(«Ákimbay ólgende» jyry qay  jyly jazylghany jayynda)

Mәrtebeli oqyrman, biyl danyshpan Abaydyng 180 jyldyghy! Úly ústazdyng mereyli datasy nazarda bolaryna senimdimiz. Qaymana qazaqqa ómirlik baghyt bergen úly túlgha úlyqtalmay, úmyt qalatyn bolsa eldigimizge syn. Biz biletin tarihta «mereytoyy atalmay qaldy» degen oqigha bolmaghany fakt! Sonday-aq, Abaydyng Áygerimnen tughan balasy Túraghúldyng tughanyna 150 jyl tolatyny eskerilse qúba-qúp bolar edi. Túrashtyng Abaydyng asyl múrasy shashylmay-tógilmey býgingi kýnge aman jetuine qosqan ýlesi sýbeli. Ol «Ákem Abay turaly» degen tamasha esteliktin, ózge de qúndy jazbalardyng avtory. Alash qozghalysyna janyn sala aralasqany, onyng kórnekti qayratkeri bolghany óz aldyna bir tóbe.

Tómende «Dúrys jazyluy Turaghúl ma, әlde Túraghúl ma?» jәne Abaydyng «Ákimbay ólgende» jyry qay jyly jazylghan? degen eki saualdyn  jauabyn bermekpiz.

Bireu biledi, bireu bilmeydi, Túraghúldyng esimi bir izge týspey-aq keledi. Búrynghy estelik ya qoljazbalarda esimi «Túraghúl (Túrash)» delinetin edi. Alayda el tәuelsizdigin alghan toqsanynshy jyldary «Turaghúl» dep «týzetildi». Yaghny ózgeshelik bir әripke tirelip túr. «E, onda túrghan ne bar» deuge bolmay túr, osy bir әripte auyr salmaq bar.

Aldymen bas abaytanushy Múhtar Áuezovke jýgineyik. Múhang «Sәbit Múqanovtyng «Abay Qúnanbaev» atty monografiyasy turaly» degen maqalasynda atalmysh monografiyanyng «Abaydy tanu» bólimin teksere kele: «Krylov mysaldaryna Túraghúl, Kókbay qoyghan jyl – 1898» deydi. Ári qaray sózin bylaysha jalghaydy: «...1933 jyldyng baspasynda Abaydyng shәkirtteri Kókbay men Túrashtyng kómekteri boyynsha janaghyday týsinikpen bastyrghan men edim. Eki shumaqty aityp bergen Kókbay, Túrash erte kýnde Tәkejandar araz bop ókpelep ketedi dep búrynghy qoljazbalardan әdeyi alyp qalyp jýrgenderin aitqan» (M.Áuezov. Abay Qúnanbayúly. Monografiya. – Almaty, 1995. -300-301 bb.). Kórip otyrmyz, Múhang «Túraghúl» jәne «Túrash» dep kórsetken.

Endi Árham Kәkitayúly Ysqaqov sóilesin. Ol: «Túraghúl emshekten shyqqanda Dildә Áygerimge: «Bay seniki bolsyn, bala meniki bolsyn», – dep Túraghúldy óz bauyryna salyp bala ghyp aldy», – dep jazady (Abay turaly estelikter. – Almaty, 2018. -89 bet). Árham aqsaqaldyng birge ósken aghasynyng esimin qate jazuy mýmkin emes bolar.

Turaghúl nemese Turash degendik, әlde, Abay jinaqtarynan kezdese me? Tekserip kóreyik. 1995 jyly jaryq kórgen Abaydyng eki tomdyq tolyq jinaghynyng «Týsinikter» bóliminde: «Kәkitay, Túraghúldar Abaydyng elge tarap ketken shygharmalaryn jinap, Mýrseyitke kóshirtip, 1909 jyly túnghysh jinaqty әzirlegen. Sóitip, Mýrseyit kóshirip jazghan Abay shygharmalary Kәkitay men Túraghúldyng tekseruinen ótip baryp, baspagha berilgen» delingen. Ásirese, 1945 jylghy jinaq: «...Túrash (Túraghúl) búl ólendi óz aldyna bólek sóz deydi», «...Búl eki jol óleng Kәkitay men Túraghúl bastyrghan baspada joq. Múnyng maghynasy anyq emes» degen siyaqty sózderge toly. Al 1933-jylghy jinaqta: «Kójekbaygha arnap Abaydyng óleng jazu sebebin Túraghúl bayandap bergen» delingen.

