Júma, 7 Qazan 2022
Janalyqtar 2632 0 pikir 6 Qarasha, 2009 saghat 08:46

Ekibastúzdyng ruhty azamaty

Ertisting Kereku ónirining bayyrghy halqy Qazaqstannyng ózge aimaqtaryna qaraghanda kenestik otarlau sayasatynyng zardabyn kóbirek tartqany tarihy shyndyq. Patsha zamanynda aghylshyn alpauyttary kómir óndirgen, stalindik jappay qughyn-sýrgin jyldarynda sayasy tútqyndarmen  qatar qandyqol qylmyskerler de «StepLagta» merzimdi jazasyn ótegen, Tyng iygeru men komsomoldyq ekpindi qúrylys qarqyndy jýrgizilgen kezende býkil Kenes Odaghynan últy, әleumettik tegi әrkelki myndaghan adam kelip, qonystanyp qalghan Ekibastúzda últaralyq ahual da, qoghamdyq tәrtip te kýrdeli edi.  N.S. Hrushevting KSRO qoghamynda kommunizm ornatu jónindegi qiyaly jýzege aspasa da,  ózge últtardyng ruhyn әlsiretudi kózdegen oiy oryndala bastaghan 1980 jyldary Ekibastúz qalasynda  at tóbelindey ghana jigitter toby últtyq múrat-mýddege qol sozghan  bolatyn. Sol jankeshti jigitterding qaq ortasynda jýrgen  aqyn, jurnalist, sportshy Júmaghaly Qoghabaymen kýni býginge deyin qoghamdyq isterde ýzengi qaghystyryp kelemiz.
Sekseninshi jyldardyng sonyna taman qalalyq radio habaryn taratu redaksiyasynyng redaktory bolyp istegen Júmaghaly qazaq tilinin, últtyq mәdeniyetting mýshkil jaghdayy jóninde problemalyq habarlar dayyndady, maqalalar jazdy, jariyalanymdary Sosialistik Qazaqstan - Egemen Qazaqstan, Ana tili, Qazaq әdebiyeti, Ortalyq  Qazaqstan gazetterinde jariyalandy. 

