Qarashanyng songhy kýnderinde Minskide Kedendik odaq turaly kelisimsharttargha nýkte qoyylmaq. Sarapshylar Kedendik odaqtyng Reseyge ghana tiyimdi bolatyndyghyn aitady. Óitkeni, 2010 jyldyng 1-qantarynan bastap iske qosylatyn búl shara boyynsha ýsh memleketting de kedendik baj salyghy ózara tenestiriledi. Múnday jaghdayda shetelden әkelinetin tauarlargha salynatyn salyqtar 10-20%-gha deyin kóteriledi, tiyisinshe bagha da osy dengeyde ósedi dep josparlanuda. Kez kelgen tauargha salynatyn kedendik baj salyghy Belorussiyada da, Qazaqstanda da Reseyden anaghúrlym tómen eken.

Demek, búl jerde útylatyn taghy da ekonomikalyq mýkindikteri az, halqynyng sany Reseydegi 150 millionnyng on payyzyna da jetpeytin, bir kezderi osy imperiyanyng bodanynda bolghan eki memleket bolyp otyr. Búl rette Belorussiya ózderining sayasy jәne ekonomikalyq mýddeleri túrghysynan taghy bir saraptama jasaugha belsene kirisip ketti. Eger de Belarusi ýkimeti әldeneden sekem alyp, búl jolghy qújattargha qol qoidan bas tartatyn bosla, Kedendik odaqtyng bolashaghyna balta shabyluy da mýmkin.

Qarashanyng songhy kýnderinde Minskide Kedendik odaq turaly kelisimsharttargha nýkte qoyylmaq. Sarapshylar Kedendik odaqtyng Reseyge ghana tiyimdi bolatyndyghyn aitady. Óitkeni, 2010 jyldyng 1-qantarynan bastap iske qosylatyn búl shara boyynsha ýsh memleketting de kedendik baj salyghy ózara tenestiriledi. Múnday jaghdayda shetelden әkelinetin tauarlargha salynatyn salyqtar 10-20%-gha deyin kóteriledi, tiyisinshe bagha da osy dengeyde ósedi dep josparlanuda. Kez kelgen tauargha salynatyn kedendik baj salyghy Belorussiyada da, Qazaqstanda da Reseyden anaghúrlym tómen eken.

Demek, búl jerde útylatyn taghy da ekonomikalyq mýkindikteri az, halqynyng sany Reseydegi 150 millionnyng on payyzyna da jetpeytin, bir kezderi osy imperiyanyng bodanynda bolghan eki memleket bolyp otyr. Búl rette Belorussiya ózderining sayasy jәne ekonomikalyq mýddeleri túrghysynan taghy bir saraptama jasaugha belsene kirisip ketti. Eger de Belarusi ýkimeti әldeneden sekem alyp, búl jolghy qújattargha qol qoidan bas tartatyn bosla, Kedendik odaqtyng bolashaghyna balta shabyluy da mýmkin.
Onyng ýstine Qazaqstannyng ekonomikasy diyversifikasiyalanbaghan. Qazaqstan Kenes Odaghy kezinde shiykizat eli atanyp edi. Ázirde sol shiykizattyq baghytynan ainyghan joq. Kerisinshe, Kenes Odaghy kezinde bar bolghan zauyt-fabrikalardyng esigi býgin tars jabylghan. Sarapshylar Resey men Belorussiyanyng ekonomikasynyng birshama algha ketkendigin aitady. Al, óndirushi sektordy túralatyp otyrghan Qazaqstannyng búl memlekettermen iyq tenestirui qiyngha soghady. Kez kelgen odaq damu dengeyi men qoghamdaghy tútynushylardyng sany qaraylas bolghan jaghdayda dýniyege keledi. Búl rette Reseyding alyp tiran ekendigin esten shygharmaghan abzal. Onda 150 million halyq túrady. Al, Qazaqstan men Belorussiyada 16 jәne 10 million ghana halyq bar. Demek, qay jaghynan alyp qarasanyz da Reseyding ýles salmaghy basym týsetindigi aiqyn. Yaghni, búl rette biz qaytadan ajdahanyng auzyna baryp týsedi ekenbiz.
Kedendik odaq qúru isi BEK (birynghay ekonomikalyq kenistik) qúru turaly kelisimnen keyin qolgha alynghany belgili. Búghan - Resey, Ukraina, Qazaqstan jәne Belorussiya memleketteri bel sheshe kirisken bolatyn. Biraq, Ukrainadaghy sayasy jýiening ózgeruine oray, BEK-ti jasaqtau isi jýzege aspaytyn boldy. Sol kezding ózinde taraptar Kedendik odaqty Ukrainasyz-aq jasaqtau qajettigine toqtalyp, ózara kelisimge keldi. Sóitip, kelesi jyldan bastap Resey, Belorussiya jәne Qazaqstan arasynda erkin tauar ainalymy jәne ózge sheteldik tauarlargha birdey baj salyghy salynatyn bolady. Búghan ózge TMD elderindegi sarapshylar ne deydi eken?

