Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2861 0 pikir 24 Mamyr, 2009 saghat 04:30

«Shәmil-ou, bilesing be, ómir degen...»

Bazyna sóz

Bazyna sóz


Mәskeu olimpiadasynyng chempiony, ghajayyp baluan Shәmil Serikov jayly búl kýnde bir auyz sóz aitylmaydy. Ómirden ozghanyna 20 jylgha juyqtaghan arys jayly әli de aqiqat ashylghan joq, qúr sypsyng sóz, janama dolbar, әnsheyin «úzynqúlaq». Al shyndyqqa ýnilsek, Serikov әlemining ózindik tereni bolghanyn, onda týrli quanyshtar men ókinishter, jabyghu men toryghular bolghanyn angharar edik. Qazir nege Shәmil turaly eshtene aitylmaydy? Kenestik iydeologiya «adasqan úl» retinde jaghymsyz etip kórsetken Serikovtyng esimin býgingi tәuelsiz qazaq qoghamy nege shetke qaghady? Álde qazaqtan shyqqan olimpiada chempiondary sansyz kóp pe? Áljan Jarmúhamedov (basketbol), Jaqsylyq Ýshkempirov (grek-rim kýresi), Shәmil Serikov (grek-rim kýresi), Bekzat Sattarhanov (boks), Ermahan Ybyrayymov (boks) jәne Baqtiyar Artaev (boks)... Qúday-au, bar-joghy altau-aq qoy... Mening kózime Almatydan Shәmil Serikov kóshesi týsken emes. Astanada tipti joq shyghar. Kezinde bedeldi «Sovetskiy sport» gazeti «Serikovtyng beldesulerin taspagha týsirip alyp, jas baluandargha әdistemelik qúral esebinde kórsetuge bolady» dep baghalaghan baluandy býgingi kýnning batyry etu nege qolymyzdan kelmeydi?
Qazaqstan Respublikasynyng Turizm jәne sport ministrligindegi atqaminer aghalardyng qúlaghyna altyn syrgha: Serikov esimin mәngi este qaldyru ýshin naqty sharalargha kirisken jón. Tez jәne jedel. Tezden de tez. Shәmildi ózining az-kem tústasy, sosyn bes-alty jurnalist qana bilgeni eshkimge qyzyq emes

 

 

