«Qazaq tili» qoghamyn qúru isine  «Men qazaqpyn!» dep, bel bughan aazamattaryng sanasyna sәule bergen, namysyna nayza, qayratyna qalqan bolghan 1986 jylghy әigili de, qayghyly Jeltoqsan oqighasy -  dep bilemin. Osy oqighadan song respublikada til mәselesin retke keltiru kózdelip, 1989 jyly Qazaq SSR-ning "Til turaly" Zany qabyldandy.  70 jyldan astam uaqyt tili kýrmeuge salynghan  qazaqtardyng qamyghuly kónili serpilip, jer-jerde "Qazaq tili" qoghamy úiymdaryn qúra bastady. Osynyng ózi  әrbir últjandy azamatqa  tәuelsizdikting bastauy, nyshany, isharaty sekildi kórindi. Ras, «Qazaq  respublikasynda "Qazaq tili" qoghamyn qúru  dúrys pa?» - degen saual qoyyp, qogham bolashaghyna dýdamal keltirushiler de boy kórsetti. Degenmen qazaq últjandylarynyn, negizinen qazaq ziyalylarynyng bastauymen, kompartiyanyng amalsyz qoshtauymen qogham әueli respublikada qúryldy da, ile oblystarda  shanyraq kótere bastady.

"Qazaq tili" qoghamynyng Ekibastúz qalalyq úiymy 1989 jyldyng qyrkýiek aiynda qúryldy. "Ekibastúz qalalyq halyq deputatary Soveti atqaru komiytetining 1989 jylghy 10 qyrkýiektegi sheshimimen "Qazaq tili qoghamy tirkeldi, jarghysy bekitildi,  qogham tóraghasy  Jaqsybaev Serik Imantayúly. Atqaru komiytetining tóraghasy Q.M. Ábiltaev, hatshysy E.F. Marchenko" degen qújattyq jazba qoghamnyng qalalyq úiymynyng qúryluynan derek beredi.

«Qazaq tili» qoghamyn qúru isine  «Men qazaqpyn!» dep, bel bughan aazamattaryng sanasyna sәule bergen, namysyna nayza, qayratyna qalqan bolghan 1986 jylghy әigili de, qayghyly Jeltoqsan oqighasy -  dep bilemin. Osy oqighadan song respublikada til mәselesin retke keltiru kózdelip, 1989 jyly Qazaq SSR-ning "Til turaly" Zany qabyldandy.  70 jyldan astam uaqyt tili kýrmeuge salynghan  qazaqtardyng qamyghuly kónili serpilip, jer-jerde "Qazaq tili" qoghamy úiymdaryn qúra bastady. Osynyng ózi  әrbir últjandy azamatqa  tәuelsizdikting bastauy, nyshany, isharaty sekildi kórindi. Ras, «Qazaq  respublikasynda "Qazaq tili" qoghamyn qúru  dúrys pa?» - degen saual qoyyp, qogham bolashaghyna dýdamal keltirushiler de boy kórsetti. Degenmen qazaq últjandylarynyn, negizinen qazaq ziyalylarynyng bastauymen, kompartiyanyng amalsyz qoshtauymen qogham әueli respublikada qúryldy da, ile oblystarda  shanyraq kótere bastady.

"Qazaq tili" qoghamynyng Ekibastúz qalalyq úiymy 1989 jyldyng qyrkýiek aiynda qúryldy. "Ekibastúz qalalyq halyq deputatary Soveti atqaru komiytetining 1989 jylghy 10 qyrkýiektegi sheshimimen "Qazaq tili qoghamy tirkeldi, jarghysy bekitildi,  qogham tóraghasy  Jaqsybaev Serik Imantayúly. Atqaru komiytetining tóraghasy Q.M. Ábiltaev, hatshysy E.F. Marchenko" degen qújattyq jazba qoghamnyng qalalyq úiymynyng qúryluynan derek beredi.

