap otyratyn, elimizge tanymal «DAT» gazetin ómirge әkelgen deputat Ermúrat Bapidyng kózine shalynypty... Ol maghan kommentariy retinde ózining juyrda Almatygha keletinin, sol kezde kezdesip, osy mәseleni talqylaugha bolatynyn jazypty.

Áriyne, ony men jәne birqatar ghalym әriptester quanyshpen qabyldadyq: sebebi, biz kótergen taqyryp jalpylama týrde akademiyalyq ghylymiy‑zertteu ortalyghynda zerttelude. Alayda, ol zertteulerding «qalyng shany» arasynda býgingi kýnde ózektiligi artqan kóptegen jeke súraqtar, taqyryptar qalyp qoyyp jatatyny ras – Ermúrat Bapidyng jurnalistik qyraghy kózi men qoghamdyq ótkir sanasy osyny dәl kóripti...

Erekeng onda bylay deydi:

- Ábdirashit dos, sen aityp otyrghan «tәnirlik dýniyetanymgha» qatysty tarihy mol derekter men qújattar Qytaydyng әskery arhiyvinde saqtalghan. Kóshpendiler shabuylynan әbden mezi bop, Úly Qytay qorghanyn túrghyzugha mәjbýr bolghangha deyin de, keyin de, Qytay ýkimeti Úly daladan keler qauyp-qaterdi kýrish-qaghazgha jazyp, qorghanysqa qajetti qújat retinde saqtap otyrghan.

Keyinnen HÝII-HIH ghasyrlarda Úly Jibek jolymen batysqa bet alghan keruendermen kelgen saudager-sarttar arasyndaghy Qytay agentteri qazaq ru-taypalary, olardyng últtyq tabighaty, dini, túrmysy, sharuashylyghy jәne әriyne soghys mýmkindikteri turaly esep jazyp, Imperatorlyq barlau organy aldynda esep berip kelgen. Mine, osy depesha-esepterde Úly dala iydeologiyasy - Tәnirshildik tanym turasyndaghy derek-dәiek az bolmaghan.

Biraq Qytay ózining әskeriy-soghys arhiv qújattaryn óte qúpiya saqtaydy, bótendi onyng aulasyna juytpaydy. Ghasyr basynda nomadshyl marqúm Núrbolat Masanov ekeuimiz Qytay elshiligi arqyly sol arhivte qazaq tarihy ghalymdarynyng júmys jýrgizuine múrsat súradyq. Biraq elshilik búl mәsele memleket basshylary arasyndaghy kelissózding taqyryby ekenin eskertip, bizdi bosaghadan shygharyp salghan bolatyn.

Biraq sol arhivke múryn súghudyng bir amaly mening oiymda jýr. Osy Jana jyl merekesi kezinde Almatygha kelem, kezdesip, qisap qúrayyq. Negizi, tәnirshildik taqyryby qazaq ýshin diny dýnie ghana emes, búl Úly Dalanyng tútasqan tarihy ekeni elge mәlim jәit bolsa kerek, Ábeke dos!

Men búl kezdesuge belgili ghalym, filosofiya ghylymdarynyng doktory Berik Atashty da qosudy úsyndym. Erekeng de Berik Atashty syrttay jaqsy biletin bop shyqty – birden kelisimin berdi. Sóitip, jana kelgen jyldyng basynda – qantardyng ekinshi kýni erteletip shaghyn top bolyp, Erekenning qoghamdyq qabyldauyna keldik.

Áriyne, ol jerdegi әngime taqyryp ayasyna qaraghanda keng boldy. Mәselen, elimizdegi qazirgi ghylymdy damytu baghytyndaghy reformalar turaly aittyq. Qazirgi ghylym damuyna búrynghy «akademiyalyq instituttyq zertteu ortalyqtaryna», endi batystyq ghylymy damu ýlgisimen «uniyversiytettik zertteu ortalyqtarynyn» qosyluyn ‑ algha basqan qadam deuge bolatynyn atap óttik. Odan ózge, elimizdegi iri kәsiporyndardyng da jekelegen «ghylymy tapsyrystaryn» oryndau mýmkindigi saqtalghan.

