(oyshyldyng otarshyl biylikti synaghan tәsili jayynda)

Úly Abaydyng poeziyasy jayly zertteuler úshan-teniz. Sóitse de, týgesip boldyq, týbine jettik deuge әli erterek. Júmbaghy mol, syryn ishine býkken shygharmanyng biri – 1886 jylghy «Kójekbaygha» («Bóten elde bar bolsa») degen belgili óleni. Syryn ishine býkken deytinim, ol bir emes, bir-birine tirkelgen ýsh ólen. Zer sala oqysaq, oghan kózimiz jetedi. Birden aitayyq, búl 1909 jylghy túnghysh jinaqta oryn alghan olqylyq. Olar nelikten bir-birine tirkelgen? Osyny anyqtaugha ýsh ólenning tarihy men taghdyryn sóz etpekpiz.

Atalmysh ólenning aita qalarlyq ereksheligi – óte kólemdi (168 jol). Onyng bir adamgha arnau delinui kýmәn-kýdik tudyrady. Eng bastysy – «Bóten elde bar bolsa» dep bastalatyn óleng taqyryby, mazmúny boyynsha ýshke bólinedi. Ras, úiqasy, jazylu stiyli úqsas. Demek, merzimdes jazylghan shygharmalar.

Sonymen, «Bóten elde bar bolsa» – kýshtep qosylghan ýsh óleng dep tújyrugha dәlel-dәiekter qaysy?

Áuelgi óleng – 27 jolda aqynnyng syilas, tatu, ejettes bolghan eski dostary synalghan. 1884-86 jyldar Abay, bir jaghynan, dostary tarapynan satqyndyq kórgen, ekinshi jaghynan, ataghy tobyqty asyp, iysi qazaqqa alang qayratker túlghagha ainalghan shaghy. Atqaminer ortamen andysyp, alysumen ótken osy ýsh jyldy «el minezin synau kezeni» desek te bolady. Ádebiyet әlemin mengergen oqymysty aqyn keshegi kýni «ejettes, syilas, sybyrlas, syrlas» bolghan, osy kýnde býlinip, qu, pysyqay topqa ainalyp bara jatqan   atqaminer ortany shenep, bәrine ortaq tiptik  beyneni jasaghan. Múhtar Áuezov: «Óleng bir Kójekbay emes, kóp Kójekbaydyng psihologiyasynan jiyntyq beyne tughyzyp, obobshenie jasaydy» deydi. Dey túrsaq ta, naqty keyipker de bar. Ol – Kójekbay Jamantayúly (el auzy ony Kójek degen).

Túraghúl bylay dep derek beredi: Ákem Abay «Sabyrsyz, arsyz, erinshekti» jazyp bolyp oqyghanda, qasynda atyn erttep jýretin Qarasaqau degen kókshe taby – Baltay, sol aitypty: «Kójekbay qaldy ghoy», – dep».  Sóitip, ólenge sebepker –  Kójekbay (Abayda «Kójekbaygha» degen bir auyz óleni taghy bar) ekeni shyndyq.

1876-78 jyldary Abay óz eli Shynghysta emes, kórshiles Qonyr-Kókshe elinde bolys bolghan («Bóten elde bar bolsa» deytini sol). Sol elding tumalary – Baykókshe (aqyn), Músa, Jaqsylyq, Aghybay jәne janaghy Kójekpen de dostasyp ketedi. Ol – Tobyqty Mamay ruynyng «Kishi Orda» degen balaq taudy mekendeytin Elaman tabynyng atqamineri. Árham sózinshe, Kójek aqyngha tuys emes jәne Abay auylynda (Aqshoqy ne Jiydebayda) eshqashanda túrmaghan adam.

Oghan dәlel myna bir oqigha: aghayyndy Kójekbay men Tezekbay jerge talasyp qalyp, aqyry Abaygha jýginuge mәjbýr bolghan (shamasy 1896 jylghy oqigha). Sonda Abay jiyrma jyl búryn  Qonyr-Kókshede ótken bolystyq shaghyn esine alyp: «Ákelering Jamantay senderge jer bólip jýrgende men jolyghyp kórgen edim, qar ketip jer qarayghanda sol bólikti tauyp, janadan omaqa (meje) qoyyp beremin», – depti (Abay turaly estelikter. – Semey, 2010. -102 bet).

