«Yadrolyq otynnyng halyqaralyq bankin ornalastyru turaly mәseleni qarastyrugha dayynbyz» dedi memleket basshylyghy. Al, deputat Kotovichting aituynsha, Qazaqstan Yadrolyq qauipsizdik konvensiyalaryna qol qoyghanymen, atalghan qújat Parlamentte bekitilgen joq. Yadrolyq qauipsizdik mәselesin ratifikasiyalaghan elderding qataryna, әzirge búrynghy Kenes kenistiginen Belorussiya, Ukraina, Resey kiredi.

Gýlmira TOYBOLDINA

«Yadrolyq otynnyng halyqaralyq bankin ornalastyru turaly mәseleni qarastyrugha dayynbyz» dedi memleket basshylyghy. Al, deputat Kotovichting aituynsha, Qazaqstan Yadrolyq qauipsizdik konvensiyalaryna qol qoyghanymen, atalghan qújat Parlamentte bekitilgen joq. Yadrolyq qauipsizdik mәselesin ratifikasiyalaghan elderding qataryna, әzirge búrynghy Kenes kenistiginen Belorussiya, Ukraina, Resey kiredi.

Gýlmira TOYBOLDINA

Qazaqstannyng beybit atomdy birlesip iygeru turaly Japoniya, Fransiyamen jasaghan kelisimderining taghdyry qyl ýstinde túr. Ýstimizdegi jyldyng 29-sәuiri kýni deputat Kotovich, Qazaqstannyng japon jәne fransuzdarmen birlesip, yadrolyq otyn dayyndaudyng tolyq siklyn qamtityn eng jogharghy tehnologiyany jýzege asyru mýmkindigi bolmay túrghanyn aitty. Sebebi,  Yadrolyq qauipsizdik turaly Konvensiyadan ózge, Yadrolyq apattan kelgen shyghyngha qatysty azamattyq jauapkershilik turaly, Yadrolyq energetikadaghy ýshinshi jaqtyng jauapkershiligi turaly, múnan basqa, Radiasiyalyq jәne yadrolyq apat oryn alghan jaghdayda әreket etu jәne jedel habarlau turaly Konvensiyasy men Beybit atom óndiruden bastap, qyl ayaghy odan qalghan qaldyqty yadrolyq otyngha ainaldyru tehnologiyasyn jýzege asyru jónindegi sharalar bizding Parlamentte talqylanyp, zandyq negizde bekitilmegen.  Sondyqtanda, «Kazatomprom» men  «Toshiba Corporation» (Japoniya) beybit atomdy paydalanudy jýzege asyru turaly Memorandum boyynsha jasalghan joba daghdaryp, Qazaqstanmen ózara kelisimge kelgen Fransiyanyng AREVA kompaniyasy da isti ilgeri aparugha qúlshynyp otyrmaghan kórinedi.
Sonda, byltyr jaz aiynda Japoniyagha, odan song Fransiyagha baryp, beybit atomdy birlesip iygeru turaly kelisimshartqa qol jetkizu ýshin aq ter, kók ter bolghan Preziydentting enbegi esh, túzy sor bolayyn dep túr ma?
Sóz reti kelgende aita ketu kerek, búl Konvensiyalargha qol  qoyghan Ukraina, Belarussiya,  Resey memleketterining Parlamentteri atalmysh kelisimderdi әldeqashan ratifikasiyalap tastaghan.  Endi býgin, Preziydentting saparynan keyin, arada jyl ótkende, Kotovich deputattyng janúshyryp, MÁSIMOVke jedel deputattyq súranys-tapsyrys jasap jatqanyna qarasaq, bizding jaghdayymyz shyn mәninde adam kýlerliktey eken. Bәrinen búryn dýniyejýzi júrtshylyghynyng aldynda úyatqa qalghanymyzdy aitsanyzshy!
Biz dýniyejýzi asa saqtyqpen qarap otyrghan atom mәselesine kelgende de, miymyz qazaqsha ainalyp, atty arbanyng artyna jegip, túralap túrghan jayymyz bar kórinedi.
«Qazaqstan 2011-2017 jyldary taghy eki AES salugha qol jetkizse, elektr energiyasynyng bir kilovaty 0,07 tenge bolady» dep,  «Kazatompromnyn» el ishin shulatqanyna biraz uaqyt boldy.
Býgingi kýni dýniyejýzinde 400 AES bar. Al, dýniyejýzi boyynsha uran qorynyng kólemi jaghynan alghashqy ýshtikke kiretin Qazaqstanda AES bireu – onyng ózi qazir túmshalauly túr. Demek, respublikanyng óz ishinde búl baylyqty paydalanu  shekteuli. Sondyqtan Qazaqstannyng bar urany shiykizat týrinde shetke (Resey, AQSh, Japoniya, Qytay) ketip jatyr. Osy jerde: «Biz qashanghy shiykizattar eli bola beremiz?» degen zandy súraq tuyndaydy, ol súraq: «Qazaqstangha AES kerek pe, kerek emes pe?» degen ekinshi súraqqa jeteleydi.