Alghashqy jyldary ekibastúzdyqtar qoghamdyq úiymnyng sózi ótimdi, esepshotyndaghy qarjy mólsheri qomaqty boluyn kózdep, tóraghalyqqa lauazymdy qyzmettegi adamdardy (qoghamdyq negizde) saylady. Olar: qalalyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasarlary Manarbek Dәuletbaqov pen Serik Ahmetov edi. 1992 jyldan bastap, qogham aldy-artyn andaghan kezde, tóraghalyqqa Núrghazinov Shaymúrat Serikbayúly saylandy. Basqarma mýsheligine Serik Jaqsybaev, Kóben Tólepbergenov, Halel Hammetov, Zeynolla Mahmetov, Jiansha Erghaziyn,  Sәken Keldibaev, Sovet Keldibaev, Bәtjamal Bolpaqova, Mәdina Boranova, Jenis Meyirmanova, Lәzzat Shushaeva, Jamal Ziyanurova, Qalimash Túyaqova, Naghima Quanysheva, Gýlshara Dәuitova, Qúttybay Shәimerdenov, Amangeldi Sýleymenov, Oktyabryat  (Túrsyn) Aghjanov, Qozghanbay Ahmetov syndy bilikti, bilimdi azamattar qabyldandy.  1993 jyldan 2004 jylgha deyin Ekibastúz qalalyq "Qazaq tili" qoghamyn basqaru  osy joldardyng avtory Júmaghaly Qoghabaevqa jýkteldi.

Qalalyq qoghamnyng sol kezdegi tynys-tirshiligi  baspasóz betterinen kórinis tapty. 1992 jyldyng 17 shilde kýngi "Ugolinyy Ekibastuz" gazetining №29 sanynda osy joldar avtory J. Qoghabaydyng "Qazaq tilining qadiri qashan artady?" degen maqalasynda "1992 jyly mausym aiynyng 26 júldyzynda Ekibastúz "Qazaq tili" qoghamynyng qalalyq konferensiyasy energetikterding Mәdeniyet sarayynda ótti. Shaqyrylghan 300 delegattyng 216 qatysty. Jaryssózge qalalyq músylman әielder qoghamynyng tórayymy Lәzzat Shushaeva, medisina birlestiginde qúrylghan bastauysh qoghamnyng tóraghasy Meyrambek Rahymbekov, 9-shy qúrylys distansiyasynyng agha injeneri Mels Ahmetqaliyev, Solnechnyy poselkesining qogham tóraghasy  Saratan Bayaliyevter shyqty" - degen mәlimet biraz jaghdaydy anghartyp túrghanday.

Ekibastúz qalalyq "Otarqa" gazetining 1992 jyldyng 22 aqpanyndaghy №18 sanynda sol kezdegi tóragha Serik Ahmetovting "Jigimizdi ashpay, júmyla júmys isteyik" degen maqalasynda ..."basqarma mýshelerining jeti baghytta istegen júmystaryna toqtalayyq" - dep, atqarylghan júmys auqymyn, basqarma mýshelerining atyn ataydy, últtyq salt-dәstýrdi, ónerdi nasihattaytyn "Gýlderay", "Qamajay" atty ansambliderding qúrylghanyn atap ótedi.

Basqarma mýsheleri әr apta sayyn bas qosyp, ailyq, jyldyq is-sharalar josparynyng oryndalu barysyn  taldaytyn. Tipti sol kezdegi kókeytesti basty mәsele balabaqsha, qazaq mektepterin ashudy  aitpaghanda, is qaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizu, kәsiporyndarda bastauysh úiymdar qúru, qazaq kadrlary turaly mәsele kóterilip, sheshu joldary qarastyrylatyn.

1-Ekibastúz aimaqtyq elektr stansiyasynda (GRES-1) úzaq jyldar abyroyly qyzmet atqarghan, "Qyzyl Tu" ordenining iyegeri, Ekibastúz ben Aqsu qalalary energetikasynyng negizin qalaghan energetiyk, tәlimger-sheber Aghjanov Túrsyn (Oktyabryat)  Ámirghaliyúly qalalyq úiymnyng basqarma mýsheligine enip, qogham isine belsene kiristi. Ortamyzda «Óken» atanghan Oktyabryat aghamyz  GRES-1 kәsipornynda "Qazaq tili" qoghamynyng bastauysh úiymyn qúrdy. Bu bosatu qazandyghy masterining sol kezde eshkimnen jasqanbay osy isti jýzege asyruy erlikke jeteqabyl әreket sekildi edi.