Ertisting Kereku ónirining bayyrghy halqy Qazaqstannyng ózge aimaqtaryna qaraghanda kenestik otarlau sayasatynyng zardabyn kóbirek tartqany tarihy shyndyq. Patsha zamanynda aghylshyn alpauyttary kómir óndirgen, stalindik jappay qughyn-sýrgin jyldarynda sayasy tútqyndarmen  qatar qandyqol qylmyskerler de «StepLagta» merzimdi jazasyn ótegen, Tyng iygeru men komsomoldyq ekpindi qúrylys qarqyndy jýrgizilgen kezende býkil Kenes Odaghynan últy, әleumettik tegi әrkelki myndaghan adam kelip, qonystanyp qalghan Ekibastúzda últaralyq ahual da, qoghamdyq tәrtip te kýrdeli edi.  N.S. Hrushevting KSRO qoghamynda kommunizm ornatu jónindegi qiyaly jýzege aspasa da,  ózge últtardyng ruhyn әlsiretudi kózdegen oiy oryndala bastaghan 1980 jyldary Ekibastúz qalasynda  at tóbelindey ghana jigitter toby últtyq múrat-mýddege qol sozghan  bolatyn. Sol jankeshti jigitterding qaq ortasynda jýrgen  aqyn, jurnalist, sportshy Júmaghaly Qoghabaymen kýni býginge deyin qoghamdyq isterde ýzengi qaghystyryp kelemiz.
Sekseninshi jyldardyng sonyna taman qalalyq radio habaryn taratu redaksiyasynyng redaktory bolyp istegen Júmaghaly qazaq tilinin, últtyq mәdeniyetting mýshkil jaghdayy jóninde problemalyq habarlar dayyndady, maqalalar jazdy, jariyalanymdary Sosialistik Qazaqstan - Egemen Qazaqstan, Ana tili, Qazaq әdebiyeti, Ortalyq  Qazaqstan gazetterinde jariyalandy. 
Jurnalist Júmaghaly Qoghabaydyng óz әriptesterinen bir ereksheligi orys tilinde de erkin jaza alatyny. Ekibastúzda qazaq mektebin ashu turaly  V svoem dome ne hozyaeva atty syn materialy sonau 1989 jyly qalalyq Zavety Iliiicha gazetine (9 qyrkýiek, №108) jariyalandy, akademik Qanysh Sәtbaevtyng otbasy jónindegi Slavnaya semiya atty derekti surettemesi  V pamyaty naroda atty kitapqa endi.  
Ermak (qazirgi Aqsu) qalasyndaghy ataman Ermaktyng alyp eskertkish mýsini turaly:
«Ejelden tuys bolghan eki últtyn,
Dostyghyn bólip túrghan qara tas búl» - dep,
óleng jazdy.
Oljas Sýleymenovtyng 1989 jylghy, 26 aqpanyndaghy Semey yadrolyq synaq poligony jónindegi ashyq mәlimdemesine oray yadrolyq synaqtardy toqtatu turaly talaphatqa beybitshil adamdargha qol qoydyru isin Pavlodarda men bastasam, Ekibastúz qalasynda osy Júmaghaly Qoghabay qolgha aldy. 1989 jyldyng 22 qazanynda, Almatyda ótken Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng qúryltayyna bizding oblystan Ermek Ótebaev, Jenis Mardanov, Hanafiya Asqarovpen birge Júmaghaly ekeumiz de delegat bolyp qatystyq. Búryn últtyq múrat-mýdde jolynda jeke-jeke әreket etken bizder sol kezden bastap «Nevada-Semey», «Azat» qozghalystary, «Qazaq tili» qoghamy oblystyq úiymdarynyng irgetasyn qalasyp, birtalay is-sharalardy úiymshyldyqpen jýzege asyrdyq.
Búqar jyrau, Oljabay, Jasybay, Malaysary, Gauhar batyrlar tәrizdi jaugershilik zamanynda eldigimiz ýshin kýresken qaharmandardyng tabany tiygen ónirde qoghamdyq úiymdargha birikken qyzdar men jigitterding tabandylyq kórsetuinin  arqasynda birshama kýrmeuli mәselening týiini tarqatyldy.  Kompartiyanyng núsqauymen júmys istegen komsomol úiymdary qolgha almaghan últtyq mәseleler edi búl, sondyqtan sheshilui qayrattylyqty da qajet etetin.   
Júmekennin:
«Jamaghat, jaman balang baq synady,
Amandyqty Allagha tapsyrady.
Ana tilding aqysyn súraushymyn,
Endeshe zaman nege jatsynady?!»
- degen jyr joldary qúrsauda qalghan qazaq tilin erkindikke alyp shyghu últshyl kýreskerler men til janashyrlary ýshin onaygha soqpaghanyn anghartady.   
1991 jyly, sәuir aiynda «Azat» qozghalysynyng yqpalymen ataman Ermak eskertkishining alynuyna oray Ermak (Aqsu) qalasynda ótkizilgen mitingige Júmekeng Ekibastúz qalasynan eki avtobus toly jigitterdi bastap bardy. Erkin kýresten sport sheberligine kandidat, Shyghys jekpe-jegin mengergen Júmaghaly Qoghabaydyng ózi sekildi olardyng kópshiligi Sen túra túr, men atayyn! deytin últshyl, namysshyl sportshylar edi. 
Ol kezde men de radiojurnalist edim, mitingiden dayyndaghan  40 minuttyq reportajdy oblystyq radiodan bergen son, Júmekeng ony bizden alyp Ekibastúz qalalyq radiosynan birneshe ret qaytalap berdi.
Júmaghaly Qoghabay alghashqyda Qazaq tili qoghamy Ekibastúz qalalyq úiymynyng basqarma mýshesi boldy, 1994-2004 jyldary ýzilissiz 10 jyl boyy qalalyq úiym basqarmasy tóraghasy qyzmetin qoghamdyq negizde atqardy. 1997-2002 jyldary  Azat azamattyq qozghalysy Ekibastúz qalalyq úiymynyng teng tóraghasy, búdan song Alash partiyasy qalalyq úiymynyng tóraghasy bolyp istedi.  Qazir «Bogatyri» JShS-inde memlekettik qújat redaktory bolyp qyzmet atqaruda. Kәsiporynda til órisin keneytumen qatar qazaq baspasózine jazylu isin úiymdastyruda belsendilik tanytady, sonyng nәtiyjesinde júmysshylar «Ana tili» gazetining 84 danasyn, «Egemen Qazaqstannyn» 30 danasyn jazdyrtyp, oquda.
Aqyn Júmaghalidyn  Ekibastúzdan esken lep, Dýmpui kóp dýnie (Uviydennoe mnoiy udiviytelinyy mir qazaq, orys tilderinde), Janbyrly kýn atty jyr jinaqtarynda qoghamnyng tynys-tirshiligin beyneleytin  azamattyq lirikalary kóp te, jeke kýiinishi men sýiinishin suretteytin ólenderi az.
Onyng ýstine, Júmaghaly Qoghabayúlynyng amandyq-saulyghyn tileushilerding qatary qalyng da, jeke basynyng jaghdayyna nazar audarushylar siyrek. Ekibastúz qalasynda últtyq mәseleler sheshilmey jatsa, «Áy, osy Júmaghaly qayda qarap otyr?!» - dep,  oghan kinarat artyp sóileytinder aramyzdan tabylady. Júmekeng qoghamdyq júmysty aqysyz-púlsyz, tegin istep jýrse de, últtyq múrat-mýdde jolyndaghy erlikke jeteqabyl isteri ýshin tipti bir paraq maqtau qaghazyn almasa da sóitedi olar. Býkil qala ýshin Júmaghaly jalghyz jauap berui kerek sekildi...
Biraq azamat aqyn múnday sózderge nalymaydy, kerisinshe, kópshilikting ózine ýlken jauapkershilik artqanyn týisinip, qayrattana týsinedi.
«Kýiben-kýibeng kýnde júmys bitpegen,
Arqadaghy jenil-auyr jýkpenen
Birde órlep, birde toqtap jýrgende,
Kezdestirem quanyshty kýtpegen», - dep,
quanyshty kýndermen qauyshatynyna senedi.
Áriyne, últ taghdyryn óz taghdyryna balaghan azamattar ýshin últ quanyshynan artyq qanday quanysh bolsyn! Solay desem de, aqyn, jurnalist, últshyl kýresker Júmaghaly Qoghabaydyn  aldymyzdaghy qarasha aiynyng 1-i kýngi  60 jyldyq mereyli jasqa toluy onyng ózi men otbasy ýshin ghana emes, ýzengiles joldastary ýshin de quanyshty oqigha ekeni ras!
Ertisting Kereku ónirinde, Ekibastúz qalasynda jarty ghúmyryn últtyq múrat-mýdde jolyna arnap, úly Tәuelsizdigimizdin  nyghanyna ýles qosqan ruhty azamatqa mereytoy kýni aitylar aq tilekter kóp, ylayym, solardyng barlyghy qabyl bolsyn!

Arman QANI,
«Qazaq tili» qoghamy Pavlodar oblystyq úiymynyng
«Ertis didary» gazeti redaktory,
Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi.

0 pikir