Árhamnyng esteliginen Kójekbay kórshi elding azamaty ekenin, Abaymen erteden tanys-bilis bolghanyn bilip otyrmyz.

Mine, ólendegi «ejettesin, syilasyn», «kópten tatu qimasyn» degen sózder osymen óz týsinigin tabady.  Ári qaray aqyn bylay deydi:

Basyna júmys týsken kýn,

Tatulyqty búrynghy

Ne qylyp ol oilasyn:

Ashyp berer jauyna,

Ózi kórgen qoymasyn.

Senseniz, búl 1885-86 jylghy aty-shuly Tәkejan-Bazaraly dauynyng janghyryghy.  Abaydyng jýikesin júqartqan oqighanyng biri bolghan osynau zor dau-damaydyng túsynda syralghy dosy Kójek te jau jaghyna shyqqantúghyn. Soghan ashynghan aqyn ólendi:

Qúdaydan qoryqpay, antúrghan,

Iman jýzin tozdyrar.

Kelip-ketip kóp jýrip,

Men dosynmyn dep jýrip,

Dúspandyghyn ozdyrar, – dep ashu-yzamen týiindeydi (el búzylghan tústa sóz tasyghysh, uәdesiz kisining zalaly, әriyne, zor).

Sonymen, úzaq ólenning aldynghy shaghyn bóligi ghana («Keseldi bolyp bitedi» degen jolgha shekti) Kójekke arnalghany haq. Sholu jasalghan alty shumaq pen aqynnyng «Jamantaydyng balasy Kójek degen» dep bastalatyn epigramma týrindegi bir auyz óleni merzimdes, sonyng jalghasy bolyp tabylady.

Endi úzaq ólennin  kelesi, ortanghy bóligin talqygha salayyq. Ol – 82 jol. «Keseldi bolyp bitedi, jaqsygha bitken jaqyndar» dep bastalyp, «Qay jerinen bolady, Kónilge medeu, ol tynys?» degen jolmen ayaqtalghan. Birinshi bólikte eski syralghy dostar synalghan bolsa, búl joly syn nayzasynyng úshyn Abay jaqyn tuystaryna búrghan. Prinsiptik ózgeshelik osy arada.

Búl joly ólenning keyipkeri – tughan aghasy Tәnirberdi (Tәkejan).  Abay Tәkejan men oghan ergen tuystaryn ne ýshin ayausyz syngha alghan? Ony tuyndy mazmúnynan alaqangha salghanday kóre alamyz. Onyng basty sebebi mynau:

Keseldi bolyp bitedi,

Jaqsygha bitken jaqyndar.

Jau jaghadan alghan kýn,

Ózderi ittey taqymdar.

«Jaqyndar» dep kópshe týrde aitsa da, Abay qaharyn aghasy Tәkejangha tókkeni shýbәsiz. Mysalgha:

Eger tilin alsanyz,

Biri qalmas kisiden.

Eger tilin almasan,

Byqsyp shirir ishinen, – degenine nazar audarayyq. Jogharyda eldi shulatqan oqigha – «Tәkejan-Bazaraly» dauy degenbiz (Sibir tútqynynan qashqan Bazaraly Tәkejannyng bir qos jylqysyn aidap әketip, talan-tarajgha salghan bolatyn). Daudyng songhy nýktesin Semey qalasynda bes oyaz ókili qatysqan jiyn qoyady. «Malym» dep jany shyqqan Tәkejan Abaydan «Abyroyyng zor emes pe, sen meni jaqtap, kesim shyghar!» dep ótingen ghoy. Biraq Abay by boludan bas tartty, yaghny tilin almady (sol sebepten daugha otyz jastaghy Shәkәrim týsken-di).  Mine, osy oqighadan beride Abay men Tәkejan arasy qatty ashylyp ketkeni fakt.

«Byqsyp shirir ishinen» demekshi, Túraghúl esteliginen bir mysal: «Bir kýni... qasyna Smaghúl Shodyr balasy degen úryny ertip Tәnirberdi deytin aghasy keldi. Mening әkem: «Siz neghyp jýrsiz?» – dep súraghanda, Tәnirberdi: «Myna Smaghúldyng pәlenshemen dauy turaly Ospan saghan biylikke jiberip edi, mynany ertip keldim» – dep edi, mening әkem: «Siz atshabar bolyp pa ediniz?» dedi. Mening әkem aghasynyng úryny sýiep, ertip kelgenine qatty renjip aitty». Aghasyna renjigen jayy «Abay joly» epopeyasynda da jii kezdesedi. Osyghan Abay qatty kýiziliske úshyraghan Ospan ólimi túsynda Tәkejannyng qarsy jaq – Orazbaymen qúda boluyn qosynyz.

