Jiyrma jyldan astam uaqyt ótse de әli kýnge deyin jastyng da, jasamystyng da janyn auyrtyp kele jatqan Jeltoqsan kóterilisining bir basty sipaty onda qazaq qyzdarynyng asqan qaysarlyghymen tanyluy edi. Halqymyzdyng erlikke toly tarihynda búrymdylar namysshyldyghy fenomeni osylaysha taghy bir moyyndaldy. Tәuelsizdikke týrtki bolghan tolquda taysalmaghan qyzdardyng qay-qaysysy da qarapayym qarakózder bolatyn.

Qazir Jeltoqsan oqighasyna qatysty pikir-kózqarastar san aluandanyp ketti. Oqigha kuәgerleri qatarynyng ózi jyl sanap kóbeyip barady eken. 90-jyldardyng basynda elimiz boyynsha «1986 jylghy baskóteruge qatystym» degendi 2-3 myng adam ghana batyl aita alghan bolsa, qazirgi mezgilde jeltoqsanshylardyng qatary ondaghan myndap sanalady. Sonyng negizinde osy sayasy dýrbelenge qatysty qúrylyp jatqan qoghamdyq birlestikter de kóbeye týsude.

Jiyrma jyldan astam uaqyt ótse de әli kýnge deyin jastyng da, jasamystyng da janyn auyrtyp kele jatqan Jeltoqsan kóterilisining bir basty sipaty onda qazaq qyzdarynyng asqan qaysarlyghymen tanyluy edi. Halqymyzdyng erlikke toly tarihynda búrymdylar namysshyldyghy fenomeni osylaysha taghy bir moyyndaldy. Tәuelsizdikke týrtki bolghan tolquda taysalmaghan qyzdardyng qay-qaysysy da qarapayym qarakózder bolatyn.

Qazir Jeltoqsan oqighasyna qatysty pikir-kózqarastar san aluandanyp ketti. Oqigha kuәgerleri qatarynyng ózi jyl sanap kóbeyip barady eken. 90-jyldardyng basynda elimiz boyynsha «1986 jylghy baskóteruge qatystym» degendi 2-3 myng adam ghana batyl aita alghan bolsa, qazirgi mezgilde jeltoqsanshylardyng qatary ondaghan myndap sanalady. Sonyng negizinde osy sayasy dýrbelenge qatysty qúrylyp jatqan qoghamdyq birlestikter de kóbeye týsude.

Jasyratyn ne bar, olardyng arasynda sol kezendegi últtyq namysyn púldap, memleketten qamqorlyq talap etip jýrgenderi, tipti sol jyly әkimshil-әmirshil jýiege qarsy shyghu oilaryna kelmegen, kerisinshe, qara basynyng amandyghyn kýittegen adamdardyng býginde «sottalghan» degen jalghan kuәlik jasatyp, «batyr» atanghysy kelip jýrgenin estigende, qayran qalasyn. Biraq bizding býgingi aitpaghymyz «men - jeltoqsanshymyn» dep, әkimdik tabaldyryghyn tozdyryp jýrgender jayynda emes. Biz keyingi kezderi boyauy myng qúbylghan sol qandy ereuilge ataq-danq ýshin emes, eldik ýshin qatysqan ruh (osy jayttyng ghana aqiqat ekeni kónilge senim úyalatady), sonyng ishinde, qaysar qyzdar jayyn sóz etemiz.

Jeltoqsan oqighasyna qatysty qújattar men estelikter negizinde jýrgizilgen zertteuler búl shyrghalanda qos qazaq qyzynyng qaza tapqanyn rastaydy. Olar - Lәzzat Asanova men Sәbira Múhamedjanova. Lәzzat Asanovanyng esimi Qayrat Rysqúlbekov, Erbol Sypataevtarmen birge 1986 jylghy jeltoqsannan kóp uaqyt ótpey-aq aityla bastady. Myng qaraly studentpen birge Almatynyng ortalyq alanynda bolghan ol tәrtip saqshylarynyng qoqan-loqysyn kóredi. Búdan bir apta óter-ótpeste Lәzzattyng anasy Altynay qyzynyng júmbaq jaghdayda ólgeninen habardar bolady. Narazylyq sharasyna qatysqan 16 jastaghy qyzdyng ólimine qúqyq qorghau organdarynyng sebepshi ekenine Altynay apaydyng kýmәni joq.