Ókeng júmystan shyqqan song basqalar siyaqty ýiine barmay, oqu jasyndaghy balalary bar otbasylardyng ýilerine kirip, ata-analardy balalaryn qazaq mektebine beruge  ýgitteytin, sóitip qoghamnyng tapsyrmasyn oryndaugha kelgende óz basynyng jaghdayyn úmytyp ketetin.

Jana ýlgidegi qazaq mektepterining sanyn kóbeytu mәselesi tughanda osy O. Aghjanovtyng belsendilik kórsetkenin qazirgi kezde bireuler bilse, bireuler bilmeydi.  Ókeng (Oktyabryat) óndiristegi kadr tapshylyghyna da alandap,  mamandardy syrttan shaqyrmay, kәsiptik-tehnikalyq uchiliyshelerde óz balalarymyzdy dayyndau qajettiligi jóninde úsynys jasaghan edi. Ár isting jýzege asatyn uaqyty bolady ghoy, Ókenning úsynysy sol kezde bolmasa da, qazir jýzege asuda, búrynghy jabylghan kәsiptik-tehnikalyq uchiliysheler qayta ashylyp, jergilikti jastardan mamandar dayarlap shygharuda.

Óken-Túrsyn aghamyz meylinshe kishipeyil bola túra, namysyna tiyseng oqys qylyq ta tanytatyn, zayybynyng minezi de sonday eken.

-Áy, Júmaghali, bizding ýidegi myna sening apang bir dóiding jelkesin ýzip jibere jazdaghan... -dep, jas kezindegi bir oqighany  bayandap bergen.

...Týkpirdegi bir auylgha Almatydan әrtister óner kórsetuge kelipti. Sonda el ishindegi bir tentek shataq shygharyp, ónerpazdargha bóget jasaydy. Onyng isine kýiingen әrtisterding biri: - «Áy, aghayyndar, ortalarynda myna tentekti tiyatyn erkek kindikti bireu joq pa?!» - dep, júrtshylyqtyng namysyna tie saual qoyypty. Ánsheyinde «qoy auzynan shóp almaytyn» momyn minezdi bolyp jýretin Ókeng  sol sәtte-aq әlgi tentekke jetip baryp, jaghasyna jarmasady ghoy! Anau qarap túrsyn ba, alys-júlys bastalady da ketedi! Alystan kelgen әrtisterding ónerin tamashalaugha kelgen júrtshylyq endi auyl ishindegi ekeuding tóbelesin yqtiyarsyz «tamashalaydy».

Ókennen әldeqayda iri әri әldi neme ony úryp tastaydy  dep oilady ma, әlde tóbelesti toqtatpaqshy boldy ma, kim bilsin, bir sәtte Ókenning әieli júlqysyp jýrgen ekeuining janyna keledi de, әlgi jigitting qaraqúsynan júdyryghymen bir úryp, etpetinen týsiripti...

Sóitken Ókeng jinalysymyzdyng birinde lauazymdy qyzmet isteytin bir azamattyn  tilge degen teris pikirin únatpay qalyp:

- Men siz sekildi jigitterdi brigadir qylyp ta júmysqa almas edim, - dep, qattyraq sóilegeni bar.

1991 jyly, sәuir aiynda, ataman Ermak eskertkishining qúlatyluyna baylanysty Ermak (qazirgi Aqsu) qalasynda ótkizilgen mitingige  Ekibastúzdan baryp qatysqan elu adamnyng ishinde sol kezde alpysty alqymdaghan Ókeng jýrdi. Elu azamattyng altauy osy Túrsyn (Oktyabryat) aghamyzdyng qol-ayaghy balghaday júmyskerleri  bolatyn. Birazy kezinde erkin kýresten sport shebarligine kandidat ataghyn alghan menimen beldesken sportshy joldastarym, birazy kýresting qyr-syryna ózim baulyghan shәkirtterim edi. Búl kýnderi «Á, men ol kezde óitip edim, býitip edim!» - dep, batyrsynyp sóileytinderding kóbi әlgi mitingige de, ózge is-sharalargha da aralaspaudy jón kórip ýilerinde búghyp qalghandar.

Jariyalyq qoghamdyq ómirimizge engen kezende  Ekibastúz qalasynda til, dil, dindi  kóteruge bel buyp, sózimen de, isimen de atsalysqan azamattardyng biri - Tólepbergenov Kóben Ábildәúly.