Sóitip, ortanghy ólende Tәnirberdi qylyghy synalghany rastyq.

Oghan «Óz ýiinde kezeksiz, Sheshen keler sartyldap», «Biletin bireu kez kelse, Sóz taba almas qaltyldap», «Qaljyngha keler shorqaqtau, Jaugha keler qorqaqtau», «Bireuge óktem is qylsa, Óz kýshim dep oilaydy», «Óz erkine jibersen, Esh nәrsege toymaydy» degen óleng joldary búltartpas aighaq. Aghasy minezin Abay bilmese aita ma, sheney me. Al, atalghan qylyqtardyng alysta jýrgen bóten elding adamy Kójekke esh qatysy joq. 1878 jyldan әdebiyet pen ghylym sarasyn tapqan Abay mal qúmar tuystan da, atqaminer orta – ýzengi dostardan da alystap, jastargha bet týzegen bolatyn.

Endi  «Bóten elde bar bolsa» ólenining songhy bóligine kósheyik. Ol – 60 jol («Jalyghudy pәleden» dep bastalghan). Búl ólenning orny shoqtyqty, oghan qatysty әngime de kóp. Men eki jәitke nazar audarmaqpyn.

Ólende Abay otarlyq zang men әkimshilikti syngha alghan, Kójekbay, Tәkejan syndy jeke adamdardy emes, qaymana qazaq taghdyryn ózek etken. Oghan  «Keleli kenes joghaldy, El sybyrdy qolgha aldy», «El jamaghan biyler joq, El qydyryp sandaldy», «Qyzyghy ketken el baghyp, Qisyny ketken sóz baghyp, Endigi atqa mingender» degen óleng joldary dәlel. Abay tek Tobyqty eline shýilikken dep sholaq týsinsek qatty janylysqa úrynamyz. Óz elining kemshin-minderi – býkil qazaq qauymy býlinuining kórinisi, argumenti ghana. Basty pәle – otarlyq sayasatqa tireledi. Qazaqty әleumettik dertter dendeuinin, elding siqy, núsqasy búzyluynyng basy sol degen oy tastaghan. Tuyndy: «Jalyghudy pәleden, Júrt úmytty birjola» dep bastalyp, sonynda aqyn: «Nanymy joq, anty bar, El núsqasy ketti ghoy» dep kýrsinedi. Ólendi jiti taldaghan  Múhtar Áuezov: «El býligi Tobyqty, kóp pysyqqa molyqty», – degen mәtel esepti joldar da osy ólennen tabylady», – dey kele, oi-payymdaryn: «Pәle basy әkimshilik qúrylysta, qoghamdyq jamanshylyqta ekenin asha týsedi» dep qorytady. Mine, Múhang óleng tamyryn tap basyp, terenge menzep otyr. Búl-bir.

Ekinshisi, Abaydyng jariyalanbay jýrgen «Jana zakon» óleni men sóz bolyp otyrghan «Jalyghudy pәleden» óleni arasyndaghy jaqyndyqqa nazar audarghym keledi. Eki shygharma ýndes, ýiles.

Abaydyng shamasy 1879-1880 jyly jazylghan «Jana zakon» óleni – qazaqty anyq bodan qylghan patshalyq Reseyding 1868 jylghy zany jayly. Ózining bolystyq qyzmeti osy zang ayasynda ótti, sondyqtan ol – bar bәlening basy ekendigin naqty dәleldep shyqqan.