Býgin biraz BAQ «Bizding el energetika kózining tapshylyghyn sezine bastady» dep jazyp jýr.(Bir týn jaryq óship, qyrghyzdargha jәutendep qalghanymyz shyndyq) «Jaryghymdy óshirme» dep qyrghyzdargha astyghyn berip otyrghan Qazaqstangha jana energetika kózin tabu qajet bolyp túrghan siyaqty. Qazir dýniyejýzinde atom energetikasyn paydalanyp,  otyrghan elder az emes. Olar ýsh jylda bir jinalyp, beybit atom men radiaktivtik qaldyqtardy saqtau men yadrolyq otyn dayyndaudyng qauipsizdigin talqylaydy, tәjiriybe almasady. Ekologiya mәselesi qatang baqylauda.
Al bizde, tipti, uran óndiruding ózi qazirgi kezde tyiym salyna bastaghan – kýkirt qyshqylyn jer astyna jiberu arqyly alynyp jýr. Keybir aqparat kózderining jazuy boyynsha, jer astyna jiberilgen kýkirt qyshqyly men jer betine shyqqan uran kólemi jaghynan shamalas bolady eken. Demek, kýkirt qyshqylynyng birazy jer astynda qalady degen sóz. Al onyng jer asty, jer ýsti sularyna, jer qabatyna qanday ziyan әkelip jatqanyn, onyng zardaby qanshagha sozylatynyn kim zerttep jatyr? Estuimizshe, kýkirt qyshqyly әdisimen uran óndirilip jatqan Qazaqstannyng ontýstik aimaghynda, radiyasiyanyng dengeyin anyqtau, jergilikti qúdyqtardaghy sudy tekserumen ghana shekteletin kórinedi.
Osy jerde, eriksizden-eriksiz: «Qazaqstan yadrolyq qauipsizdikke qatysty týrli konvensiyalargha qol qoyghanmen, Parlamentte bekitilmey otyrghanynda bir astar bar-au» degen oy keledi. Ekinshi jaghynan, eshbir jauapkershilikti halyqaralyq dengeyde moynyna almaghan son, eshkimning aldynda jauap bermeytinin bilgen song da, bizding biylik  beybit atom óndiru men onyng uly qaldyqtaryna baylanysty  jýrdim-bardym әreket etip otyruy da mýmkin. Uran óndirilip jatqan eldi mekenderde adamdardyng jazylmaytyn dertke jappay  shaldyghyp jatqanyn eskersek, songhy aqparat boyynsha Qazaqstan jerining 60 payyzy toza bastaghanyn esepke alsaq,  «AES- kerek emes!» deytin halyq narazylyghyn týsinuge bolady. Býgingi qogham: «Qazir dýniyejýzindegi memleketter urandy paydalanghan son, jinalghan qaldyqty qayda jibererin bilmey otyrghanda, urannyng qaldyqtaryn biz qayda jiberemiz. Qaldyqtar qayda ketedi?» degen súraqtyng jauabyn súraydy. Biraq, býgingi kýni búl súraqqa resmy týrde jauap tabu qiynnyng qiyny...
Al, AES-ti jaqtap, batylsyzdau ýn qatyp jýrgenderding uәji: «Kómir jaghatyn elektr stansiyalarynan shyqqan qara týtin ekologiyagha ziyan» degennen әrige barmaydy. Olar ekologiyany auyzgha almaghannyng ózinde, urandy óndiru men paydalanu, radiaktivti qaldyqtardy saqtau men yadrolyq otyn dayyndaudyng qauipsizdigi turaly Qazaqstanda qanday jaghday oryn alyp otyrghanyn sóz etkileri kelmeydi.
Onyng ýstine, «AES salar bolsaq, ony salatyn mamandardy qaydan alamyz? Qazaqstan yadrolyq qarudan bas tartyp, «beybit atom» eline ainalghan son, atom salasynyng mamandaryna degen súranys bolmay qaldy, songhy 15 jylda onday mamandardy dayyndadyq pa?  Dayyndamasaq, mamandardy jaldau qansha qarjygha týsui mýmkin? Jalpy, memlekettik, strategiyalyq manyzy bar nysandy jat júrttyng mamandaryna qalay senip tapsyrugha bolady? Últtyng qauipsizdigin qalay saqtap qalamyz?» degen týidek-týidek súraqtar jetkilikti... Onyng ýstine, memlekettin. «Uran óndiruden 2009 jyly birinshi oryngha shyghamyz!» dep uralauy da halyqqa únap otyrghan joq. Salystyru ýshin aitar bolsaq, 1997 jyly Qazaqstandaghy uran óndiru jylyna 700 tonnadan aspaghany belgili. Al, ýstimizdegi jyly Qazaqstan búl kórsetkishti – 10-12 myng tonnagha (әr basylymda әr týrli kórsetilgen) jetkizip, dýniyejýzi boyynsha aldynghy qatarda túrghan Kanada men Avstraliyamen tereze tenestirip, odan әri jolda qaldyrmaqshy ekenbiz. Al, yadrolyq qauipsizdik turaly  Konvensiya kýte túrady...

