Ótken joly әleumettik jelide jylan taqyrybyna qatysty әngime kóterilip edi. Jylan jyly aldymyzda, bir halyqtarda aqpannyn, bir halyqtarda nauryzdyng sonynda kiredi. Qarap otyrsam bir etnografiyalyq dissertasiyagha jýk bolatynday qyzyq taqyryp.

Mening oiymsha jylan taqyrybyndaghy әngimeni qazaq ertegilerinen bastau kerek. «Er Tóstik» esinizde me? Onyng jer asty әlemine týsip ketkeni, jylan Bapy hanmen kezdeskeni taghy basqalar. «Jylan qabyqty jigittin» hikayalaryn eske týsiriniz. Jalpy biz qansha jasasaq ta ertegilerden, sonyng ishinde qazaq ertegilerinen qol ýzuge bolmaydy. Sebebi qazaq ertegi-anyzdary kóne dәuirding ghajap derekterining qymbat qazynasy. Ertegilerge qarasaq qazaq dәstýrli dýniyetanymynda әlem jәne tirshilik ýsh sferadan túrady, Jylan Bapy han jer asty әlemining iyelerining biri.

Ekinshiden, jylan turaly ghajayyp derekterdi skif (skuz)-saq (saha) zamanynan izdeu kerek. Skif (skuz)-saq (saha) qauymdarynyng shyghu tegi turaly birneshe anyzdar bar ekeni belgili, olardy biz negizinen Gerodot jazbalarynan («IH kitaptan qúralghan tariyh») kezdestiremiz. Mysaly, sol anyzdardyng birinde Gerakl (batyr degen maghynada aitylatyn sóz) jylqylaryn izdep, býkil jer betin kezip ormandy daladaghy ýngirden kindikke deyin adam, kindikten tómen jylan әieldi kezdestirdi-mys. Sol әielmen birge túrmys qúryp qaldy, ekeuining arasynan Agafirs, Gelon, Skif (Skuz, Ishki oghyz) degen ýsh úl dýniyege keldi t.b.

Skif (skuz)-saq (saha) anyzdaryndaghy bir qyzyqty derekterding kózi- olardyng óz qúdaylaryna qatysty derekteri. Gerodot skif (skuz)-saq (saha) Qúdaylar panteonynyng kósemi dep Papaydy erekshe ataydy, grek úghymynda ol Zeuspen shamalas qaharman. Gerodottyng jazuynsha Papay Apiyding (Jer-Ana, Apa) bayy. Osy jerde qazaq ertegilerindegi Bapy han men grek anyzdaryndaghy Papaydy salystyra zertteu kerek bolady.

Búghan qosymsha orys foliklorynda «Babay» (ded Babay) degen qorqynyshty keyipker bar, ózderi kóbinese týrik tektes qariya adamdargha qatysty qoldanady. Ghylymy ortada Babay týrik tilinen kirgen tuystyq atau (baba t.b.) degen týsinik bar, al shyn mәninde búl týrik halyqtarynyng ejelgi dýniyetanymyndaghy Bapy hanmen baylanysty boluy mýmkin. Sonymen birge HIH ghasyr ortasyna deyin qazaq qyzdaryn Bopay ataytynyn eske týsiruge bolady. Bopaydyng Papaymen, Bapy hanmen baylanysy bar ma, ony da zertteu kerek.

Zertteushilerge taghy bir júmbaqty sheshu kerek, ol Aspan әlemining iyesi Úrangha qatysty. Grek (elliyn) anyzdarynda Úran men Papay qúdaylar Apy (Jer-Ana, Apa) ýshin talasyp jýredi. Qazaq «kókten jaudyrady, jerden óndiredi» deydi, yaghny materialistik týsinik túrghysynan Apiyding (Jer-Ana, Apa) bayy Úran qúday boluy qisyndy.

Endi Úran qúdayy atalghan uaqytta mening esime qazaq jerindegi Úranqay atalatyn jer-su ataulary týsedi. Bir Úranqay (Úrymqay) bizding Burabay tónireginde de bar. Eger «úran» sózi Kók qúdayyn bildirse, «qay» sózi kóne qazaq tilinde jylan atauy. Osydan, mysaly, Burabaydyng syrtyndaghy Abaqay atalatyn qyrdyng atauy payda bolghan. Abaqay –ata jylan, ýlken jylan degen maghynadaghy atau. Saha-yakuttyng ózderin «Úranqay saha» ataytyny, tuva halqynyng da úranqay atalatyny búl jerde paydaly derek.

Jylan qashan bizding ata-babamyzdyng totemine (kiyetek) ainaldy degen súraq әli de ashyq, eger skif (skuz)-saq (saha) dәuirinde jylan Bapy han, Papay qúday týrinde somdalghan bolsa, onda oghan dәiek bolghan týsinikter kemi qola dәuiri, ne neoliyt-eneolitke bastaydy. Jylandy totem týrinde qabyldau tek qorqynyshtan ghana payda boldy ma, әlde bizding ata-babalarymyz jylannyng basqa da qasiyetterin bildi me? Búl súraqqa da әli jauap joq. Qalay bolghanda da qazaq jylandy qasiyet kóredi, ýige kirip ketse basyna aq qúiyp shyghar deydi, atyn atamay «týime», «abaqay» t.b. deydi, mýshelge kirgizedi. Mine, endi Jylan jyly da jaqyndap qaldy. Qazaqta «jylan jyly jylys boldy» degen de sózder bar, onay jyl bolmasa kerek.

Jambyl Artyqbaev professor

Abai.kz