Jylnamadaghy jazular
Shәmil Serikov kim edi? Nebary 33 jyl ghúmyr keshken azamattyng ómir soqpaghy qanday boldy? Osy saualdargha jauap izdesek, kóz aldymyzgha mynaday jylnama tiziler edi...
Shәmil Almatyda ósti. Kýn sayyn mәdeniyet jәne demalys sayabaghyna úrlanyp kelip, kýzetshi Petr aghaydyng kózin ala berip, «Basugha bolmaydy!» delingen taqtayshany tyghyp tastap, kýrese ketetin qarasiraqtardyng biri edi ol. Petr aghay qansha qusa da, top bala bәribir ebin tabatyn. Bir kýni kýresip jatqan balalardyng túsyna әdemi sporttyq kiyim kiygen jigit kelip, qyzyqtap biraz túrdy. Balalar әdetterine basyp, eresek adamnyng kózinen tezirek sytylyp ketpek bolghan. Biraq ózin «Ayanbek Aldabergenovpyn» dep tanystyrghan jigit olardyng kýresi ózine únaghanyn, qalasa kýres seksiyasyna kelulerine bolatynyn aityp ketti. Biraz kýnnen song balalar kәdimgi nәn sport zalynda jattygha bastady. Kózi jiti Ayanbek aghaydyng balalardy tez ýiirip әketetin qasiyeti de bar eken. Birde ózi jenip alghan jýldelerdi әkep kórsetti, birde maqtau qaghazdaryn әkeldi. Endi birde әlemge ataghy jayylghan baluandardyng fotosuretin kórsetti. Balalar az uaqytta dýniyede «klassikalyq kýresten keremet eshtene joghyn» týsinip ýlgerdi. Ayanbek Ysqaqúlynyng top balanyng ortasyndaghy Shәmildi qalay angharghanyn qaydam, Shәmil birte-birte jaqsy nәtiyjeler kórsete bastady. Bir kýni kýrdeli tәsildi tez mengerip alghan «enbegi ýshin» ústaz Shәmil-shәkirtine ózining baluan ayaq kiyimin syigha tartty. «Borsovka» Shәmilge 5-6 ólshemdey ýlken bolsa da, ol esi shygha quandy. Balalar jarystardan jenispen oralsa, bapker olardyng jýldesin týgel jinap alyp, ertenine seksiyadaghy barlyq balanyng kózinshe zor marapatpen qayta tapsyratyn. Shәmilding mereyi talay ósip edi osylay... Keyin A.Aldabergenov Almatydan qonys audaryp bara jatyp, Shәmildi bilikti bapker Anatoliy Jarkovqa tabystap ketti.
Jarkov Shәmildi sheber úshtady. Onyng әdis-tәsilge bay ekenin anghardy, biraq kýshining azdyghynan bir tәsildi qoldanbay jatyp, ekinshisine auysa beretinin bayqady. Múnday әdetten aryltu ýshin ústaz shәkirtine auyr tas kótertip, ainaldyryp qoyatyn boldy. Bir jyl ishinde Shәmilding etteri qatayyp, serippedey shiryghyp shygha keldi.
Sh.Serikov jasóspirimder arasynda Qazaqstannyng tórt dýrkin chempiony atandy, Býkilodaqtyq oqushylar spartakiadasyn útyp aldy. Eresekter arasyndaghy syngha Shәmil alghash 1977 jyly týsti. 21 jasar jigit Tashkentte ótken KSRO chempionatynda alghashqy beldesude-aq olimpiada chempiony, әlem chempiony, uliyanovskilik Vladimir Konstantinovtan jenilip qaldy. Biraq arada jyl ótpesten, 1978 jyldyng aqpanynda IY.Poddubnyy memorialynda ol Konstantinovty 6:4 esebimen qapy qaldyryp ketti. Sol jylghy KSRO birinshiligi Zaporojie qalasynda ótti. Serikov osy synda ózining sanlaq sportshy ekenin Kenes Odaghyna әigiledi. Shәmil 7 kezdesu ótkizip, sonyng beseuin taza jenispen ayaqtady! Onyng jolyna kóldeneng túra almay, Vladimir Pogudiyn, Aleksandr Sazonov, Núritdin Maylov, Yuriy Serkovnyy siyaqty ataqty baluandar jarystan shyghyp qaldy. Sodan keyin... Konstantinov. Esep 11:3, Shәmilding jenisi! Chempiondyqqa barar jolda Shәmil Maqsút Mihraly men Vladimir Karataevti de tizerletti. Serikov – KSRO chempiony! Osy jenis Shәmilge KSRO qúramasyna jol ashty. Serikov eki jyl qatarynan (1978 jәne 1979 jyldary) әlem chempiony atandy, 1979 jyly Europa chempiony ataghyn iyelendi. Al 1980 jyly Shәmil Serikov Mәskeu olimpiadasynda top jardy. Beligiyalyq Julien Meviys, rumyn Mihal Bosiyle, italiyalyq Antonio Kalitabiano, cheh Yojef Krista, shved Benny Yungbek jәne finalda polyak Yuzef Liypeni arda tughan almatylyq baluangha qayrat kórsete almady.

 

 