Mine, osy jaghdayda jekelegen taqyryptardy «shaghyn ghylymy toptardyn» alyp shyghu mýmkindigi әldeqayda joghary bolatynyn eske saldyq. Sebebi, birneshe ghalymnyng entuziazmimen qúrylghan shaghyn ghylymy toptardyn  maqsaty belgili bir taqyryp tónireginde toptasqan bolyp keledi. Yaghni, onda osy taqyrypty zertteuge degen motivasiya óte joghary, әri, kәsibiylik dengey soghan say. Ekinshiden, ol shaghyn top mәseleni «jeter jerine jetkize» zertteuge mәjbýr. Ýshinshiden, ol top zertteu nәtiyjesin qoghamgha taratugha erekshe mýddeli. Yaghni, sol arqyly onday ghylymy toptar jalpy qoghamdyq sanagha әldeqayda belsendi yqpal etu mýmkindigine iye.

Al, onday shygharmashyl toptyng úiymdasu negizi tek «qoghamdyq úiym» sipatynda bolmaq. Endeshe, bolashaqta ýkimetke iri Zertteu ortalyqtaryn, uniyversiytettik zertteu ortalyqtaryn  qarjylandyrumen birge, osynday jeke, «qoghamdyq zertteu ortalyqtaryn» da qarjylandyru mәselesin kóteruge tura keledi. «Ony zertteu nysanasynyng ózektiligine baylanysty jyl sayynghy «memlekettik granttar» tizimine endiru – aldaghy kýnder elshisi» degen pikirge toqtaldyq...

Sóz arasynda Erekenning bastamashyldyghymen jasalghan «Din turaly Zan» jobasynyng taghdyryn súradyq. Oghan birshama jauaptar aldyq. Áriyne, qazirgi kezdegi óndiris pen kәsipkerlik, halyqtyng әleumettik‑túrmystyq jaghdayy da nazardan tys qalmady. Osy túrghyda biz deputatqa azamattyq qogham men demokratiya damytu turaly óz úsynystarymyzdy jetkizdik. Ony bylaysha órnektedik:

AZAMATTYQ QOGhAM DAMUYNA NE KEDERGI:

1. Azamattyq qogham ornatu tetikterin biylik anyqtay almauda (mýmkin qajet etpey otyr).

2. Qoghamdyq sanada «azamattyq qogham» úghymy belgisiz jaghdayda túr. Azamattyq qoghamnyng qazirgi Qazaqstan jaghdayyndaghy sipaty zerttelmegen.

3. Azamattyqtan «últtyq» joghary túr. Ádilettilik negizinde últtyq mәseleler sheshimin tappady.

4. Qogham Konstitusiyagha say unitarly memlekettigin týsinbegen. Ol últtyq qatynasqa keri әser etude.

5. Azamattyq qoghamnyng túraqty әri kýshti ekonomikalyq negizi qalyptaspady.

6. Azamattyq qoghamgha say qúqyqtyq negiz qalyptaspady.

7. «Otan» úghymy barsha halyqty biriktiretin quatqa ie bolmay túr.

8. Qoghamnyng mәdeniy-ruhany damuynda birtektilik joq, ol ara alshaqtau ýstinde.

9. Ghylym men bilimge jappay súranys tudyra jәne ony últtyq qúndylyq jýiesine endire almaudamyz.

(Á.Bәkirúly,B.Atash)

Bizding búl oilarymyzdy deputat Ermúrat Bapy óz dәpterine týrtip aldy. Mýmkin, búl oilar onyng bolashaqtaghy deputattyq qyzmetine kómegin tiygizer. Ony uaqyt kórsete jatar...

Kezdesu ayaqtaldy. Biz Berik Atash ekeumiz syrtqa shyqqan song da mәselelerdi ózara talqylaudy jalghastyrdyq. Sonynan biz «Erekeng Mәjiliske deputat bolghan uaqyttan beri búrynghy «jurnalistik emosiyadan» birshama arylghan, әrbir mәselege bayyppen, memleketshildik túrghyda qarugha ýirengen, súraqty keng formatta talqylaytyn «memleketshil túlghagha» ainala bastaghan eken» degen qorytyndygha keldik. IYә, әigili Platon da «Memleketti filosoftar (memleketshil túlgha deniz) basqaruy tiyis» dep beker aitpaghan ghoy...

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz