Senbi, 13 Tamyz 2022
Janalyqtar 7951 0 pikir 3 Qarasha, 2009 saghat 06:24

«Kenesary hannyng basy men denesi qosylmayynsha, qazaqtyng da basy qosylmaydy!»

Redaksiyamyzgha arnayy hat týsti. Ádette, múnday hattar QR preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng ne bolmasa QR premier-ministri Kәrim Mәsimovting atyna baghyttalatyn. Al búl hat qazaq ziyalylaryna baghyttalypty. Ýndeu retinde. Ýndeu-hattyng astyna 30-dan astam ziyalylarymyz (Toqtar Áubәkirov, Sapabek Ásipov, Ghabbas Qabyshúly jәne taghy basqalar) qol qoyypty. Hattyng kólemi óte ýlken. Endi biz osy hatty qysqartyp, yqshamdap, oqyrmandar nazaryna úsynudy jón kórdik:

«...Osydan biraz jyl búryn Qazaqstannyng bedeldi, syily azamattary men aqsaqaldary QR preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng jәne Reseyding búrynghy preziy­denti V.Putinning atyna hat jazyp, Kenesary hannyng denesi men basyn tauyp, ony qúrmetpen qayta jerleu jóninde úsynys tastady. Búdan biraz uaqyt ótkennen son sayasatshylar, jazushylar, ghalymdar (úzyn sany - 99 adam) taghy da QR preziydentining atyna osy mәsele boyynsha qayta hat jazdy. Ázirge búlardan eshqanday nәtiyje bolmay túr...

El qorghaghan, qazaqtyng eli men jerin qorghaghan handar men batyrlardy qúrmettey bilmeu - kýnәharlyq. IYә, baryp túrghan kýnәharlyq. Mәselen, daghystandyqtar ne istedi? Kremlige qayta-qayta úsynys jasap jýrip imam Shәmilding sýiegin Daghystangha әkep jerledi. Búl rette Resey ziyalylary da kóp is tyndyrdy. Al biz she?

Redaksiyamyzgha arnayy hat týsti. Ádette, múnday hattar QR preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng ne bolmasa QR premier-ministri Kәrim Mәsimovting atyna baghyttalatyn. Al búl hat qazaq ziyalylaryna baghyttalypty. Ýndeu retinde. Ýndeu-hattyng astyna 30-dan astam ziyalylarymyz (Toqtar Áubәkirov, Sapabek Ásipov, Ghabbas Qabyshúly jәne taghy basqalar) qol qoyypty. Hattyng kólemi óte ýlken. Endi biz osy hatty qysqartyp, yqshamdap, oqyrmandar nazaryna úsynudy jón kórdik:

«...Osydan biraz jyl búryn Qazaqstannyng bedeldi, syily azamattary men aqsaqaldary QR preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng jәne Reseyding búrynghy preziy­denti V.Putinning atyna hat jazyp, Kenesary hannyng denesi men basyn tauyp, ony qúrmetpen qayta jerleu jóninde úsynys tastady. Búdan biraz uaqyt ótkennen son sayasatshylar, jazushylar, ghalymdar (úzyn sany - 99 adam) taghy da QR preziydentining atyna osy mәsele boyynsha qayta hat jazdy. Ázirge búlardan eshqanday nәtiyje bolmay túr...

El qorghaghan, qazaqtyng eli men jerin qorghaghan handar men batyrlardy qúrmettey bilmeu - kýnәharlyq. IYә, baryp túrghan kýnәharlyq. Mәselen, daghystandyqtar ne istedi? Kremlige qayta-qayta úsynys jasap jýrip imam Shәmilding sýiegin Daghystangha әkep jerledi. Búl rette Resey ziyalylary da kóp is tyndyrdy. Al biz she?

Tarihshy-ghalymdardyng aituy boyynsha, Kenesary hannyng denesi shekaranyng manynda (Qarakemerden onsha alys emes jerde) jatyr, al basy... Hannyng basy Reseyde ekeni, Reseyding arnauly oryndarynyng birinde ekeni mәlim. Qazir el arasynda mynaday sóz jii aitylyp jýr: «Kenesary hannyng basy men denesi qosylmayynsha, qazaqtyng basy da qosylmaydy!»

Shyn mәninde, Kenesary hannyng basy men denesin tauyp, ony qúrmettep qayta jerleu - bizding aruaqtardyng jәne úrpaqtarymyzdyng aldyndaghy paryzymyz ghana emes, sonymen birge búl - halqymyzdy dýr silkindiretin, onyng ruhyn oyatatyn iri shara da bolmaq. Qazir Qazaqstanda kim kóp, toghysharlar men mәngýrtter kóp. Tarihymyzgha, tilimizge, dәstýrimizge, últtyq ónerimizge beyjay qaraytyn salghyrttar kóp. Kenesary hannyng basy men denesining qosyluy - osy toghysharlar men salghyrttardyng da sanasynyng oyanyp, olardyng ainalasyna beyjay qaramaugha iygi әserin tiygizetini sózsiz. «Qúday - minsiz, aruaq - ýnsiz» deydi qazaq. Ar­uaqtar bәrin ýnsiz baqylap-kórip jatady. Aruaqtargha shet bolmas ýshin de biz Kenesary hannyng sýiegi men basyn qaytken kýnde de, qanday jolmen bolsa da ta­uyp, ony Úlytaudyng etegine, Alasha han men Joshy hannyng janyndaghy qasiyetti de kiyeli jerge jerleuimiz kerek. Búl is, búl tirlik - barshamyzgha syn.

Kez kelgen halyqtyng órleui, órkendeui aryludan bastalady. Ásirese, aruaqtardyng aldyndaghy aryludan. «Óli riza bolmay, tiri bayymaydy», «Atana ne istesen, aldyna sol keledi» dep beker ait­paghan qazaq. Halqymyzdyng «Qú­day ondasyn, Áruaq qoldasyn!» deuinde de mәn bar. Óitkeni, olar ýshin ótken (aruaq) men bolashaq (úrpaq) - birtútas.

A.Yassauy qorymyna jerlengen Esim han, Abylay han, Jәngir han, Bógenbay batyr, Jәnibek-tarhandardyng da sýiegin qayta ta­uyp, naqtylap (DNK-analiz arqyly), olardy qayta jerleudi úiymdastyruymyz kerek. Tariyhqa nazar audarghanda, olardyng «aq­sýiek», «qarasýiek», ne bolmasa «úly jýz», «orta jýz», «kishi jýz» ekenine emes, halyqqa qanshalyqty adal әri berile qyzmet etke­nine jete kónil bólingeni jón.

...Halyqtyng qarjysyna, halyqtan jinalghan qarjygha «Tә­uelsiz Qazaqstan ýshin qan tókken erlerding qabirstany (panteon)» degen arnauly oryn dayarlanyp, ol jerde keshegi Júmabay Tәshenovten bastap Jeltoqsan batyrlaryna deyin eske alynsa, búl da ke­yin­gi úrpaqqa ýlken ónege, zor taghlym bolar edi.

Eng jaman nәrse jadysyzdyqtan tuatyn jauapsyz nәrse - әreket­sizdik. 1920-30 jyldardaghy ashtyqta qazaq hal­qynyng jartysynan astamy qyrylyp qalsa da, bizding búl nәubetke әli kýnge de­yin sayasy bagha bere almay otyruymyz da - osy әreketsiz­dik­ten. Endi shegine­tin jer qalghan joq. Biz búl ýndeu hatty qazaq ziyalylaryna, qazaq aqsaqaldaryna, jalpy kýlli qazaqstandyqtargha baghyshtap jazyp otyrmyz. Jogharyda­ghy iygilikti isterdi tyndyru ýshin qar­jyny óz qo­ly­myzben jinasaq qayte­di? Bir adam on adamdy oyatsa, on adam myng adamdy oya­typ, kóp bolyp, el bolyp, halyq bolyp, osy isting ayaghyna jetuge nege bolmasyn?!

Bizding Otanymyz da - ortaq, tarihymyz da - ortaq, ýiimiz de - ortaq. Sondyqtan da búl iske qazaqtyng bankirleri men baylary, qiyn jyldarda osy qazaq dalasyna kelip, osy jerde ósip-ónip otyr­ghan ózge últtyng auqatty ókil­deri de ýles qosar dep senemiz.

Áriyne, búl isti úiymdastyru, ony algha aparu kóp shara-sharuany qajet etedi. Osy ýlken iske tittey de bolsa ýles qosyp, ne bolmasa aqyl-kenes berem deytin azamattardyng myna telefondar­gha habarlasuyna bolady:

8777288516 (Núrlan Ámire­qúlov); 87017755968 (Marat Uathan); 87017210043 (Quanysh Múqtay)».

«Jas Alash» gazeti 3 qarasha 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2210
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2044
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1727
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2778