Dýniyejýzilik teatr merekesin keng kólemde atap ótu dәstýrge ainalyp keledi. Birneshe jyl búryn teatrlar ýshin mausymnyng ashyluy men jabyluy ghana kishigirim mereke bolsa, býginde teatr óneri ózining tól merekesin qarqyndy atap ótude.

Últtyq merekemiz nauryz ben teatr kýni qarsanynda elimizdegi birneshe teatr ózderine esep beru, teatrdyng ishki shygharmashylyq tynysyn baghamdau maqsatynda teatrishilik festivalider ótkizdi. Almatylyq Gh.Mýsirepov atyndaghy memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatry «Altyn saqa», astanalyq Q.Quanyshbaev atyndaghy Qazaq últtyq muzykalyq drama teatry spektaklider sherui, atyraulyq Mahambet atyndaghy Qazaq drama teatry «Ýzdik» teatrishilik festivalin ótkizse, aqtaulyq N.Jantórin atyndaghy muzykalyq drama teatry «NJ FEST» teatrishilik  festivalin úiymdastyrdy.  Atalmysh óner dodalarynyng kóshin jalghap «Temirqazyq - 2025» atpen Qostanay oblysynyng Iliyas Omarov atyndaghy Qazaq drama teatry da teatrishilik festivalin bastady. Festivaliding negizgi baghdarlamasyna 3 qoyylym kirse, bir spektakliding festivaliden tys kórsetilimi ótti. Jýielenbegen repertuar syndy sezilgenimen, Qostanay topyraghyn kýnde basa bermespiz dep, úsynghannyng bәrin kóruge tyrystyq. Festivali baghdarlamasy jana qoyylymdargha emes, jalpy repertuardaghy qoyylymdargha qúrylghan.

Sahna óneri -  adamzattyng ishki oi-jýiesimen ghana sezinetin dýniyelerining kóz ben kónildi sendirerlik qúdiretine ie kýrdeli mәdeny kenistik. Onyng ishinde,  teatr óneri kýn sayyn bolyp jatqan ózgeristerdi iygermese qúldyraugha úshyraydy. Teatrdyng jana basshylyghy «jas kelse - iske» ústanymymen birneshe kýrdeli jobalardy qolgha alyp jatqanyn tilge tiyek etti. Jobalardyng bastamasy kәsiby teatrtanushylardy qoyylymdargha arnayy shaqyryp, teatrdyng baghyt-baghdaryn naqtylaugha tyrysuy bolghany bizdi quantyp otyr.

Ázirge, kórgenimiz hәm týigenimiz turaly sóz qozghasaq.

«Aytmatov әlemi» rejisserlerdi qyzyqtyra biletin, ómirshendigimen baghaly, qúndy әlem. Festivali ayasynda eki Shynghys Aytmatovtyng eki shygharmasyn kórdik.  Alghashqy kýni «Qús joly» N.Abdukadyrovtyng (Qyrghyzstan) rejissurasymen kórinse, ekinshi kýni «Teniz jaghalay jýgirgen targhyl tóbet» D.Fillipovichting (Belorusi) rejisserlik sheshimine arqau bolghan.

«Qús joly» povestining jelisimen túnghysh últ teatrynan bastap birneshe teatrlarda týrli interpretasiyagha toly qoyylymdar kópshilikke jol tartyp keledi. Dәstýrli baghytta sahnalaghan rejisser mýmkindiginshe shygharmanyng ón boyyndaghy boyauyn saqtaghysy kelgen. Biraq, ol sәtti shyqpaghan. Kez-kelgen qoyylymnyng shygharmanyng iydeyasynan bólek aitar oiy men maqsaty boluy kerek. Ol naqtylyq pen kórkemdik biyik dengeyge jetkizetin basty qúral. Al, jalpylama beybitshilikke ýndeu, soghystyng bolmauyn tileu spektaklige arqau bola almaydy. Ol mektepte, dәriste aityluy mýmkin. Biraq, sahnada ol oy naqty sheshimderge ainaluy qajet. Qoyylymda birneshe teatr elementteri qoldanylghan. Shartty teatr, kólenkeli teatr syndy baghyttardy qosqanymen qoyylymnyng qúrylymyna say tolyq iygerilmegen. Kólemdi shygharmanyng sahnalyq núsqasyn (inssenirovka) jasauda bayandau saryny basym. Ajal men Jer ana keyipkerlerining aghashayaq (hoduli) minip shyghyp, Tolghanaymen dialog qúruy әste, sanagha syiymsyz. Tek ólim sahnalary bolatyn kezde shyqsa nemese ózining bir sәttik kórinuimen kórermenge oy salsa týsiner edik. Sahnagha birneshe ret shyghyp, ainala jýrui keyipker maqsatyn týsinuge kedergi keltirmese, esh kómek bolghan joq. Qoyylymnyng qúnyn týsirip túrghan taghy bir sheshim – dekorasiya. IYә, kóp detalider oqighanyng ótip jatqan kezenin kórsetu ýshin qoldanylghan. Biraq, aishyqtay týsetin kórkemdik dengeyge kóterile almaghan.