Sózge  dilmәr Kóben agha ótken ghasyrdyn  50-70 jyldary Ekibastúz qalasynda abyroyly enbek etken, el basqarghan azamattardyng jaqsy isterin, tapqyr sózderin әngimelegende mayyn tamyza aitatyn. Osydan 20 jyl búryn qazaqtyng birtuar últjandy perzentteri, qogham qayratkerleri  Júmabek Tәshenov, Mihail Esenaliyevting erligi men eren isteri jóninde Kóben agha tarqata aitqanda, sener-senbesimizdi bilmey otyryp qalatynbyz. Bir ghajaby, ózi әngime ózegine ainaldyrghan adamnyng qay jyly, qay aida, qanday qyzmetke túrghanyn, odan qanday qyzmetke auysqanyn dәl aityp otyratyn.

- Ekibastúz qalalyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Sorokin halyqqa jaghymdy  adam bolatyn. Sol kisige iri kómir tresi bastyghynyng shirenip sóileui, tәkapparlyghy únamay qalsa kerek,  ýlken jiyn ýstinde oghan: Bәlenbay Pәlenbaevich, birinshi basshynyng júmysy ýstine taza kostum kiyip, moynyna әdemi galstuk baylaghanymen erekshelenbeydi, qatardaghy júmysshylardyng qamyn oilap, kishipeyil boluymen daralanady, - dep, aityp salypty. Naghyz azamat, naghyz basshy osy Sorokin siyaqtylar ghoy " - dep, rizashylyghyn bildiretin.

Qalalyq  "Qazaq tili" qoghamynyn  basqarmasy  mәjilisinde dauly mәsele tuynday qalsa, tórelik aitatyn osy Kóben aghamyz edi. Qala basshylyghyna  baryp tireletin mәselege kelgende keybir aghalar ertoqym salghanda qayqanday bastaytyn jauyr attay búlghaq minez kórsetkende, «Osy mәseleni qala basshysyna ózim jetkizemin!, - dep, jauapkershilikti óz moynyna artatyn. Múnday iste tәjiriybesi de bar bolatyn.

- Júmaghali, sen júrtshylyqqa tanymal adamsyn, jurnalistiging jәne bar, sondyqtan biylik seni údayy nazarynda ústaydy. Syny pikirindi júrttan ozyp aitpa, júmysyna kedergi bolady, onday sózindi bir basshy kóteredi, ekinshisi kóniline alady, - dep, keybir isime  eskertu jasap otyratyn. Kóben agha qazaq tilindegi alghashqy qalalyq "Otarqa" gazetining alqa mýshesi boldy, әri  qazaq gazetterining nasihatshysy da boldy.

1990 jyly "Azat" qozghalysynyng Ekibastúz qalalyq úiymyn qúru turaly ýlken jiyn ótkizgenimde, bireuler «osy qozghalystyng qajeti shamaly siyaqty» degen oilaryn aita bastaghan.  Sol sәtte "Azat" qozghalysynyng qoghamdyq ómirimizdegi mәn-manyzyn, maqsatyn, sayasy iydeyasyn, oghan әsire últshyldar emes, ziyaly últjandy azamattar jetekshilik etetinin, qozghalystyn  búrynghy "Alash" partiyasymen sabaqtastyghyn aityp, jinalghandardy sendirgen de osy  Kóben agha edi. «Qazaq tili» qoghamymen qatar «Azat» qozghalysy da egemendigimizdi nyghaytugha eleuli ýles qosty.

Ekibastúz qalasynda Sәbit Dónentaev, Estay Berkimbaev, Bógenbay batyr, Múhtar Áuezov esimderining kóshe ataularyna ainaluyna, kóshelerding biri «Jeltoqsan» ataluyna taghy basqa kóshelerge qazaqsha at qoyyluyna qalalyq "Qazaq tili" qoghamy men "Azat" qozghalysy mýsheleri sebepshi boldy. Búl mәsele kóterilgende Oktyabryat (Túrsyn) Aghjanov, Kóben Tólepbergenov, Zeynolla Mahmetov, Serik Jaqsybaev syndy ziyaly  azamattar atoy salyp, aldynghy qatarda jýrdi. Sol kezde qoghamdyq iske atýsti ghana qaraghan keybir jerlesterimiz «Álgi kóshelerdin  qazaqsha attaryn men ózim qoyghyzyp edim!» - dep, keudesin sogha sóilep, barlyq jetistikti bir ózine teligisi keletini, әriyne, ókinishti.

