Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3413 0 pikir 1 Nauryz, 2010 saghat 07:29

Oraz JANDOSOV: Bәrinen bir elge tәueldi bolmau manyzdy

Ótken jylgha esep - keleshekke boljam. «Rakurs» ekonomikalyq taldau ortalyghynyng diyrektory, ekonomist Oraz Jandosov byltyrghy jyldyng basty ekonomikalyq nәtiyjelerin qorytyndylaumen qatar biylghy jylgha joramal jasaydy.

Ótken jylgha esep - keleshekke boljam. «Rakurs» ekonomikalyq taldau ortalyghynyng diyrektory, ekonomist Oraz Jandosov byltyrghy jyldyng basty ekonomikalyq nәtiyjelerin qorytyndylaumen qatar biylghy jylgha joramal jasaydy.

Keden odaghynyng paydasy men ziyany?

- Biylghy jyldyng alghashqy kýninen bastap Qazaqstan Resey, Belarusipen kezekti integrasiyalyq birlestik - Keden odaghyna kirdi. Osy odaqtan qanday nәtiyje kýtesiz?
- Strategiyalyq túrghydan alghanda, eger Qazaqstanda biznes nemese investisiyalyq klimat Resey men Belarusiqa qaraghanda tәuir bolsa, onda elimizde eksportqa, kenirek rynokqa tauar shygharatyn óndiristi damytugha jol ashylady. Óitkeni Qazaqstandaghy on alty milliondyq rynokty ýlken deuge kelmeydi. Biraq eng týiindi saual: Resey men Belarusiqa qaraghanda ózimizde jaqsyraq biznes jәne investisiyalyq ahual qalyptastyra alamyz ba? Ázirge búl - shynayylyqtan góri arman-tilek qana. Keden odaghynyng ong jaqtary - osy.
- Al odaqtyng qanday teris saldary boluy mýmkin?
- Eng aldymen búl - birinshi kýnnen bastap birqatar tútynu tauarlarynyng qymbattauy. Onyng ishinde avtokólik baghasynyng kóteriletini sózsiz. Óitkeni ýshinshi elden әkelinetin import tauarlaryna tarif ósti. Al avtokólikter Resey men Belarusitan emes, basqa elderden - Europadan, Japoniyadan tasymaldanatyny mәlim. Birynghay import tarifteri engiziluimen qatar tabighy monopoliya qyzmetterin (temir jol, elektr jelisi, túrba qúbyrlary) paydalanu boyynsha birynghay ereje qabyldanuy kerek edi. Bizding tauar shygharushylar reseyliktermen teng jaghdayda boluy tiyis. Biraq ókinishke qaray, Ýkimet oghan qol jetkize alghan joq. Bәlkim, oghan kóndikken shyghar? Endi búl sharuany eki jyl ishinde birynghay ekonomikalyq kenistikting qalyptasuyna qaray tyndyrmaq.
- Eger Keden odaghyna artyp otyrghan ýmit aqtalmay, mindetter oryndalmaghan jaghdayda ne kýtuge bolady?
- Songhy jyldary bayqalghan tendensiyalar damy bermek. Biz tek shiykizatty eksporttap, basqa elderden óndelip, әkelinetin import kóbeye týsedi. Myna jaghdayda Qazaqstan rynogyndaghy Resey men Belarusi tauarlarynyng ýlesi artady.
- Yaghny otandyq ónimderdi odaqtastardyng tauarlary yghystyruy mýmkin be?
- Bizding óndiris onsyz da tómendep ketken.
- Daghdarystyng әseri de bar shyghar?
- Daghdarystyng qatysy joq. Daghdarys makroekonomikalyq sipatqa iye. Ýkimet jóndi is-sharalar qabyldaghan kezde ony ainalyp ótuge, әserin azyraq sezinuge bolar edi. Men ortamerzimdi tendensiya jayly aityp otyrmyn. Songhy 5-7 jylda bizde bәsekege tótep bere alatyn shiykizattyq emes óndirister payda bolghan joq. Eger osy tendensiya saqtalyp, terendey berse, búl Keden odaghynyng negizgi saldary bolyp sanalady.
- Búl odaq qanshalyqty úzaqqa barady? Mәselen, Resey men Belarusi arasyndaghy songhy múnay baj salyghyna qatysty janjaldy eske alsanyz da bolady...
- Belarusi - spesifikalyq memleket. Olardy boljau qiyn. Degenmen Belarusityng Reseymen bir odaq qúrugha mýddeli ekendigin eskersek, úzaqmerzimdi seriktes bolatyn shyghar. Al Qazaqstan men Reseyge kelsek, olardyng odaghy aitarlyqtay úzaqqa sozylady. Alghashqy jyldary búl qúbylys qalyptassa, sodan keyin odan shyghu tipti bizge qiyngha soqpaq.
- Eger búl úzaqmerzimdi odaq bolsa, onyng qanday da bir geosayasy qauipteri bar ma?
- Geosayasy qauip-qaterler әrdayym bolady. Eng aldymen, biz derbestigimizdi ekonomikalyq sayasat arqyly joghaltyp almaymyz ba? Óitkeni Reseyding bizden birneshe mәrte ýlken ekendigin jәne manyzdy sheshimderdin, bәlkim, sol jaqta qabyldanatyndyghyn eskeru kerek. Eger elding ishinde eshnәrse ózgertpey, songhy jyldary alghan baghytty ústansaq, búl qater jyldan-jylgha terendey bermek. Ishki ekonomikalyq sayasattyn, ekonomikanyng әlsizdigi búl qauipti kýsheytedi.
- Osy ekonomikalyq kenistikte ortaq valutanyng qalyptasatyndyghy turaly aitylghan. Búl qanshalyqty juyq arada bolatyn oqigha?
- Ortaq valutany qúru mindetti emes. Keden odaghynda bolyp, әrtýrli valuta ústanugha bolady. Eger tipti sayasy erik-jiger bolghan kýnning ózinde de juyq arada ortaq valuta bola qoymaydy.