Spektakliding repertuarda jýrip kele jatqanyna bes jyldan astam uaqyt bolghanyn eskersek, qazirgi qoyylymnyng bar jýgi akterlerding iyghyna asylyp túr. Atap aitqanda Áliman - D.Túrsyn men Tolghanay - Z.Begaydarova beynelerine qúrylghan oqigha eki aktrisanyng sheberligimen úshtasyp, sahnany sәndey týsedi. Tútas dәuir auyrtpalyghyn arqalaghan eki beybaqtyng róldi damytu evolusiyalary kóz sýisinterlik. Jas Tolghanay beynesinen qasiretti jyldargha deyingi aralyq ta senimdi. Ana hәm dana Tolghanaygha ainaldyratyn barlyq oqighany óz biyiginde órnektegen Zәmzәgýl Begaydarova sol kezendegi analar beynesin asqaqtata týsedi. Aq jaulyghyn sheshpey jýrip, taghdyrdyng tauqymetin tartatyn ol, meyirimdilik pen adamdyqtyng simvoly retinde kórinedi. Ádette, syrttan shaqyrtylghan rejisserlermen júmys sol uaqytynda újym ýshin paydaly bolghanymen, keyinirek janadan qosylatyn qúram ýshin teatrdyng rejisserdi qayta shaqyrtyp, spektaklidi «tazalau» mýmkindigi bola bermeytini keri әserin tiygizetini taghy bar. Spektakliding rejissermen júmys jasaghan qúramy dep bólek qarastyryp alyp jatatynymyz da sodan. Búl mәsele atalmysh spektaklidi ainalyp ótpegen. Qoyylymgha qosylghan jas buyn artister spektakliding salmaghyn, formasyn týsingenmen negizgi liniyalardy, qay keyipkerge basymdyq beriletinin úghynyp ýlgermegen. Sodan bolar soghys kezindegi balalar «tym» baqytty, aighaygha toly sәtteri kóp. Qoyylymda myltyq ústau, baldaq ústau, mýgedekter arbasynda otyru, mylqau keyipker bolu syndy iynening jasuynday qatelikti kótermeytin beyneler bolady. «Qús jolynda» tәninde mýkistigi bar pochtashy Temir rólin somdaghan Núrlybek Kenjeahmetov akterlik sheberligin aityp ótken jón. Beynening shynayylyghy men dәldigin dóp basqan oiyn órnegi birazgha deyin úmytylmastay shyqqan. Ssenografiyalyq sheshimderi kórkemdik jaghynan kóz toydyra almaghanymen, kiyim ýlgilerining suretshisi sahnalyq estetika men shynayylyqtyng әdemi nýktesin taba bilgen. Maysalbek, Qasym, Jaynaqta shynayylyq, sahnalyq tazalyq bar. Óz kezeginde, quanyshtan qayghygha jýrip ótetin barlyq kezendi sәtti keskindegen Áliman-Diana Túrsynnyng erkin kósiluine ýlesterin qosa alghan.

Kelesi kýni Berdibek Soqpaqbaevtyng «Mening atym-Qoja» spektaklining kórermenderi qatarynan tabyldyq. Jas rejisser Eralhan Myrzahmetting tyrnaqaldy tuyndylarynyng biri bolghan qoyylym alghashqy sahnasynan-aq bauray bildi. Birinshiden, rejisserding әr qily teatr tәsilderin qoldanuy spektakliding oiymen ýndes boluy qajet. Osy súranystyng ýdesinen shyghyp shymyldyq ashylmay túryp, Qoja – Beybarys Qúrbanghaly avanssenada ózi turaly sóz bastaydy. Povestegi «balagha at qoy» turaly oilardy útymdy qoldanyp, sahnalyq núsqanyng ózine say ereksheligin tapqan. Keybir teatrlarda atalmysh spektakli filimning kóshirmesi bolyp jýrgeni jasyryn emes. Kórermenmen baylanys ornatu, olardy qoyylymgha «qatysushy» etu tәsili әdette, zamanauy dramaturgiyany iygergende ghana qoldanylady. Al, múnda ótken dәuirde jazylghan shygharmanyng býgingi kýnmen ýndestigi tabylghan. «Men Qojamyn» dep shyghatyn ýsh keyipkerding ózara aitysy, kórermenderding esimderin súrauy, jasóspirimderdi ózine elitip әkete aldy. Sahnada basy artyq dekorasiya joq, avanssenadan tómen jayylghan kilem tósekpen jalghasyp tómenge qaray sozylyp jatyr. Kiyim ilgishte әkesi Qadyrdyng kiygen shiyneli men bas kiyimi jәne sahna shetinde oqu ýsteli qoyylghan.

