2025 jylghy 1 qantardan bastap memlekettik satyp aludaghy negizgi ózgerister

Preziydentting tapsyrmasy boyynsha memlekettik satyp alu jýiesin jetildiru shenberinde elimizde 2025 jyldyng 1 qantarynan bastap qoldanysqa engizilgen «Memlekettik satyp alu turaly» jana Zang әzirlendi. Qújat tender ótkizu rәsimderin ontaylandyrugha, satyp alynatyn tauarlardyn, júmystardyn, kórsetiletin qyzmetterding sapasyn arttyrugha, sonday-aq otandyq óndirushilerdi qoldaugha baghyttalghan.

Atap aitqanda, ózgerister kelesilerge әser etti:

* konkurs ótkizu merzimi qysqartyldy (konkurstyq qújattamany talqylau 5 júmys kýninen 2 júmys kýnine deyin; ótinimderdi qabyldau 15 júmys kýninen 5 júmys kýnine deyin; ótinimderdi qarau jәne qorytyndylau 10 júmys kýninen 3 júmys kýnine deyin);

* qúrylysqa baylanysty júmys boyynsha qoghamdyq monitoring engizilude. Júmysty oryndau kestelerin, sharttardyng oryndaluy turaly esepterdi jalpygha qoljetimdi etu, sharttardyng oryndaluyn baqylaugha júrtshylyqty tartu josparlanuda;

* satyp alu nәtiyjelerine shaghymdanudyng jana tәrtibi iske asyryluda. Satyp aludy jedel jýrgizu jәne rәsimderding keshiktiriluin boldyrmau maqsatynda shaghymdardy satyp aludy úiymdastyrushynyng ózi qaraytyn bolady.

* az mólsherdegi satyp alular boyynsha 100 AEK-ke deyingi tauarlardy, 500 AEK-ke deyingi júmystar men qyzmetterdi bir kózden alu qúqyghy engizildi. Auyldyq әkimdikter ýshin bir kózden satyp aludyng shekti mólsheri 3 000 AEK-ten 4 000 AEK-ke deyin úlghaytyldy.

* shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerin qoldau maqsatynda osy sanattaghy subektilerden qúny 50 000 AEK-ten aspaytyn tauarlardy, júmystar men kórsetiletin qyzmetterdi satyp aludyng basym qúqyghy belgilendi;

* tauarlardy basym satyp alu boyynsha júmys jalghasady.

* ishki naryqty qoldau maqsatynda últtyq rejimnen alyp tastaudy belgileu arqyly veb-portalda otandyq óndiris tauarlaryn basymdyqpen alu boyynsha júmys jalghasady;

* bәsekelestikti damytu jәne biznesti qorghau maqsatynda memlekettik mekemeler jәne kvaziymemlekettik sektor subektileri sanalatyn ónim berushilerding ótinimderin jeke kәsipkerlik subektileri sanalatyn ónim berushilerden keminde eki ótinim bolghan jaghdayda veb-portal avtomatty týrde qabyldamaydy;

* baghalyq emes kriyteriylerdi damytu jәne jergilikti jetkizushilerdi qoldau maqsatynda aumaqtyq belgi (1%-dan 2%-gha deyin) jәne teris mәnder (0.1%-dan 0.2%-gha deyin) týrindegi shartty jenildikterdi esepteu ózgertildi.

Abai.kz