Aleksandr KLASKOVSKIY, BelaPAN aqparattyq kompaniyasynyng jetekshisi (Minsk):

HALYQ KEDENDIK ODAQQA KÝMÁNMEN QARAYDY

- Belarusite Kedendik odaqqa baylanysty pikir qayshylyghy tuyndap otyr. Resmy túlghalar negizinen optimistik kózqarasta. Olardyng oiynsha, múnday odaq bizding ekonomikamyzgha tiyimdi kórinedi. Ásirese, Reseyden múnaydy baj salyghynsyz alamyz degen dәme bar. Búl manyzdy da, óitkeni, Novopolosk jәne Mozyri múnay óndiru zauyttarynda óndiriletin múnay ónimderin eksporttau Belarusi qazynasyna mol payda әkelip otyr.
Sonday-aq, biznesmenderding birazy barlyq proteksionistik kedergiler joyylghannan keyin bizding tauarlarymyz bәsekelestikke tótep bere almay qalady dep qauiptenedi.
Birqatar ekonomister men sayasattanushylar (sayasattanushy Valeriy Karbalevich) Kedendik odaq Euroodaqpen erkin sauda aimaghyn qúru mýmkindigine kedergi keltiredi dep oilaydy. Onday mýmkindik Euroodaqtyng Belorussiyany «Shyghys seriktestik» baghdarlamasyna qosqannan keyin tuyndap otyr.
Preziydent Aleksandr Lukashenkonyng pikirine keler bolsaq, ol da ekiúshty. Áueli, osydan bir-eki ay búryn «Minsk ýshin Kedendik odaq tiyimdi me, әlde Europamen erkin sauda aimaghyn qúru tiyimdi me?» degen saual qoyghan avstriyalyq jurnaliske «Biz qay joba birinshi iske qosylady, soghan basymdyq beremiz» dep jauap bergen bolatyn. Demek, Lukashenko Batyspen de, Reseymen de jaqsy qarym-qatynas ústaugha dayyn. Eger, Europamen aradaghy qarym-qatynastar jolgha qoyylatyn bolsa, odan da bas tartpaydy, al Reseymen aradaghy ózara shiyelenis kýsheye beretin bolsa, onda kedendik ýshtikke qater tónedi degen sóz.
Al, jaqynda ghana, preziydent Lukashenko osy iske baylanysty ózining kýdigin de jasyrmay atap ótti. BELTA agenttigining habarlauy boyynsha: «Turasyn aitsam, Kedendik odaq sharttaryn kelisu kezeninde Belorussiyanyng ekonomikalyq jәne syrtqy sayasy mýddeleri tolyqtay eskerildi me, osy jaghy meni alandatady» degen mәlimdeme jasady.
Minskide osy aidyng ayaghynda EurAzEQ memleketaralyq kenesi ótpek. Búl keneste Qazaqstan, Resey jәne Belorussiya arasyndaghy kedendik odaqtyng qúryluyn jýzege asyratyn qújattaryna qol qoyylatyn bolady. «Songhy sheshim qabyldau qarsanynda men barlyqtarynyzdan, bәrinen búryn ýkimetten dayyndyq kezinde qol jetkizgen nәtiyjeler jayynda tolyq jәne jan-jaqty esepti talap etemin. Kedendik odaq Odaq qúru kezindegi kedergiler men problemalardy sheshe ala ma?» degen saual tastady ol.
Tәuelsiz sarapshylardyng pikirine jýginsek, 10 jyldan astam uaqyt Belarusi Reseymen kedendik odaq qúrugha talpynys jasady, nәtiyjesi sauda soghysymen ayaqtaldy. Sonda ýshtik odaq qúru jenil bolghany ma?
Sonday-aq, ekonomister Belorussiya men Qazaqstan arasyndaghy sauda ainalymy tym qarqyndy emes ekendigin aitady. Demek, búl eki memleket ýshin birynghay kedendik kenistik tym tiyimdi emes.
«Kedendik odaq qúrugha bәrinen búryn Resey mýddeli» deydi belarusitik «Strategiya» saraptama ortalyghynyng diyrektory Leonid Zaiko. Onyng pikirinshe, «Qazaqstan men Belarusi ýshin erkin sauda aimaghy jetkilikti bolatyn».
Al, Resey men Belarusi qarym-qatynasynyng tәjiriybesine jýginetin bolsaq, Minsk pen Mәskeu qol qoyylghan kelisimsharttardyng ózin óz ynghayyna qaray búrghysy kelip túrady. Taraptardyng әrqaysysy ony ózine qaray beyimdey bastaydy. Demek, Kedendik ýshtik odaghyn qúru turaly qújattargha qol qoy - onyng tiyimdi júmys isteuining kepili bola almaydy.
Sonymen qatar, qarapayym belarusitikter jenil mashinalardy engizude kedendik baj salyghy sharyqtap ósip ketedi dep ýreylenedi. Qazir salyqtyng búl týri Reseymen salystyrghanda әldeqayda tómen. Sol sebepti de Europadan әkelingen eski kólikter bizde kóp. Eger, Kedendik odaq ayasynda baj salyghy tenestiriletin bolsa, eski sheteldik kólikter birden 2-3 myng dollargha qymbattaytyn bolady. Demek, qarapayym túrghyndar Kedendik odaqqa kýmәnmen qaraydy.