Múnaydyng tórtten bir bóligi - qytaylarda

- Kelesi alyp kórshimiz - Qytaymen songhy jyldary ekonomikalyq baylanys nyghaya týskeni ayan. Qazaqstan basshylyghy Qytaydyng auylsharuashylyq ónimderin ósiruge million gektar jer súraghanyn aitqan. Siz búl jóninde ne oilaysyz?
- Jerdi jekemenshikke beru týgili ony jalgha beruge qarsymyn. Eger Qytayda memlekettik nemese jekemenshik kompaniyalardyng soya nemese basqa auylsharuashylyq ónimderine súranys bolsa, olarmen búl ónimderdi solargha jetkizu boyynsha úzaqmerzimdi kelisimshart jasasugha bolady. Mindetti týrde Qytaygha qarap qalmay, halyqaralyq naryqta qayta qarjylandyrugha qol jetkizuding joldary bar. Bizding kәsipkerler búl óndirispen derbes týrde ainalasuyna bolady. Eng bastysy - súranystyng boluy.
Demografiyalyq, jappay qonystanu saldaryn eskermegenning ózinde bizding bizneske tiyesili sanauly salanyng birin almaqshy ghoy? Bәlkim, ózimizding qolymyzdan kelmeytin, kýrdeli júmystar men jogharghy tehnologiyalar qajet etetin baghyttarda shynymen birikken kәsiporyndar qúru kerek shyghar. Al soya ósiru ýlken jetistik pe? Jerdi sheteldik jekemenshikke mýldem beruge bolmaydy. Jer - onsyz da qolda qalghan songhy menshikterding biri ghoy.
- Jaqynda qytaylyq basylymdarda Qytaydyng múnay importyna tәueldiligi «alandatatyn dengeyge» jetip, byltyr elde paydalanylghan múnaydyng jartysynan astamy shetelden әkelingeni jazyldy. Eger qytaylyq kompaniyalardyng Qazaqstannyng múnay óndiru salasyndaghy ýlesining songhy jyldary artyp otyrghanyn eskersek, elde qytay ekspansiyasynyng qaupi bar ma?
- Qytayda shiykizat importy artady. Odan qashyp qútylu mýmkin emes. Eger ózining shiykizat oryndary kóp bolmasa, al eng aldymen múnay ónimderine degen súranys artyp jatsa, syrttan әkelinetin shiykizatqa tәueldilik te óse beredi.
Belgili bir ekspansiya jasap jatqany týsinikti. Yaghny múnay kompaniyalaryn satyp alugha nemese bay ken oryndaryn iygeru boyynsha kelisimshartqa qol jetkizuge tyrysady. Mysaly, Qazaqstanda qytay kompaniyalary jalpy múnay óndirisining tórtten bir bóligin baqylap otyr! Qytay mýddesi túrghysynan búl - dúrys, biraq bizding әreketter she? Jalpy, búl salada shiykizatty ózimiz óndirip, ony basqalargha, onyng ishinde qytaylargha ózimiz satqanymyz әldeqayda dúrysyraq.