Olay bolmasa, 1997 jyly Bas Prokuratura Lәzzatty sayasy jaladan aqtap, Jogharghy Sot onyng qúnyn óteu jóninde sheshim shygharmas edi. «12 jyl búryn mamyr aiynda qyzymnyng aqtalghany turaly qújatty berdi, qúny tólendi. Biraq men ol «ózin-ózi óltirdi» degenge әli kýnge deyin senbeymin. Al qyzyma «Halyq qaharmany» degen ataq beriluin mýldem talap etpeymin. Óitkeni ony qara halyq batyr atap ketti. Jalpy, Jeltoqsan qúrbandary turaly shyndyq әli júmbaq kýide qalyp keledi dep esepteymin. Búl oqighany tanugha da tolyq mәn berilmey jatyr. Men múnday qayghyly tarih endi qaytalanbasyn dep tileymin»,  - deydi Lәzzattyng anasy Altynay Asanova.

23 jyl búrynghy dýrbeleng qúrban etken taghy bir qaysar qyzymyz Sәbira Múhamedjanova da sol kezde 16 jasta bolatyn. Búl - jastar tolquy tútanghan Almatydan jyraqta, Óskemende bolghan jaghday. Jeltoqsannyng 19-y kýni Óskemendegi oqu oryndary men jataqhanalarda Almatydaghy jaghdaygha ýn qosu jónindegi ýgit-nasihat júmystary bastalghan. Qala alandarynda úiymdastyrylghan sharalar ishki ister oryndary qyzmetkerlerimen taratylghannan keyin pedagogikalyq uchiliyshening bir top studenti óz narazylyghyn sabaqqa barudan bas tartyp bildiredi. Partiya úiymdary men qúqyq qorghau organdary ókilderi jýrgizgen tergeu nәtiyjesinde tolqudy úiymdastyrushylardyng biri retinde Sәbira ústalady. Múnyng arty qayghyly jaghdaygha әkep soghady.

Últtyq qozghalys Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde ór ruhty qyz-jigitterimizding jigerin janyghany belgili. Biraq sonyng bәrine týrtki bolghan Almatynyng ortalyq alanyndaghy qandy oqigha edi. Jeltoqsan oqighasy jayly derekterge kóz jýgirtsek, ereuilge shyqqandardyng basym kópshiligi qyzdar eken. Jendetterding tepkisine kóp úshyraghan da  solar. «Estelikterge qarap otyrsaq, 1986 jyly alangha shyqqan jastar tolquynyng shiryghuyna jandayshaptardyng qazaq qyzdaryn úryp-soghuy basty sebep bolghanyn bayqaymyz. Milisiyanyng qyzdardy búrymynan sýirep, soqqy astyna aluy jigitterimizdi jan ayamay qarsylyq kórsetuge iytermeledi.

Ekinshiden, týrli estelikterden osy oqigha kezinde qyzdarymyzdyng jigitterge qoldau kórsetip qana qoymay, olardan da belsendirek, batylyraq әreket etip, barlyq jastardy bastap jýruge týrtki bolghanyn kóremiz. Tipti keybir qaysar qyzdarymyz tergeushilerden ýn-týnsiz qútylyp ketuge bolatyn sәtterde, namysqa tyrysyp, qarsylasyp baghyp, aqyry abaqtygha jabylghan», - deydi Jeltoqsan oqighasyn zertteushi jurnalist Bolatbek Tólepbergen. Halyqqa syily bolghan últjandy Dinmúhammed Qonaevtyng ornyna Kolbin degen bireu kelgenin estip, alanda narazylyq bildirgen qyzdardyng biri - Gýlnәr Lepesbaeva.