«Shәmilding kýresi – spektakli edi»
Shәmil turaly onyng komandalas dosy, KSRO qúramasyndaghy qanattasy, olimpiada chempiony Jaqsylyq Ýshkempirov tandy-tangha úryp әngime aitugha bar. 2006 jyly «Er-Dәulet» baspasynan jaryq kórgen «Jaqsylyq» atty Tólegen Jәkitayúlynyng syr-súhbat kitabynda Jaqsylyq agha bylay dep aqtarylady:
«O, nesin aitasyn, Shәmilding kýresi spektakli edi ghoy. Onyng túla boyy túnyp túrghan sheberlik edi. Barlyq jaghynan da qarsylasynan anaghúrlym basym túratyn. Olimpiadadaghy beldesulerin kózimmen kórdim. Eshkimdi shenine keltirmey qoydy emes pe? Iri jarys dese, Shәmilding arqasy qozatyn. Ondayda әdettegiden on ese artyq qayrattanyp ketedi. Ol naghyz baluan edi. Grek-rim kýresining eng әdemi әdisterining kóbin әlem kóz tikken jarystargha alyp shyqqan osy Shәmil bolatyn. Tehnikasy minsiz edi. Týr-túlghasy kelisti, jaysang jigit kilemde kәdimgi jattyghuda jýrgendey týrlenip sala beretin. Kilemde tik túryp kýresude, tik túrghan qalpy qiyn әdisterdi op-onay jasay saluda, qarsylasyn taza jenude onyng aldyna eshkim týsken joq. Sol tústa keybir tәsilderdi Shәmilden ózge jan balasy jasay almaytyn. Onyng kýresine eliktegenderding kóbeyip ketkeni keyin ghoy. Shәmil bir «zahvattan», yaghni, qarsylasyn jaqsylap ústaghan bette qatarynan ýsh әdisti ýzbey jasaytyn.
KSRO qúrama komandasyna alynghannan bastap ekeumiz júp jazbadyq desem, eshkim kýmәn keltirmes. Jarystargha barghanda eki qazaq ylghy birge túrdyq. Mәskeu olimpiadasynda da bir bólmede jattyq. Ol súmdyq әngimeshil edi. Menen esh syryn jasyrmay aita beredi. Qashan kórseng qabaghy ashyq, jadyrap jýredi. Adam balasyn jatyrqamaytyn keremet minezi bar edi. Bet-jýzge qaramay kókeyindegi oiyn tura aitu – qanyna singen әdeti bolatyn. Jabyrqau, tomagha-túiyq qalpyn qúramada jýrgende bir ret kórmeppin. «Erteng ne bolady, myna jarysqa ataghy darday osynsha baluan kelipti, útylyp qalmas pa ekenmin?» degen oy onyng qaperine kirmeytin.
Shәmilding bir ghalamat qasiyeti – jýrekti edi. Kýreste aty shyqqan qarsylasynmen eng alghash ústasqanda keminde bir-eki minut mindetti týrde anysyn andaysyn, shamasyn bayqaysyn. Nebir ataqty baluannyng ózi qarsylasyn barlap baryp shabuylgha kóshedi. Al Shәmil shýu degennen shabuylgha shyghatyn. Atoylap kýresetin. «Baryndy sal, býkpesiz kónilmen ashyq aiqasayyq» degendey shabynyp túratyn. Kilemge symday tartylyp shygha keledi de, ә degennen qarsylasynyng әpter-tәpterin shygharyp jiberedi. Esin jighansha jauyrynymen týsire salady. Basqasy  basqa, Mәskeu olimpiadasynyng ózinde tórt birdey beldesuin taza jengen Shәmilden ózge eshkim bolmady. Jәne qanday jenis! Bir-eki minuttan asyrmaydy. Sondaghy Shәmildin: «Osy joly terlep, sharshap kýreseyin dep edim, taghy sәti týspedi, Jәke», – dep basyn shayqap, jadyray kýlip túrghan túlghasy әli kóz aldymda».

 

 