Asqan til janashyrlarynyng biri, qalalyq mәslihattyng deputaty    Amangeldi Sýleymenov aghamyz Ekibastúz  energiyany qadaghalau bólimining bastyghy bola jýre,  qaladaghy eng iri kәsiporyndardyng biri "Ekibastúzenergo"  óndiristik birlestiginde "Qazaq tili" qoghamynyng bastauysh úiymyn qúrdy.    Ábekeng 1991-1992 jyldary týrli últ ókilderi mәdeny birlestikterin bir jerge ornalastyrudy kózdep,  "Dostyq" ýiin ashu turaly qala әkimdigine úsynys jasady. Búl Ýy bertin ashyldy. Al sayabaq ashu jónindegi úsynysy qanaghattandyrylyp,  qazirgi "Óner" mәdeniyet ortalyghynyng janynan parktyng negizi salyndy, 1992 jyly aghashtar otyrghyzyldy. Degenmen osy kezde «әlgi kórkem sayabaqtyn  avtory men edim», - dep Amangeldi Sýleymenovtyng enbegin ózine teligisi keletinder de boy kórsetui mýmkin-au...

Sol sekildi til janashyry Týsiphan Qasymjanov aghamyz jaratylysy erekshe, kesek әri kýrdeli túlgha  edi. Aqyndyghy da  bar bolatyn. Sondyqtan shyghar, kýlbiltelemey turasyn aitatyn. Týsiphan agha "Ekibastúzkómir" óndiristik birlestigining janynan "Aqjol" atty bastauysh úiym qúryp, qazirgi "Atamúra" últtyq mәdeiyet ortalyghynyng negizin qalady.

Týsekeng osy "Atamúranyn" basy-qasynda boldy, basqardy,  qarjy kózin "Ekibastúzkómir" óndiristik birlestiginen taba bildi. Búl op-onay sharua emes edi, tek Týsiphan siyaqty búryn qalalyq partiya úiymynyng birinshi hatshysy bolghan әri bilikti ekonomist retinde tanylghan  bedeldi túlghanyng ghana qolynan keler is. Týsekenning tua bitken tabighy talantynyng arqasynda dýniyege kelgen "Atamúranyn" qalanyng әdebi, mәdeny ómirindegi orny erekshe.  Sol kezding ózinde  manyzdy, salmaqty is-sharalardyng kóbi, tipti toy-domalaq ta  "Atamúrada ótetin.

1991 jyly, qazan aiynda Tәuelsizdik Deklarasiyasy jariya etilip, egemen el atanghanymyzben, Ekibastúz qalasynda eki jylgha juyq uaqyt boyy Tәuelsizdik kýni saltanatty týrde atalyp ótilmedi. Biraq   "Qazaq tili" qoghamy men  "Azat" qozghalysy әkimshilikting kelisimin alyp, Tәuelsizdik kýnine arnalghan mәdeny is-sharalardy ótkizude belsendilik kórsetti. Osynday júmystardyng basy-qasynda taghy da Túrsyn (Oktyabryat) Aghjanov, Amankeldi Sýleymenov, Shamghon Musiyn aghalarymyzben  birge, Kenjebek Ábsәlәmov, Amankeldi Quatov, Salamat Tóleuov siyaqty qatarlastarymyz jýrdi.   Osy  aghalardyng qatarynan tabylyp, riyasyz júmys atqarghanym ýshin, «Qazaq tili» qoghamy Ekibastúz qalalyq úiymy Basqarmasynyng tóraghasy bolyp tabany kýrektey 11 jyl boyy halqyma qyzmet etkenim ýshin  bir jaratushy Allagha rizashylyq qylamyn.

