Biyl jaryqqa shyqqan «Mústafa Shoqay» filiminde Álihannyng Mústafagha shetelge ketuge jol silteytini bar. Búl sujet jaydan-jay alynbaghan eken. Osy kýnge deyin «Alash» avtonomiyasyn qúrghan Álihan Bókeyhanov pen Qoqanda «Týrkistan» avtonomiyasyn qúrghan Mústafa Shoqaydyng sayasy kózqarastary jaraspay, joldary ekige aiyrylghan degen týsinikte kelgenimiz ras.

Reseyding talay qúpiyany qoynyna basyp jatqan Sankt-Peterbor múraghattary men kitaphanalarynan Alashtyng ardager úly Mústafa Shoqaydyng ómiri men qyzmetine qatysty janadan tabylghan qyzyqty qújattar búrynghy qasang týsinikti qayta qaraugha sebep bolyp otyr. Búl qújattar Mústafanyng «Alash» últ-azattyq qozghalysynyng jetekshisi, «Alash Orda» avtonomiyasynyng tóraghasy Álihan Bókeyhanmen qúpiya baylanysta bolghanyn aighaqtay týsedi.

Biyl jaryqqa shyqqan «Mústafa Shoqay» filiminde Álihannyng Mústafagha shetelge ketuge jol silteytini bar. Búl sujet jaydan-jay alynbaghan eken. Osy kýnge deyin «Alash» avtonomiyasyn qúrghan Álihan Bókeyhanov pen Qoqanda «Týrkistan» avtonomiyasyn qúrghan Mústafa Shoqaydyng sayasy kózqarastary jaraspay, joldary ekige aiyrylghan degen týsinikte kelgenimiz ras.

Reseyding talay qúpiyany qoynyna basyp jatqan Sankt-Peterbor múraghattary men kitaphanalarynan Alashtyng ardager úly Mústafa Shoqaydyng ómiri men qyzmetine qatysty janadan tabylghan qyzyqty qújattar búrynghy qasang týsinikti qayta qaraugha sebep bolyp otyr. Búl qújattar Mústafanyng «Alash» últ-azattyq qozghalysynyng jetekshisi, «Alash Orda» avtonomiyasynyng tóraghasy Álihan Bókeyhanmen qúpiya baylanysta bolghanyn aighaqtay týsedi.

Janadan tabylghan qújattar jas Mústafanyng Sankt-Peterbor Imperatorlyq institutynyng zang fakulitetinde 1910-1914 jyldary oqyghan kezeni jayly bayandaydy. Qújattardan Mústafa Shoqaydyng 18-20 jasynda týsken búryn belgisiz bolyp kelgen fotosureti tabylyp otyr jәne Sankt-Peterbor uniyversiytetining rektorynyng atyna ony student qataryna tirkeu turaly óz qolymen jazghan ótinishin oqugha bolady. Sonday-aq Mústafanyng Tashkenttegi erler gimnaziyasyn bitirgendigi turaly kәmelettik attestaty jәne keyinirek Sankt-Peterbor uniyversiytetining zang fakulitetin bitirgendigi turaly diplomyn jәne «Zang fakuliteti studentining jazbasyn» nemese qazirgi tilmen aitqanda, studentting esep kitapshasyn әri Mústafanyng Tuu turaly kuәlik kóshirmesin kóruge bolady. Zertteushiler ýshin qyzyqty sanalatyn búl jana derekterge toly qújattardy kezdeysoq tapqan jәne «Azattyq» radiosynan jariyalaghan belgili alashtanushy ghalym, jurnalist Súltan Han Aqqúlúly.
Ghalymnyng tynnan tapqan qújattary men zertteuleri Mústafa men Álihannyng qarym-qatynastaryna baylanysty tyng derekter beruimen de qúndy. Derek boyynsha, jas Mústafa Shoqaydyng Álihan Bókeyhanmen kezdesui shamamen 1914-1915 jyldary bolghan. Óitkeni 1916 jyly Álihan Bókeyhan birinshi jalpyúlttyq «Qazaq» gazetining betinde Mústafany Reseyding tórtinshi Memlekettik dumasynyng Músylman fraksiyasynyng burosyna hatshylyqqa úsynghan. Búl kezde Mústafa әli 26 jasqa da tola qoymaghan. Álihan Bókeyhannyng búl bastamasy sol jyldary Sankt-Peterborda túrghan qazaq ziyalylarynyng shaghyn tobynyng ashu-yzasyn tughyzghan. Olar Mústafa Shoqaydy «sayasat ýshin әli jas jәne tәjiriybesi joq» dep eseptegen. Al osy «jas jәne tәjiriybesiz» Mústafanyng 1917 jylghy aqpan tónkerisinen keyin Qoqanda Týrkistan avtonomiyasyn jariyalaghanyn tarihtan jaqsy bilemiz.
Ghalym S.Aqqúlúly «Álihan men Mústafanyng mason lojasy arqyly baylanystary boldy ma?» degen mәseleni de anyqtay ketedi. Mәselen, Álihan Bókeyhan Parijde túryp jatqan Mústafagha arnaghan hatyn jol jýrip bara jatqan әigili әnshi Ámire Qashaubaevtyng últaraghynyng astyna salyp jibergeni jәne jauapty da osy jolmen alghany, keyin búl oqighanyng Ámireni qayghyly ólimge soqtyrghany tarihtan belgili. Osy jaygha sýiengen ghalymnyng oiynsha, Álihan Bókeyhan men Mústafa Shoqay ortaq kózqarasta bolghan. Ári Mústafa Shoqay Álihan Bókeyhandy syrtqy әlemmen baylanystyrghan birden-bir adam siyaqty. Oghan sebep te joq emes. Mәselen, 1930 jyldardyng birinshi jartysynda Álihan Bókeyhan fransuzdyng «Figaro» gazetimen qúpiya baylanysyp, gazet betinde onyng maqalalary shyghyp túrghan. Al HH ghasyrdyng basynda qayta kóterilgen orys masondarynyng Sankt-Peterbordaghy «Temirqazyq» jәne Mәskeudegi «Qayta órleu» úiymdary fransuzdyq «Úly Shyghys» masondyq lojasynyng filialy bolypty. Taghy bir jayt 1923 jyly Vladimir Leninning tikeley núsqauymen Álihan Bókeyhan Mәskeudegi SSSR halyqtarynyng ortalyq baspasyna Qazaqstannan aidauylmen әkelinip, «Temirqazyq» atty jurnal shyghara bastaghan. «Ádette qazaqtar Polyar júldyzyn «Temirqazyq» dep ataydy. Búl kezdeysoq sәikestik pe?» deydi ghalym. Zertteushi-ghalym Súltan Han Aqqúlúly Álihan Bókeyhannyng ómirindegi bir ýlken qúpiyany, onyng ólimine baylanysty jaydy da anyqtapty. Ol Mәskeude atylghan Álihan Bókeyhannyng Don ziratynda jerlengeni. Don ziratynyng diyrektory Aleksandr Demenkov Álihan Bókeyhannyng aty-jóni 1937 jyly 27 qyrkýiekte ortaq qorymda jerlengen adamdardyng tiziminde bar ekendigin rastaghan.

Tóre GhALIY, «Ayqyn» gazeti, 05.12.09.