BIZDING ANYQTAMA

*Reseyde aldaghy 10-13 jyl ishinde 30 atomdyq blok  salu josparlanghan.

*Ýstimizdegi jyldyng 12 mamyrynda – Resey Japoniyamen beybit atomdy paydalanu turaly Ýkimet aralyq kelisimge keldi. Múny Reseyding sayasatkrelerli men sarapshylary: «Búl – Reseyding dýniyejýzilik naryqqa jasaghan batyl qadamy» dep joghary baghalauda;

*13 mamyr – Resey men Mongholiya yadrolyq energetikagha qatysty kelisimshartqa qol qoydy... 13 mamyr – Resey men Bangladeshting arasynda yadrolyq energetikany birlesip iygeru turaly kelisimge eki jaqty qol qoyyldy;

*14 mamyr – Resey Japoniya men eki arada urandy iygeru, paydalanu turaly birlesken kәsiporyn qúru turaly kelisimsharttyng dayyn ekenin mәlimdedi;
Resey Japoniyamen eki arada – Japoniyada asa bayytylmaghan uran qoymasyn jasau  turaly kelisimge qol jetkizdi;

*«Rosatomprom» basshysy S. Kiriyenko: «Biz MAGATE-ning sheshimin kýtip otyrmyz. Olar bir sheshimge kelgen kýnde, Reseyding atom salasyndaghy – óndiru men taratu, tasymaldau  dýniyejýzilik standartqa say keletin bolady» dep mәlimdedi.