Jinaqtap aitqanda, Múhtar Áuezovtin, Árhamnyng jazbalary, meyli, Abay jinaqtary deyik, Turaghúl nemese Turash demegen. Kezdespeydi. Jogharyda osyghan kóz jetkizdik.

Olay bolsa, «ú» әrpi «u» әrpine nelikten auysty? Búlay búrmalaugha ne sebep boldy? Birinshisi, Abay – balasy әdiletti, turashyl azamat boluyn qalaghan, «Turaghúl» dep qoyatyn jóni sol degen topshylau sebepker. Shyndyghynda, búl jansaqtyq. Mynany eskeruimiz kerek. Qazaqta «Qinayat» degen esim bar. Ol Allanyng turashyl qúly degen maghyna beretin arabtyng «ghidayat» sózinen tuyndaghan esim. Óziniz de oilanyz, Qinayat degen esim ejelden bar, ýirenishti, al Turaghúl degendi estidik pe? Áriyne, joq. Ekinshisi, bәibishesi Dildәdan tughan ekinshi úly Ákimbay (Hakimbay) 1874-jyly toghyz jasynda qaytys bolady. Qazagha jyl tolmay jatyp, Abaydyng ekinshi әieli Áygerim Túraghúldy tabady. Qazaly jaghdayda tuylghan nәrestege qanday esim tandalmaq? Áriyne, Jýrsin, Túrsyn, Túrarbek, Túrdyqúl, Túrsynhan dep atau qazaqta jazylmaghan qaghida. Mine, Túraghúl esimi de osynday maghynany bildiredi.

Sonymen, Túraghúl Ákimbaydyng ólgenine jyl ótpey tuylghan, esimi osy qazagha baylanysty qoyylghan degen baylamgha kelemiz.

Osy payymgha naqty dәlel – Abaydyng «Ákimbay ólgende» («Kóz júmghansha dýniyeden...») degen joqtau-jyry. 40 jol joqtau jyr Ákimbaydyng jyldyq asy qarsany, 1875-jyly jazylghan. Búl – aiday aqiqat. Myna jalghanda quanysh pen qayghy almasyp jatady. Bir jyl búryn sýiiktisi Áygerimdi kezdestirgen otyz jastaghy Abay alghash ret auyr qazagha tap bolghan ghoy.  Ákimbay tura toghyz jasta bolghan (keybir basylymdar jeti jasta dep qate kórsetip jýr). Ony óte aqyldy, erekshe sýikimdi jetkinshek desedi. Abaydyn, inisi Ysqaqtyng auyldary  Aqshoqyda biri birine kórshi ornalasqan, arasy nebary 3-4 shaqyrym. Mine, sol Ysqaqtyng bala kótermegen, «shalqaysam – Shynghysym, enkeysem – Ertisim» deytin tәkәppar, pang bәibishesi Mәnike Ákimbaydy sәby kezinde bauyryna salghan. Sóitip, bala qaytys bolghanda mәiit «Ysqaqtyng úly» dep sol ýiden shygharylghan.

Mәnike shaqpa tildi, erketotay, aduyndy bolghany «Abay joly» epopeyasynan da ayan. Onyng tili men kәrinen qoryqqan ainalasy «Ákimbay Abaydyng balasy» degendi tisinen shygharmaghan. Tek qana «Abaydyng nemere inisi»  desken Aqshoqydaghy barsha júrt. Boldy, bitti. Múhtar Áuezov te Abaydyng joqtauyna: «Bir nemere inisi ólgende aitqan», – dep týsinik beredi (1925 jyly Semeyde shyghyp túrghan «Tan» jurnalynyng ekinshi sanynda jariyalaghan).

