«Halqymyzdyng dýniyetanymyna say dәstýrli Islamdy dәripteu - asa manyzdy. Onyng ghylymiy-teoriyalyq negizin damytu qajet. Óskeleng úrpaqtyng ruhany tәrbiyesin nazardan tys qaldyrugha bolmaydy. Shyn mәninde búl - óte manyzdy mәsele. Ony betimen jibersek, últtyq salt-sanamyzdan aiyrylyp qaluymyz mýmkin. Ákimderge qúzyrly organdarmen birlesip, din salasyndaghy júmysty jandandyrudy tapsyramyn».

Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev.

Birde Shymkenttegi Ózbekәli Jәnibekov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan pedagogikalyq uniyversiytining qarsy betindegi «Garant» ayaldamasynda avtobus kýtip túrghanymda aqyn dosym Qanat Kanalúly Saparbaydy  jolyqtyryp qaldym. Amandyq-saulyq súrasqannan  keyin ol maghan janadan jaryq kórgen «Maral ishan» dep atalghan  ghúmyrnamalyq dastanyn úsyndy. Oqyp shyghyp, pikir bildiruimdi súrandy.

Anyz ben aqiqat aralas qazaqy әbsanalarda «Maral ishan sanatyndaghy ishandardyng dәrejesi kóktegi Aygha tenestiriledi», - delingen. Maral ishan Qúrmanúly (1780 – 1841) - ómirde bolghan adam. Qostanay ónirining tumasy. Sonda  Maral ishan esimimen atalatyn meshit bar. Kezinde aq patsha itarshylarynyng qudalauymen Arqadan Syr boyyna aughan. Kesenesi Qyzylordada Syr boyynda jatyr. Syr ónirinde Maral ishan atynda medrese men onyng túnghysh úly – Qal-Múhammed (Qalqay) ishannyng esimimen atalatyn meshit el iygiligine paydalanugha berilgen. Sóz orayy kelgende Qal-Múhammed ishan - Shoqan Uәlihanovtyng atyn qoyghan Alashtyng azamattarynyng biri ekenin de tilge tiyek ete keteyik.

Ákesi Qúrman Kenjebayúly - Abylay hannyng batyrlarynyng biri bolghan. Sonymen qatar ol jalpaq júrttyng dertine shipa darytqan emshi túghyn. Sodan da bolar, Maral ishan  Qúrmanúly din qayratkeri ghana emes, qazaqtyng últ-azattyq qozghalysyn úiymdastyrghan últ qayratkeri de bolghan. Ol tek diny bilim berip qana qoymay, shipager retinde talay syrqat jandardy  dertinen aiyqtyrghan. Halyq ony - din ghúlamasy, әulie dep tanyghan.

Toghyz jasynda әkesinen aiyrylyp, anasymen birge Aqmeshit (qazirgi Qyzylorda) manyna qonystanghan. Qúlanbay ishannyng ýiinde túryp, qyzmetinde bolghan. Búharagha baryp, Jalanayaq ishannan jeti jyl diny bilim alghan. Keyinnen Qyzyljargha (qazirgi Petropavlovsk) oralyp, birneshe meshit saldyrghan. Medresede bala oqytqan. Jergilikti júrtty da bilimge, mәdeniyetke baulyghan.

Suretter: Avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Tarihy túlgha - Maral ishannyng qonys tepken jerlerinde meshit pen medrese salyp, eldi eginshilikke, ghylym-bilimge bastaghan bastamalary bayandy etilgen. Ol tek uaghyzshy ghana emes, sóz ústaghan sheshen, jón biler ghúlama, qol bastaghan kósem, jaugha shapqan batyr retinde kózge týsken. Aytqany aiday keletin kóripkel, dúghasy qabyl bolatyn taqua, qara qyldy qaq jaratyn әdil bi  retinde de tarih sahnasynan núr shashqan izgi de iygi múratty jan.

Resey imperiyasynyng qazaq dalasyn otarlau sayasaty ýdegen tústa últ-azattyq kóterilisin úiymdastyrghan. Maral ishan patsha ókimetinen qazaqtardy zorlap shoqyndyru, halyqtyng qúnarly jerin kýshpen tartyp aludy toqtatudy súraghan. Sol siyaqty Hiua handyghy biyleushilerining de qazaqtargha kórsetken qysymyna qarsy shyqqan. Onyng erlikke toly ghúmyr joly osynday bolatyn.

Maral ishan jayly kezinde qalamger Sәden Núrtayúly «Islam jәne Maral baba» dep atalghan kitap jazghan. Aqyn, dramaturg, Memlekettik syilyqtyng laureaty Nesipbek Aytúly ózining «Úlbiyke aqyn» atty piesasynda Maral ishan jóninde toqtalyp ótken. Tanymal túlghanyng ómiri men qayratkerligin sonda biraz zerttep kórgen.

2023 jyly 1000 dana taralymmen jaryq kórgen aqyn Qanat Saparbaydyng «Maral ishan» dastany «Álqissa, sóz basy», «Maral ishannyng әkesi Qúrman - Abylay hannyng emshisi әri jasaghyndaghy batyry. Anasy Fatimamen otau qúruy jәne Maraldyng balalyq shaghy», «Maral úldyng Jam tauynda medresede ilim aluy», «Jam tauy. Jarystar legi jalghasty», «Maral ishandy qyryq tomar sekseuil otqa salyp synaghanda», «Maral ishandy  synaugha Arqadan arnayy kelgen juandar», «Arada jyl ótkennen son», «Maral ishannyng ghibratty ghúmyry», «Maral ishannyng alqa otyrysynda Qarmaqqa aitqany», «Maral ishannyng denesi qoyylghan jerden búlaq payda bolyp, anynan qayyn, emender boy kóterdi», «Babanyng 225 jyldyq mereytoyy» dep atalatyn bólimderden túrady.