Anna HRIPUNSKAYa, ukrainalyq sayasy sarapshy:

RESEYGE SENIM JOQ

- Ukraina biyligi songhy bes jylda Resey qatysqan birlestikter men odaqtardan bas tartyp otyr. Búghan sebep, Resey men Ukraina arasyndaghy sayasy daghdarys. Sóz jýzinde Resey Ukrainany tiyimdi әriptes degenimen, is jýzinde eki el de bir-birimen aralasugha qúlyqsyz boldy. Ekinshiden, Reseyding múnda basym rólge ie bola alatyndyghy anyq. Sondyqtan, qosalqy róldi oinaghysy kelmeytin Ukraina ózge memleketter sekildi múnday odaqtargha enuden bas tartady. Sonday-aq, Resey Kedendik odaq mýshelerining Dýniyejýzi sauda úiymyna (DSÚ) enui turaly әngime bolghanda, seriktesterining mýddesin qaperine de almady ghoy. Belorussiya men Qazaqstan DSÚ-gha mýshelikke birge ne jeke baratyndyghyn anyqtay almay jatqanda, Resey olardyng atynan Kedendik odaqtyng DSÚ-gha bir úiym retinde enetindigin mәlimdep te jiberdi emes pe... Áriyne, búl rette ózge memleketter aldanyp qalghan baladay әserde bolghany ras. Ukraina dәl osynday kýige týskisi kelmeydi. Óitkeni, Reseyge senim joq.
Bizding el songhy jyldary Eurointegrasiyagha beyimdelip keledi. Sondyqtan da, TMD kenistigindegi kez kelgen jobadan avtomatty týrde bas tartady. Bәlkim aldaghy preziydent saylauynan keyin búl strategiya ózgeretin shyghar, al әzirge BEK (birynghay ekonomikalyq kenistik) qúru jospary nazardan tys qaldy.
P.S. Kez kelgen memleket búrynghy metropoliyadan basyn aulaq ústaudy jón sanaydy. Óitkeni, otarshy men otar bolghan elding arasynda birinde ózin ýstem sezinu sayasaty basym bolsa, ekinshisi onyng aldynda ýnemi jaltaq bolyp keledi. Sondyqtan da TMD kenistigindegi kez kelgen integrasiya úzaqqa barmay jatyr. Ony jedeldetu ýshin Resey imperiyalyq ambisiyalarynan bas tartuy kerek. Ózge elder Resey aldynda ózining últtyq jәne sayasy mýddesin qorghay biletin dәrejege jetui kerek. Onsyz búl odaqtardyng ghúmyry da qysqa bolary anyq.

Esengýl Kәpqyzy

«Týrkistan» aptalyghy, №47 (801)
26 qarasha, 2009 jyl