Kezinde búl әreketi ýshin oqudan shygharylyp, sottalyp, shettetu kórse, býginde ójet qyz sol tarihy oqighagha aralasqanyn maqtan etedi. «Birinshi kýni bir top jas bolyp alangha bara jatqanbyz. UAZ mashinasy aldymyzgha toqtay qalyp, ishinen týsken milisionerler әi-shaygha qaramay, tepkilep qua bastady. Úrysqa әdeyi tandalghanday shegesi bar kerzi etikting izderi denemizde әli kýnge deyin bar. Osydan keyin ishte qalyp qoyghan yzamen kelesi kýni «Bir qazaq qalmay alangha shyqsyn» degen ýndeu qaghazyn jazdyq. Sony Gýlmira Rahymjanova degen qúrbymyz ekeumiz taratyp jýrgen kezde qolgha týstik. Tergeu jýrip, sot prosesi ýsh aigha sozyldy. Aldynghy topta sottalghandar 10 jyl arqalap, atu jazasyna kesilip jatty.

Men sol kezdegi qalalyq sot sudiyasynyng kenesimen tikeley prokuraturagha aryz jazyp, qazaq tildi tergeushi, qazaq qorghaushy, qazaq sot súradym. Ol kezde búl qiyn sharua edi. Sol jaghynan biz uaqytty útyp aldyq. Eki aidan keyin Gýlmira ekeumiz, ýsh aidan keyin qalghan qyzdar aqtaldy», - dep eske alady Gýlnәr. Qara bastyng qaterge iligetininen qoryqpay, shovinizmge qarsy túryp, qughyn kórgen Marhaba Ybyrayymova, Aqkýmis Yqylasova, Gýlnәr Baybosynova, Sәule Eshenqúlovalar men «sayasy tútqyn» atanyp, týrmege otyryp shyqqan Jansaya Sәbitova, Naghima Salihova, Anar Serkenovalardyng ómiri de qazaq qyzdary qaharmandyghynyng ýlgisi ispetti.

«Men oryssha bilim alghanmyn, sondyqtan búl oqigha bastalghan kezde, alangha shyqqan jastar oilaryn sauatty etip jetkize almaydy ghoy dep, ózimshe kómek kórsetkim keldi. Ekinshiden, «jas balalar soqqygha shydamay ólip ketse, ata-anasyna qiyn bolady» dep olargha arasha týspekshi boldym. Meni búl oqighagha qatysugha iytermelegen ýshinshi sebep - eger biz bas kótermesek, úrpaghymyz tipti qiyn jaghdayda ómir sýredi dep oiladym», - deydi Jansaya Sәbitova. «Songhy kezderi Jeltoqsan oqighasyn eske alugha arnalghan sharalardyng jattandy sipatqa ie bolyp bara jatqanyna qynjylamyn» degen qaharman pedagog bizge býgingi úrpaqtyng qasang týsinikter shenberinde qalmauyn qalaytynyn aitty.

1986 jylghy jastar qozghalysyn býgingi tarih kenestik jýieni әlsiretip, qazaq halqyn Tәuelsizdikke jaqyndatqan oqigha dep baghalaydy. Al baskóteruge qatysqan qazaqtyng órimdey qyzdarynyng erligin sonau Túmar hanshayymnan, Botagóz ben Bopaydan, keshegi Áliya, Mәnshýk, Hiuazdardan jetken qasiyet dep bilemiz. Almatydaghy Respublika alanynan әli kýnge deyin «Mening Qazaqstanymdy» aitqan qyzdardyng batyl ýni estilip túratynday...

Yzgharly statistika:
Jeltoqsan oqighasyna qatysqany ýshin sottalyp, týrmege otyrghan, uaqytsha jәne ýy qamauyna alynghan, sonday-aq basqalay qughyn kórgen qyz-kelinshekter sany - 45
Qúqyq qorghau organdary tarapynan soqqygha jyghylghan, itke talanghan, týrli dengeydegi jaraqatpen auruhanagha týsken, densaulyghynan aiyrylghan qyz-kelinshekter sany - 79
Alangha shyqqan, ýnparaqtar taratyp, oi-kózqarastaryn ashyq bildirgen qyz-kelinshekter sany - 66
Osy oqigha kezinde iz-týzsiz joghalghandar sany - 2

(Keste Konstitusiyalyq sot materialdary, JOO múraghattary men búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy mәlimetterdi basshylyqqa alghan Bolatbek Tólepbergenning «Biz bilmeytin Jeltoqsan» enbegi boyynsha jasaldy)

"Alash ainasy" gazeti 16 Jeltoqsan 2009 jyl