Muzykalyq kórkemdeu túrghysynan últtyq koloritteri saqtalghan әnder sәtti tandalghan. «Saghyndyrghan auylym», «Ahau biykem», «16 qyz», «Kuә bol», «Aygólek», «Jaydarman» syndy jas buynnyng esinen shyghyp bara jatqan eski de esti әnder qoyylymnyng kórkin asha týsedi.

Qoja men Janardyng doyby oinaytyn sahnasyn zamanauy tilde sheshu, rejisserlik iydeya oqylady. Degenmen, Qojanyng doyby taqtasyn syndyryp tastauy, artisterding sózderdi anyq aitpauy key jerde kórushige kedergi keltirgenin aita ketu kerek. Tórtinshi qabyrghany búzu, keyipkerding «oqshaulanu» әdisi qoldanylghan son, artist әrbir jana dýniyege dayyn, improvizasiya men tereng izdeniske den qongy shart. Jәne ol sahna zandylyqtary sheginen shyghyp ketse de, qoyylymnyng birtútastyghy әp sәtte shytynaydy. Osy túrghydan Qoja-Beybarys Qúrbanghaligha abay bolu qajet. Jas rejisserding ózindik ýni men suretkerlik kózqarasy ýshin qol soghugha bolady.

Býgingi teatr óneri kýn sayyn emes, sәt sayyn týrlenip jatyr. Álem teatrlary tereng filosofiyagha toly kýrdeli shygharmalardy iygerude. E.Hemingueyding «Shal men tenizi» siyaqty Sh.Aytmatovtyng «Teniz jaghalay jýgirgen targhyl tóbeti» tereng psihologiyagha qúrylghan, adam ómirining buyn sabaqtastyghy men tirshilik filosofiyasyn arqau etken shygharmalar. Ekzistensializm janryndaghy tuyndylardyng Nobeli syilyghyna úsynyluy da jay emes. Osy shygharmagha ózgeshe óng beruge tyrysqan belorusi rejisseri -Daniil Fillipovich. Jaryq pen bos kenistikti barynsha iygeruge tyrysqan rejisserding sheshimderi nanymdy. Alghashqy sahnalarda tenizge shyghatyn adamdardyng týiinshekke topyraqty salyp alu sәtteri, Kiriskting anasy men әkesining dialogy arqyly aldaghy oqighalargha silteme jasauy, bir janúyagha tónip túrghan qauip, Shynghys Aytmatovtyng shynayy ómirdegi oqighalaryn da qosa órbitedi.

Alghashynda avtor retinde shyghatyn Kiriskining (Madiyar Ádildabekov) boyynan ýrey men qorqynysh lebi eskenimen, Aytmatov keyipkerine tәn ójettilik angharylmady. Kóbine birjaqty zertteu bolyp, jas artisting terendey týsuine ishki qory jetpey jatty. Osy qarqyn kýshi qoyylymnyng kuliminasiyasyna jete qoyar ma eken degen kýdigimiz, sonynda seyilip akter tabighaty ashyla týsti. Búl beyneni buyrqanghan dauylgha deyingi jәne keyingi Kirisk dep qarastyrsaq bolady. Jas balagha tәn kózsiz batyldyq biline bastaghan songhy sahnalar oqighagha ózgeshe kózqaraspen qarauymyzgha әser etti. Shygharmanyng jazylu hronikasyn avtordyng ómirbayanymen parallelidi kórsetui rejisserding oiyn nyqtay týsedi. Deytúrghanmen, onyng jetkizu formasy kópshilik sahnadaghy plastikalyq sheshimderde qoyylymnyng ón boyyna qabyspady. Eskeksiz qayyqtyng ýstinde, túman arasynda qalyp qoyyp, ghúmyrdaghy eshbir tepe-tendik boyyn biyley almay túrghanyn jetkizgen Mylgun – Erhan Baraqov ashu-yzany da qúr aighay emes, qatqyl ýn men ishki ýreyin jenuge degen janúshyrghan hәlmen berui senimdi. Al, Muzluk - Diana Tursynovanyng jas ereksheligi emes, ishki kýii ýlken ekeni kórinip, Kiriskpen bolatyn balalyq tazalyghy basym sahnalar senimdilik syilay almady. Rejisser aforizmge ainalatyn eng manyzdy sózderdi qaldyrghan. Biraq, sol oilar pәlsapalyq terendikke boylay almay, kóp rette kórermen qúlaghyna jetkenmen, jýrek týkpirine jetpey jatty. Organ qart rólindegi Qonysbek Begaydarov bolmys-bitimi, ómirlik jighan qory Aytmatov tilimen aitqanda «qúrlyq pen sulyqtyng úzyna boyyna jaylaghan eki zúlmat dýniyening damylsyz mәngi-baqy shayqasy» turaly oqighanyng terendigin asha týsedi. Sahnanyng joghary jaghyna ilingen ghalamshar ispetti dóngelek avtordyng osy oiyn naqtylay týsedi. Shygharmadaghy ýsh eresek pen bir balanyng ishki qayshylyqtary men arpalysy negizgi sahnalarda jetppey jatty.