Uaqytymyzdy aldy dep sókpeseniz, «Ákimbaygha» ólenining qily taghdyryna toqtala keteyin. Qyzyghy sol, atalmysh óleng de Túraghúl esimi siyaqty san-saqqa jorudan kóz ashpay keledi. Mysalgha «Abay» ensiklopediyasynyng 279-betinde: «Ákimbay – aqynnyng Dildәdan tughan balasy, 9 jasynda (1865—74) dýnie salghan. Ólenning mazmúny da osy tújyrymdy aighaqtaghanday», – dep dúrys aityp, biraq osy qalyng kitaptyng 161-betinde: «...Aghasy Tәnirberdining balasy Maqúlbay ólgende Áygerimge aitqyzghan joqtau» dep búrys ketken. Ókinishti me – ókinishti.

Shyny sol, Maqúlbay ólgende Abay joqtau jazghan-mys degen payym eshqanday syn kótermeydi. Nege deseniz, aghasy Tәnirberdi – «baysyp, pansyp» jýretin tәkappar, jengesi Qarajan – kórshi-qolangha qara qidy da qimaytyn saran. Ekeuimen de Abaydyng jyly qarym-qatynasta bolghan jeri joq. Dәlelge «Qarasha, jeltoqsan men sol bir-eki ai» (1888) óleninde nemeresin sarandyqqa baulyghanyn kórip, aghasy men jengesin «Ol da ózindey it bolsyn azghyr-azghyr!» dep shenegenin, sonday-aq, «Tәnirberdige» (1893) degen «uly siya, ashy tilmen» jazghan ólenin alsaq ta jetkilikti (búdan bólek, ózge de eki syny óleni bar). Elge sýikimi joq Tәkejan men Qarajangha ótirik maqtaugha ýiir ne bolmasa mal ýshin tilin bezegen bireu bolmasa, kim joqtau jyr jazyp bersin...

Joqtau jyrdy Abay Maqúlbaygha emes, óz balasy Ákimbaygha arnaghany taza shyndyq. Oghan jyrdy múqiyat oqyghan kim-kimning de kózi jetedi. Joqtaudy aqyn:

«Kóz júmghansha dýniyeden,

Imanyn aityp ketkeni-ay» –

dep bastap, ýshinshi shumaqta:

«IYem qabyl aldy-au dep,

Kónilime quat bitken-ay!

Quattanyp baqsam da,

Kýnәli kónilim týitpedi-ay», – dep kýnirengen (týitpedi – tózimim jetpedi, shydamady degen mәnde). Aqyn ózin kýnәli sezingen. Nege? Óitkeni, úlyna jyluyn bere almaghan, onyng janynda tek songhy kýnder, songhy saghatta ghana bolghan, sol kýiik-zaryn jetkizip otyrghany menmúndalap túr. Bauyr eti balasyna emirene almay, bar bolghany «nemere inim» dep ótken.  Ózin-ózi qansha júbatyp baqsa da («Quattanyp baqsam da») jýrek týbinde múz bolyp erimey jatqan ókinish, mine, osy (Ákimbay óliminen auyr sabaq alghan Abay, múnan song qolyndaghy eki balasy Ábish pen Maghauiyagha әkelik meyirimin ýiip tógedi. Ekeuin de zor qamqorlyqqa bólep ótedi).

Joqtaudyng sonynda qos shumaq:

«Artyna belgi qaldyrmay,

Bauyry qatty tas ólim,

Jylamayyn deseng de,

Shydarlyq pa osy ólim?

Oramdy tildi auyzdym,

Aqylgha jýirik manyzdym.

Kóp jasamay tez ketip,

Kózimning jasyn aghyzdyn».