Shәmil nege sporttan erte ketti?
Býginde búl turasynda týrli әngime aitylady. Búl súraqqa da jauapty biz «Jaqsylyq» kitabynan, Jaqsylyq Ýshkempirovting esteliginen tapqandaymyz.
«Mәskeu olimpiadasynan song olimpiada chempiondary men jýldegerlerin marapattaugha, kótermeleuge, materialdyq jaghynan qamsyzdandyrugha kóp mәn berildi. D.Qonaev olimpiadashylardy qabyldap, alghysyn aityp, aq jol tiledi. Jana pәter men kezekten tys mәshiyne aluymyzgha kómektesti. Qomaqty qarjy da berdi. Nege ekeni belgisiz, sol kezde Shәmilge jana emes, búryn bireuler túrghan eki bólmeli eski pәter berildi. Álde ony «әli jas, bolashaghy bar» dedi me, әlde bireuler әdeyi qysastyq jasady ma, ol jaghyn anyq bilmeymin. Biletinim, ózin osylay shettetkenge Shәmil jaman namystandy. Olimpiada jýldegerlerine ýsh bólmeli jana pәter berip, al chempiondy eki bólmeli eski pәterge «barsang bar, barmasang ózing bil» degendey eleusiz qaldyrghany, shynynda da, әdildik emes qoy. Shәmil osy әdiletsizdikke qatty renjidi. Búl jaghdaydy bapkerlerden kórip, olarmen de sózge kelisip qaldy.
1981 jyldyng mamyr aiynda olimpiadashylardy BAM-daghy júmysshy jastarmen kezdesuge jiberetini belgili boldy. Qazaqstannan ýsheumiz. Men, Shәmil jәne A.Bykov. Dәl jýrer kezde Shәmil: «Men búl kezdesuge bara almaymyn», – degendi kesip aitty. «Nege bara almaysyn?» degen bapkerlerge: «Ýiimdi jóndeuim kerek. Jóndeudi bastap qoyghan edim, sony ayaqtamay eshqayda bara almaymyn», – dedi. Búl sózining astarynda bapkerlerge: «Maghan da el qatarly jana ýy bermedinder», – degen ókpe jatyr edi. KSRO qúramasynyng múnday ókpe-bazynany, erkelikti  eshqashan kótermeytinin, aitqandy oryndamaghandy esh keshirmeytinin talay jyldan beri óte jaqsy bilemin ghoy. Erten-aq Shәmildi qúramadan op-onay syrghyta salady. Sony oilaghanda shyr-pyrym shyqty. Shәmilding ýiine tórt-bes ret bardym. Aytqanyma mýlde qúlaq aspady. Aqyry ne kerek, sol sapardan Shәmil qalyp qoydy.
Sapardan kelgen song on kýnnen keyin bapkerler Shәmildi qúramadan shyghardy da tastady. Stiypendiya berudi de dereu toqtatty. Olimpiada chempiony ay sayyn 680 som alatyn. Ol kezde bir ailyq asqanda 150-200 som edi ghoy. Mine, Shәmilding ýlken sporttan ketu sebebining týp negizi osynda» («Jaqsylyq». Tólegen Jәkitayúly. «Er-Dәulet», Astana, 2006, 110-124 better).
Búl mәsele turaly oiymyzdy Sh.Serikovtyng jary Svetlana Saqypqyzynyng 2007 jyly «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynan tolyqtyra týsuge bolady.
– Shәmilding basynan baghy nege taydy dep oilaysyz?
– Sportpen qoshtasqysy kelgendigi ýshin. Shәmil ýlken sporttan olimpiadadan keyin-aq ketkisi kelgen. Ol elge bererin berdi. Jeter biyigine jetti. Jattyqtyrushy bolghysy keldi. Osy ótinishimen talay esikti tozdyrdy. Biraq ataq qughan iydeologiya ony kilemge quumen boldy. Kilemge shyqqannan keyin jaraqat aluy jiyilep ketti. Densaulyghy nasharlady. Búghanasy syndy. Sonda da Shәmildi jarystargha sýireytin. Jarystargha barudan bas tartqany ýshin basshylyqpen qaqtyghystar bastaldy. Biz jas boldyq. Ómirding qyzyghyn birge kórgimiz keldi. Biraq ony eshkim týsingisi kelmedi. Kýndiz-týni úshaq. Klimattyng auysuy, tughan jerinnen, otbasynnan jyraqta jýru. Týnning bir uaghyna deyingi tynymsyz jattyghular. Ýsh jyldyng ishinde eki әlem, bir olimpiada, bir Europa birinshiliginde top jaru. Búl kimning bolmasyn da jýikesine keremet kýsh týsiredi. Basynan ótpegen adam aitqandarymdy týsinbeui de mýmkin. Sporttan kýshpen ketkennen keyin Shәmildi eshqayda júmysqa almay qoydy. Barlyq jerge núsqau berilgen. Ony qudalaghandar «Bizding degenimizben jýrmesen, kýn kórsetpeymiz» degen bolatyn. Aqyry degenderine jetti.