Kirisk Targhyl tóbet qyratynyng jaghalauyna jetudi ansaytyn, ózining alghashqy kýresi tek osy týn ýshin emes ghúmyr boyyna jalghasatynyn bilip túrsa da, onyng qazir ómirden bas tartar oiy joq. Ol eskeksiz qayyq ýstinde, tamaghyn jibiter suy bir qasyq qalsa da, ashtyqtan asqazany eshnәrse sezbey, әli ketse de qaranghy týnnen, jel men tolqynnan da qaymyqpaydy. Olargha at qoyyp, jaqynday týsuge tyrysady. Kýn shyqsa úshy-qiyry joq tenizde taghy da jalghyz qalaryn bilse de, ýmitin ýzbek emes. Búl - barlyq jana, jas buyngha tәn jarqyn kózqaras. Solay boluy zandylyq ta. Osy oilar Kirisk  oiynynda angharylady. Ýlken dauylda qayyqqa qauip tek sudan keledi. Osy tenizding tasityn sәtin sahna shetinen su shashumen kórsetui, jaryqtyng dúrys berilmeuinen sonday jalan, senimsiz bolyp jatty. Akter oiynyna kómek bolar tústar kerisinshe, kedergi bolghanday. Sheksiz sudyng ortasynda túryp, su súrap, shólden óluden ótken súmdyq bar ma eken. Adamdardyng ortasynda ghúmyr keship, adamdyq qasiyetti tappaghan bolmys sekildi, sharasyzdyq. Jas akter qoyylym sonyna qaray osy maqsatqa jete jyghyldy. Ana men bala arasyndaghy nәzik iyirimge qúruy spektakliding ómirshendigin arttyryp túrdy. Úrpaq ýshin bolatyn jankeshtilik pen tәuekel turaly qoyylym әlem teatr kenistigindegi tәjiriybelerdi qoldanuymen útymdy.

Iliyas Omarov atyndaghy Qazaq drama teatry óz ólkesining ghana emes, qazaq teatr kenistigining qazynasy. Teatr ghimaratynyng qazaqy naqyshtaghy dizaynynyng ózi últtyq mýddege qyzmet atqaruy kerektigin tanytyp túrghanday. Teatrdyng ishki-syrtqy mýmkindigi mol ekenin kórdik. Tek, osy prosess toqtamauy qajet. Teatr - kórermenimen ghana teatr. Biz kórgen keybir qoyylymdarda kórermen sanynan sahnadaghy akterler sany kóp ekenin anghardyq. Búl -  ýlken mәsele. Jaqsy qoyylym bolghan jerde kórermen bolady. Ádette, aimaqtyq teatrlar kórermenning kelmeuin qala halqynan, jastardyng joqtyghynan, budjetting azdyghynan, mentaliytetting ózgesheliginen kóredi. Tek, «ózderinen» kórmeydi. Qostanaylyq qazaq teatry ózderindegi olqylyqtardy kóre biletindigmen jәne endi ghana shiyrek ghasyrgha tolatyn teatrdyng júmysyn jaqsartugha degen talpynystarymen tәnti etti. Jaqsy kýnderdin, jaghymdy janalyqtardyng kuәsi bolugha asyq ekenimizdi jasyrmadyq.

Beybit Álkeeva,

Teatrtanushy, T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng oqytushysy

Abai.kz