Osy joldar әkening ashy zary-sheri ekenine kim talasar eken. Árbir joly Ákimbaydy kózge elestetedi. Jaydan jay jaza salu mýmkin emes, jýrekti jaryp shyqqan sózder.

Qoryta aitqanda, óleng – Abaydyng sheri, onyng mazmúny «Ákimbaydyng joqtauymyn» dep jar salyp túr. Áytse de búl faktining moyyndalar týri joq. Nege? Osyghan da toqtala keteyik.

1933- jylghy túnghysh tolyq jinaqta, onan song 1939, 1945-jylghy jinaqtarda óleng «Ákimbay ólgende» dep atalghan jәne datasy da dúrys – «1875 jylghy» delingen. Al 1957-jylghy jinaqta «Balasy ólgen anagha Abay shygharyp bergen joqtau» dep janasha at qoyylghan. Bir tәuiri, búl qatelik 1961, 1968-jylghy jinaqtarda týzetilgen. Biraq 1977-jylghy jinaqtan beride, nege ekeni belgisiz,  «Nemere inisi ólgende aitqany» degen eski qate qaytalanghan. Abaydyng songhy tolyq jinaqtary (1995 jәne 2020-jylghy) «Nemere inisi ólgende aitqany» degen atpen jәne 1895-jyly jazylghan dep basypty. Apyray, óleng baqanday 20 jylgha ilgerilep qate belgilengen. Kәne, taghdyry qily joqtau demey kór!

Sonymen, ekiúdaylyq, óreskel qate kezdeysoq emes, onyng syry, sebebi bary sózsiz. Búl júmbaqqa abaytanushy Qayym Múhamethanovtyng «Aqynnyng bir shygharmasynyng taghdyry turaly» atty maqalasy sәule týsiredi. Kәkeng әngimesin «Úmytpasam, 1935-jyly Múhtar Almatydan Semeyge keldi» dep bastap, Abaydy kórgen, jaqsy biletin Abay elining qariyalarymen Múhang әngime-dýken qúrghanyn bayan etedi. Qyzu әngimeler barysynda «Abaydyng nemere inisi kim?» degen súraqqa aqsaqaldardyng biri «Bәlkim, Tәnirberdining Maqúlbay degen balasy bolar, ol ólgende Áygerim Abay ýiretip bergen dauysty aityp jýripti» dep túspaldapty (Abay jurnaly. - №1, 1996 jyl. - 20 bet). Osy boljamdy dәpterine týrtip alghan  Múhang «Abay joly» epopeyasynyng «Eniste» atty tarauynda bir epizodty engizedi. Onda Maqúlbaydy joqtap, Áygerimning dauys qylghany surettelgen (nesi bar, kórkem shygharma ýshin Áygerim beynesin asqaqtata týsuge súranyp túrghan kórinis).

Mineki, Abay ólendi «Maqúlbay ólimine arnap jazghan» degen jansaqtyq tabandap qaluy osymen óz týsinigin tabady. Shýbәsiz, joqtau jyr – Abaydyng ózin ózi júbatqany. Ony Abay Ákimbaydyng jyldyq asy qarsany 1875-jyly jazghan jәne Aqshoqy auylyna jas kelin bolyp týsken jary Áygerimge aitqyzghan. Aqiqaty osy.

Qoryta kelgende, qarastyrylghan eki saualdyng jauaby mynau: Turaghúl emes, Túraghúl, bir, joqtaudy Abay 1875-jyly Ákimbaydyng jyldyq asyna shygharghan, eki. Ne etersin, Abaydyng tolyq jinaghy irili-uaqty qatege toly. Izdenis joqtyng qasy. Izdenip, týzetuding ornyna olardy «kózding qarashyghynday» saqtau, qatyp qalghan óli dogma jasau – shyndyqqa da, Abay ruhyna da qiyanat ekeni haq.

Asan Omarov,

abaytanushy.

Abai.kz