Bir elde óte enbekqor, әri kónildi qúmyrsqa ómir sýripti. Ár kýn sayyn kýnmen talasa túryp, kóterinki kýimen әndetip firmadaghy júmysyna keledi. Júmysyn óte jaqsy kóretin, әri jaqsy kónil-kýimen bastalghan song júmysy da ónimdi edi. Árdayym jýzinen kýlki ketpey manayyna kóterinki kýy syilap, әriptesterimen jii әzildesudi de úmytpaydy. Qúmyrsqanyng arqasynda firmanynda tasy órge domalap, algha ilgeriledi.

Bir kýni qúmyrsqa enbek etip jatqan firmanyng bas diyrektory Ara, ayaq astynan qúmyrsqanyng osynsha tabysqa jalghyz jýrip jetui óte kýdikti, jәne olay boluy mýmkin emes degen úigharymgha keldi. Sondyqtan, qúmyrsqanyng kýndelikti atqarghan júmysyn qadaghalap otyratyn baqylaushy lauazymy ashyldy. Baqylaushy bolyp — tezek qonyzy taghayyndaldy. Tezek qonyzy ózining mindetine bilek sybana kirisip, qúmyrsqadan kýndelikti atqarylghan júmysyna esep berip otyruyn talap ete bastady.

Endi firmada qúmyrsqanyng bergen esebin tezek qonyzyna jýielep-rettep berip, qosymsha telefongha jauap berip otyratyn sekretari lauazymyna degen súranys payda boldy. Búl lauazymdy órmekshi iyemdenedi.

Al kónildi әri enbekqor qúmyrsqa bir sәt damyl tappay óz júmysyn jalghastyra berdi.

Ara óz kezeginde tezek qonyzynyng bergen esebine asa riza bolghandyqtan marapattap-kótermelep qoidy esh úmytpady. Sonymen qatar, firmanyng bolashaq damu satysyna boljam jasau turaly úsynys tastady. Tezek qonyzyna qosymsha tapsyrma jýtelgendikten oghan assistent-kómekshi alu qajettiligi tuyndady. Assistenttik qyzmetke taraqan shaqyryldy. Assistentting qyzmetine qajetti tehnikalar birden satyp alyndy.

Kenetten әrdayym kónildi jýretin qúmyrsqa kýn ótken sayyn jiyilep ketken esep beru men tapsyrmanyng tym kóbeyip ketkenin aityp, shaghymdana bastady. Kónilsizdik basyp, jýzinen kýlki azaydy.

Osy sәtte firmanyng bas diyrektory ara shúghyl týrde bir shara qoldanylmasa jaghdaydyng kýrt qiyndaytynyn sezdi. Dereu jinalys ashylyp, aqyldasa kele, qúmyrsqa júmys jasap jatqan jerden tútas departament ashugha pәrmen berildi. Departament ashylghan son, demek onyng basshysy bolu kerek. Departament basshylyghyna shegirtke qonjidy. Departament basshysynyng kabiynetine lauazymyna say boluy tiyis dep tabylyp, songhy zamanauy ýlgimen jabdyqtaldy.

Bәri riza. Tek qúmyrsqanyng ghana jýzinen kýlki mýlde joghaldy. Minezi ózgerip, jii ashulanyp, kýn ótken sayyn eshkimmen tildespey túiyqtala berdi.

Kýnderding kýninde firma diyrektory kezekti esepterdi teksere kele, qúmyrsqa enbek etip jatqan departament qyzmetining búrynghyday emes, tabysynyng tómendegenin týsindi. Taghy jinalys ashyp, aqyldasa kele, departamentting júmysynyng tómendep ketuine taldau jasau ýshin ýki shaqyryldy. Ýsh ay taldau jasaghan ýki, departamentte esh paydasy joq qosymsha qyzmetkerler sany kóp degen qorytyndygha keldi. Kenesshi mamannyng kenesine qúlaq asqan bas diyrektor qyzmetker sanyn qysqartugha sheshim qabyldady. Tizimning basyna birden qúmyrsqanyng esimi jazyldy, óitkeni, keyingi kezde újymda tek qúmyrsqa ghana әr nәrsege kónili tolmay ýnemi narazy bolyp kýnkildep jýretin edi. Sol...

Erlan Shayahmetúly

Internetten audaryldy.

Abai.kz