Mine, osynday últjandy, ziyaly, zerdeli azamattar múghalimdermen birlesip Ekibastúz qalasyndaghy jalghyz № 2 qazaq mektebin jabylu qaterinen saqtap qaldy jәne  №№22, 26 qazaq mektepterinin, qazaq tilindegi "Otarqa" gazetinin, mәdeny ortalyqtardyng ashyluyna sebepshi boldy.   Sonymen qatar, Ekibastúz qalasy men onyng janyndaghy eldimekenderdegi bayyrghy túrghyndardyng últtyq sanasyn oyatuda, jastardy  patriotizmge tәrbiyeleude bagha jetpes is-sharalar úiymdastyra bildi. Jarghygha say, ózderine berilgen qúqyqqa sәikes zang ayasynda josparmen jýieli júmys atqardy. Eger osydan 20 jyl búryn Ekibastúz qalasynda qazaq  tilinde balabaqsha, mektep, gazet ashu jóninde "Qazaq tili" qoghamy tarapynan ótkir mәsele kóterilmese, býgingi jetistigimiz bolar ma edi...

Áuelde «Qazaq tili» qoghamy Ekibastúz qalalyq úiymynyn  Basqarmasy mýshesi, odan song Basqarma tóraghasy, әri jurnalist retinde osy joldar avtory da BAQ arqyly til mәselesin kóterude belsendilik kórsetti desem, artyq aitqanym emes. Mәselen, 1989 jyly qalalyq orystildi "Zavety Iliiicha" gazetine (9 qyrkýiek, №108) "V svoem dome ne hozyaeva" atty mektep ashu mәselesin kóterip oryssha maqala jazdym. 1991 jyly 19 sәuirde  "Sosialistik Qazaqstan" gazetine "Ekibastúzda qazaq mektebi qashan salynady?", 1996 jyly  5 nauryzda "Egemen Qazaqstan" gazetine "Qazaqsha toltyrugha qarsylar bar", 2003 jyly 7 tamyzda "Ana tili" gazetine  "Ekibastúzdaghy erekshe til", 1998 jyly "Saryarqa samaly" gazetine "Synaq alanyna ainalghan mektep", biylghy 2009 jyly qalalyq "Otarqa" gazetine "Aghattyq  pa, astamshylyq pa", "Ertis didary" gazetinde (№4, 25 mamyr) "Ishki tәrtip zannan әleuetti me?" atty syn maqalar jazyppyn.

Búryn qazaq tiline oray  "Til - qatynas qúraly" deushi edik, endi "Memlekettik til - býkil últ-úlysty úiystyrushy til" - dep sóz saptaymyz. Qazaqtyng ana tili, azat tili, dana tili, baba tili turaly aitarymyzdy aittyq, jazarymyzdy jazdyq desek te, últtyq arymyzdyn, janymyzdyn, ar-namysymyzdyn, eldigimizdin, erligimizding tili - Ana tilding taghdyr-talayy jóninde, bәribir,  qayta tolghanamyz. Qazaq tilining "qoldanylyp, engizilip, damytylyp" jatqany turaly aitylghanda, bir erlik pen bir kemdik qatar túratyn siyaqty bolyp kórinedi maghan. Sol erlik pen kemdik qazaq tilining - memlekettik til, orys tilining -resmy til boluy dep bilemin.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng "Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde" degen úlaghatty sózi bәrimizge ýlken oy saluy kerek. «Ár qazaq  tughan tilin ýiretudi óz otbasynan bastauy kerek» - dep qansha aitsaq ta, sol tildi ýirenuge  qyzyqtyratyn, yntyqtyratyn, qajet bolsa, mәjbýrleytin tetikterdi memleket tarapynan qarastyru jәne zandastyru qolgha alynghan joq. Demek,  tilden, dilden, týrden airylyp qalu qateri birjola seyilgen joq.

Bastapqyda «oqulyghymyz, әdistemelerimiz jetkiliksiz eken, múghalimderding bilimi shamaly eken» dep, til mәselesin úzyn arqan, keng túsaugha saldyq. Qazir sapaly oqu qúraldarymyz da, bilikti til mamandary da jetkilikti, sonyng nәtiyjesinde bir adym algha jyljydyq.  Biraq, sonda da memlekettik til audarma til dengeyinde qalyp otyr. Búdan әri ne isteu kerek?  Meninshe, «Til turaly» zangha mәndi ózgeris engizu kerek. Zang ózgerse, qoghamdaghy adam psihologiyasy da, qoghamdyq oi-sana da ózgeriske týsedi, beyimdeledi, peyil bildiredi.

Júmaghaly Qoghabayúly,

aqyn, jurnalist

Ekibastúz qalalyq "Aqsaqaldar әdil qazylyghy"

qoghamdyq birlestigining tóraghasy.