Ekinshi Dýniyejýzilik soghysqa qatysushy, Qazaq SSR Halyq aghartu isining ozyq qyzmetkeri HÁKIM SÝLEYMENÚLY SÝLEYMENOVTYNG 1938-2024 jyldar aralyghyn qamtityn qújattary jinaqtalghan eken. Býgin Astana qalasynyng Memlekettik arhiyvine sol qújat-múralaryn úrpaqtary әkelip ótkizdi.

Búl shara dóngelek ýstel formynda úiymdastyrylyp, tarihymyzdyng manyzdy paraqtaryn ashugha mýmkindik berdi. Hәkim Sýleymenúlynyng enbekteri men jetistikteri úrpaqqa ýlgi bolyp, onyng ómir joly qazaq halqynyng mәdeny jәne bilim beru salasyndaghy ýlken jetistikterimen tyghyz baylanysty ekenin taghy bir ret kórsetti.

Hakim Sýleymenúly 1919 jyly Kókshetau oblysynyng Enbekshilder audanyna qarasty Sәule kolhozynda dýniyege kelipti. 32-nyng asharshylyghynda әke-sheshesi opat bolghan.  Sosyn, balalar ýiinde tәrbiyelenedi.

1941 jyly arnayy dayyndyqtan ótken H.Sýleymenúly 22 mausymynda bastalghan soghysta, 168-shi atqyshtar polkining qúramynda soghysady, 1941 jyldyng qyrkýiek aiynyng ortasynda nemister qolyna týsip, tútqyndalady.

Mústafa Shoqaydyng kómegimen bosaghan týrik túqymdary ishinde «Týrkistan legionynda» bolady. Ayta bersek kóp-aq.

H.Sýleymenúly 1945 jyldyng 22 jeltoqsan aiynyng sonynda Fransiyanyng ontýstiginen Aliba qalasynan Otanyna Prokopievsk qalasyna oralyp, 1945 jyldyn  jeltoqsanynan 1946 jyldyng 1 mausymyna deyin «Prokopievsk kómirinde» (búryn arnayy kense dep atalghan) jerasty órtterin sóndiru  júmysynda isteydi.

H.Sýleymenúlyn birge tútqynda bolghandar Fransiyada qalugha kóndirmekshi bolady, biraq ol elge qaytqysy keldi, dalanyng iyisin ansady, tughan tildi jәne dombyranyng ýnin estudi armandady. Ol tútqyndalatynyna senbedi, sebebi artynda әskery shayqastar, keudesinde jauyngerlik marapattar boldy. Ol kezde búl kәdimgidey batyl әreket edi, óitkeni elinde ony eshkim kýtpeytinin bildi, ony poyyzdan tek NKVD jendetteri qarsy alady.

1946 jyldyng jeltoqsan aiynda Kókshetau oblysynyng Enbekshilder audanynda «donos» boyynsha qamaugha alynyp, 8 jylgha sottalady. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng kóptegen әskerleri oralmady, olardyng úrpaqtary qazirgi tanda Fransiyada túrady.

1947 jyldyng sәuirinen 1955 jylgha deyin Stalindik lagerilerde Kolymada aghash dayyndau júmystarynda, sodan keyin Magadan oblysynyng Qiyr Soltýstigindegi kómir shahtalarynda 60-70 ͦ  ayazda tútqyngha beriletin toyymsyz asty iship 15-16 saghattyq adam tózgisiz auyr júmysqa shydap, jazyqsyz jazasyn óteydi.

Odan 1955 jyly bosap keledi. Kelgen song qalghan ómirin qazaqtyng oqu-aghartu isinen arnaghan ol ústazdyq jolyn bastapty. Qalghan sanaly ghúmyryn elding oqu-aghartu isine arnaghan eken.

H.Sýleymenúly oqu-aghartudaghy 30 jylgha juyq enbeginde audan, oblys, oblystyq atqaru komiyteti, mәdeniyet bólimderi men Qazaq KSR Bilim Ministrliginnen 25-ten astam Qúrmet gramotalarymen jәne «QazKSR Halyq aghartu isining ýzdigi» marapatyna ie bolghan úlaghatty ústaz.

Sonshama auyr taghdyrdy bastan keshken Hakim Sýleymenúly 1999 jyly shilde aiynda qaytys boldy.

Abai.kz