– Osy qudalaulardan keyin Shәmil kәuәp pisirip, jemis-jiydek satqan desedi...
– Ol ras. Qudalaulardan keyin Shәmil taghdyrgha moyynsúnghanday bolatyn. Ár júmystyng basyn bir shalyp jýrdi. Túraqty júmys isteuine mýmkindik berilmedi. Biraz uaqyttan keyin ony SSKA-gha jattyqtyrushy bolugha shaqyrdy. Barlyq qújattaryn rettestirip barghan kezde, júmysqa almay qoydy. Amalsyz sportqa qatysy joq júmystarmen ainalysa bastady. Osyghan qatty namystanatyn. Biraq otbasyndy asyrau kerek qoy. Kooperativ ashyp, jemis-jiydek sata bastady. Osy kýnderi ol ózin joghaltyp aldy. Ylghy kózinen múng kóretinmin. Qolymyzdan kelgenning bәrimen ainalystyq. Men «esekting artyn jusang da mal tap» degen qaghidany ústanatyn adammyn. Al Shәmil onday jan emes edi. Kәuәp satyp túrghan Shәmildi elding bәri tanyp: «Olimpiada chempiony basynmen ne istep túrsyn?» – dep tang qalysatyn. Búghan ol qatty arlanatyn. 1984 jyly ekinshi úlymyz Eldar ómirge keldi. Sol kezde onyng quanghanyn kórseniz. Ýlken úlymyz Timur tughanda ýnemi syrtta jýrdi ghoy. Emshektegi balany tastap, júmysqa shyghyp kettim. Ýzilis kezinde emizeyin dep jýgirip kelsem, әkesi qúndaqtauly balasyn qolyna alyp, betine ýnilip qarap otyratyn. Sol jyldary dostary: «Shәmil, bizge senimen aralaspau turaly núsqau berildi. Renjimeshi», – dep tabaldyryqtyng aldynan talay qaytqan. Bir joly Shәmilding qadirin biletin sportshylar jogharygha: «Shәmildi qudalau toqtatylsyn», – degen ótinish jazyp edi. Biraq olargha: «Shәmilding kebin kiygilering kelmese, tynysh otyryndar!» – degen eskertu jasalypty. 1989 jyldyng jazynda Shәmil inisining artynan Mәskeuge bardy. Kóshede KSRO Memlekettik sport komiytetining tóraghasy Parhomenkomen jolyghyp qalady. Ol birden: «Shәmil, qayda joghalyp kettin?» – dep qúshaghyn jayady. Qolynan jetelep, ýiine alyp barady. Asyqpay, úzaq sóilesipti. Shәmil jaghdayyn aitady. Ana kisi «bara ber, men sening sharuandy rettestirip beremin» dep shygharyp salady. Almatygha kelisimen bir apta ótpey jatyp, Mәskeuding sheshimimen Shәmil grek-rim kýresinen Qazaqstannyng agha jattyqtyrushysy qyzmetine shaqyrylghany belgili boldy. Baqyttan bal-búl janyp jýrdi. Barlyq qújattaryn kóterip, tiyisti oryngha barghanynda, «seni júmysqa almaytyn boldyq» dep meselin taghy qaytardy. Men oghan «Mәskeuge habarlas» dedim. Biraq Shәmil tura adam bolatyn. Habarlaspay qoydy. Shәmil qaytys bolghannan keyin Mәskeuge әdeyilep baryp, Parhomenkomen jolyqtym. Mәn-jaydy aityp edim, ózi týsinbey qaldy. «Búlay boluy mýmkin emes. Men sizderge telefon soqqanda eshkim kótermedi. Shәmildi izdep, biraz adamgha habarlastym. Bireui mardymdy jauap bermedi» dedi. Nege ekenin bilmeymin, sol kezde ýidegi telefonymyz jarty jylday óship qaldy. Aqshasy tólengen. Apparat júmys istep túr. Shaghymdanyp barghanymda, «ózimiz de bilmeymiz» dep shygharyp salghan. Sol jyldyng kýzinde, yaghni, 1989 jyly Shәmil qaytys boldy. Nebary 33-te edi. Qaytys bolatyn kýni әdettegidey jattyghugha baryp keldi. Týrinen eshqanday ózgeris bayqamadym. Men balalardy alyp qonaqqa kettim. Biz sonda qonyp qaldyq. Keterde qonyp qalatynymyzdy eskertip aityp ketkenmin. Tanertengisin kelgen song bólmeden onyng óli denesin tauyp aldyq... («Shәmil ómirden ozghan 18 jyldan beri ony joqtaghan jan bolmady», avtory – M.Qaratayqyzy. «Ayqyn», 25 qantar, 2007 jyl)

 

 

Esey Jenisúly, «Jas qazaq» gazeti, №17, 2008 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5500