Mәsele mynada, qyr qazaghy bolys Abay 35 jasqa shekti «aq patsha әdil, әtten, shyndyq oghan jetse qazaqtyng hәli týzeler edi» dep qaltqysyz ilanghan. Áriyne, senzura degennen de habarsyz bolghan. «Jasymda albyrt óstim, oidan jyraq» dep ózi aitqanday,  búl tang qaldyratyn jaghday emes. Biraq isti bolyp, qalada tergeu ótken ailar aqyndy shapshang eseytken. Anghaldyqtan tez arylghan.  Qaytip, qalay? 1880-1883 jyldar aralyghynda Mihaelis bastatqan jer audarylghan jana dostarymen til tabysyp, sayasy mektepten ótedi. Olar: «Oyyndy ashyq aitudy doghar, әitpese itjekkennen biraq shyghasyn!» dep astarlau tәsilin myqtap ýiretedi. Mine, sóz bolyp otyrghan óleng osynyng bir mysaly. Oishyl aqynnyn:

...Orys syyaz qyldyrsa,

Bolys elin qarmaydy.

Qu starshyn, ash biyler,

Az jýregin jalghaydy, - degeni – býrkeuli týrde patshalyq Reseyding әkimshilik apparatyn syngha alghany. Sol siyaqty әigili «Segiz ayaqta» bylay deydi:

Ótirik, úrlyq,

Ýkimet zorlyq

Qúrysyn, kózing ashylmas.

Sóitip, Abay qazaqtyng «qor bolyp, qúryp bara jatqany» ýshin kinәni  – ýkimet zorlyqqa, yaghny «Jana zakongha» artady. Búl zang qúrymasa, kózing de ashylmas deydi.

Bodandyq zanyna nelikten erekshe nazar audaryp otyrmyn?

Abay múrasynda qazaqtyng minezin synau ýstingi qabat, al tereni – «Jana zakon» degen bodandyq zanyna laghnet ekeni anyq. Óskeleng úrpaqqa Abay qoldanghan astarly tәsildi ashyp, týsindirer bolsaq, «orysshyl bolghan, aq patshagha adal qyzmet etken» degen qanqu sózge oryn qalmasy, qayta asyl múra qúndylyghy arta týseri sózsiz. Ekinshiden, býgingi qazaq qoghamynyng qúldyq sanasy (jaghympazdyq, jemqorlyq, meyirimsizdik) salbyrap aspannan týsken joq, sol soyqandy zannyng saldary ekeni haq.  Ókinishke qaray, atalmysh zang jayly keshegi kenestik dәuirde lәm-mim demedik, osy kýni de ony әshkerelep, yaghny «pәle basy әkimshilik qúrylysta» (Áuezov) dep zerttep jýrgenimiz shamaly.

Ýshinshi óleng taghdyry jayly sózimiz osymen tәmam.

«Bóten elde bar bolsa» ólenine jasalghan sholudan shyghar qorytyndy: ony derbes ýsh tuyndy retinde jariyalaudyng uaqyty jetti. Qazirgi qalpynda týsiniksizdeu, әlbette, әr nәrsening basy bir shalynghanday әserge bóleydi.

Oqyrman qauymnyng «Ýsh óleng nelikten biriktirilgen?» degen súraqtyng jauabyn kýtip otyrghany belgili. 1909 jylghy  Abaydyng túnghysh jinaghyn baspagha dayarlaghan Kәkitay, Túraghúl tuystar arasy ashylmasa eken degenge asqan saqtyqpen qaraghan. Aytalyq, Abaydyng qyryqqa tarta arnaulary ishinen jinaqqa tek ýsheui ghana (Áygerimge, Aqylbaygha jәne Kójekbaygha) engizilgen. Tәnirberdi synalghan óleng jariyalanghany ýlken oljamyz. Biraq onyng múqiyat túmshalanyp, býrkemelengen (eki óleng arasyna kiriktirilip) jayyna jogharyda toqtaldyq. Áli kýnge bayaghy  Kójekbay synalghan boldy, bitti dep maldanyp kelemiz.

Sonymen, Abay qazaq halqyn  biylep-tósteuding jana erejesi – 1868 jylghy «Jana zakon» bar bәlening basy ekenin kóre bilgen, ony alghash әshkerelegen ghúlama. Taghy aitayyq, osy zamanda da qúldyq sanadan aryla almay, sorymyz qaynap otyr. Sondyqtan oishyldyng «Jana zakon» jyry, onyng jalghasy «Jalyghudy pәleden» óleni Tolyq jinaghynda oiyp oryn aluy kerek. Olargha týsinikteme berip, jarqyratyp jariyalau qajettilik, zaman talaby. Oghan qylauday da kýmәn keltirmeymiz.

Asan Omarov,

abaytanushy

Abai.kz