Maral ishannyng keremetteri óte kóp. Atap aitqanda, Maral balanyng denesinen núr shashylghan. Jalanayaq ishannyng halfeler arasyndaghy synaghy nemese Maral ishan esikting jaqtauyna jasyrylghan qasiyetti Qúran kitabyn tauyp alady. Jam tauyna kelgen Ghayyp Eren Qyryq Shiltennen Jalanayaq ishan Maral halfeni alyp qalady. Jalanayaq ishan Maral ishangha saghynghan anasyn shenber syzyp kórsetedi. Jam tauyna kelgen qaraqshylargha Maral halfe tosqauyl beredi. Maral oqyghan demimen baydyng kelini ayaqqa túrady. Maral  halfe ústazy - Jalanayaq ishangha bas iyip, qúrmet kórsetedi. Búghan dәn riza bolghan Jalanayaq ishan shәkirti - Maralgha túlpar mingizip, batasyn berip, shygharyp salady. Ýlken ilim iyesi atanghan Maral jigitti qayynjúrty - Jappas eli toy jasap, kýtip alady. Ataghy jayylghan Maral ishandy kóshirmek bolghan bay jaralanady. 1822 jyly orys patshasynyng ókimeti «Sibir qyrghyzdarynyng (qazaqtar dep úghynyzdar) Jarghysy negizinde qazaqtardy eriksiz shoqyndyra bastaghanda Maral ishan «Ghazauat» soghysyn jýrgizedi. Maral ishan ózining túlparyn úrlaghan jigitti bala etip asyrap alady. Syr suyn pyraq atymen jelip ótken Maral ishandy tanyghan qayyqshy qimylsyz qalady. Jarymbet ishannyng alqaly otyrysta Maral ishangha aitqany da anyq keledi. Maral ishan ómirining songhy sәtterinde Dәuit Payghambarmen tildesedi. Maral ishandy jerlep kelgennen keyin halyqtyng kóz jasy toqtamaghan eken.

Búl kitap jayly Qazaqstan Músylmandary Diny Basqarmasynyng tóraghasy, Bas mufty Nauryzbay qajy Taghanúly: «Aqyn Qanat Saparbaydyng búl enbeginde Maral ishannyng basynan ótkergen oqighalary óleng tilimen sәttti órilgen eken. Óz basym búl dastandy Maral ishannyng tarihy túlghasyn ashqan enbek, oghan qoyylghan eskertkish retinde  baghaladym», - degen jýrekjardy tilegin jetkizgen.

Aqyn, dramaturg, Memlekettik syilyqtyng laureaty Nesipbek Aytúly: «Qanattyng tógilip túrghan aqyndyq qabileti qatty únady. Onyng aqyndyghynda min joq», - dep airyqsha tandanys bildirgen.

Týrki dýniyesi aqyndary mýshәiralarynyng laureaty Dәuletbek Baytúrsynúly: «Dastannyng әrbir joly tek qana «J» әrpimen bastalyp,  alliyterasiya negizinde myng joldan asa jazyluy - әdeby shygharmalarda siyrek kezesetin jayt. Dastannan jyraulyq pen aqyn Jambyl Jabaevtyng sarynyn kórgendey bolamyz. Aqyn Qanat Saparbaydyng «Maral ishan» dastany - qazaq aqyndarynyng shygharmashylyq jolyndaghy alamanda jetken jetistigi», - dep onyng abyroyyn asqaqtatyp, bedelin biyiktetken.

«Maral Núr» jauapkershiligi shekteuli serriktestigining tóraghasy, perzentine Maral esimin bergen Qajy Múrat Toqpanúly: «Dana halqymyzdyn: «Óli riza bolmay, tiri bayymaydy» degen sózining astarynda ýlken mәn-maghyna bar. El iygiligi ýshin ólsheusiz ýles qosqan Babalarymyzdyng ruhy el men jerdi qorghap, súnghylaly jastarymyzgha jelken bolyp, ónegeli isteri janghyra bergey!» - dep batasyn bergen. Sóz orayy kelgende, Maral ishan әuliyening yqylasy týsken Qajy Múrat Toqpanúly - Qajylyqqa baruda, Meshit pen Medrese saluda, Qariyler dayarlauda, Diqanshylyqta, Jerdi abattandyruda, Temir jol salasyn damytuda, Qayyrymdylyq mәselesinde Adamgershilikten ainymay, Alamandar bәigesin bermes dýldýlge ainalghan jomart jýrekti jan ekenin erekshe iltipatpen tilge tiyek etkimiz keledi.

Biz de әrbir isi ónege men ghibratqa toly, Allagha jaqyn bolghan Maral ishan babamyzdyng ólmes te órshil ruhy egemen elimiz ben úlan-ghayyr jerimizdegi barsha halqymyzdy qoldap, qorghap, jelep, jebep jýrsin dep tileymiz. Al Qanat aqyngha jazar kóbeysin deymiz.

Ábdisattar Álip,

jurnalist, aqyn, audarmashy, Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesi, respublikalyq «Shymkentim, shyraylym!» әdebiy-kórkem alimanaghynyng Bas diyrektory - Bas redaktory.

Shymkent qalasy

Abai.kz