Eger rasionaldy týrde qarasaq, bóten elden biznesting kelui biznes óz uysymyzdan shyghyp ketkenin anghartady. Eger sheteldik investor әlimiz kelmeytin salagha kelse, týsinikti. Al talay jyl múnay óndirip keldik emes pe? Onda ony jalghastyryp, óndirilgen múnaydy nemese múnay ónimderin ózimiz eksporttaugha ne kedergi?
Áriyne, ekspansiya bar. Bizding ekonomikanyng auqymymen salystyrghanda Qytaydyng súranysy sheksiz. Álbette sondyqtan olar osy baghytta jýruge tyrysady. Al bizge songhy jyldardaghy baghytymyzdy ózgertken abzal. Tikeley investisiya ghana emes, qaryzgha da baylanysty da qazir shekten asyp kettik. Yaghny bir elge, tipti borysh kapitaly nemese basqa qarjy týrleri boyynsha da tym tәueldi bolu dúrys emes.
- Onda ne isteu kerek?
- Ýlken súraq. Qytaydan basqa qay elden aqsha alamyz? Búl - saualdyng bir jaghy. Ol: «Nege bizding elding jinaqtau normasy sonshalyqty tómen» degen saualmen baylanysty. Búl - ýlken mәsele. Eger ýstirt dengeyde qarasaq, bizge bir elge óte kýshti tәueldi bolmau manyzdy.

Jaghday nasharlamaydy da, jaqsarmaydy da...
- Qazir ótken jylgha jappay esep beru nauqany jýrip jatyr. Eger 2009 jylgha kóz jýgirtseniz, qanday qorytyndy jasar ediniz? Jaqynda bir deputat saylaushylarymen jýzdesip, olar byltyr daghdarystyng әserin sezinbey ótkenin aitypty. Siz ne oilaysyz?
- Bәlkim, keybireuler daghdarysty shynymen angharmaghan shyghar. Óitkeni oghan deyin de jaghday óte nashar bolghan. Ekonomikanyng әrtýrli salasyn jeke alyp qarasaq, bәri týsinikti bolady.
Shiykizat salasynda, shynymen daghdarys bolghan joq. Múnay óndiru, ony eksporttau byltyr jyl boyy ósti. Tau-ken salasynda birinshi jarty jyldyqta belgili bir tómendeu, ekinshi jarty jyldyqta ósu bayqaldy. Óndiru salasynan ekonomikanyng basqa salasyna tiyetin paydasy mardymsyz. Óitkeni búl sala, negizinen, sheteldik kompaniyalargha nemese azamattargha tiyesili. Olardan memleketting alatyn salyq týsimderi jetkilikti týrde ýlken emes.
Odan ózge budjetten jalaqy alatyn qyzmetkerler bar. Olar da daghdarystyng әserin qatty bayqaghan joq. Óitkeni byltyr jalaqy kólemi qantardyng 1-nen 25 payyzgha ósken. Zeynetkerlerding bir bóligining zeynetaqysyna ýsteme qosyldy.
Biraq olardan ózge bizding ekonomikanyng ýlken eki salasy qalady: shaghyn jәne orta biznes úiymdary jәne qarjy sektory. Osylardyng bәri daghdarysty qatty sezindi. Búl otandyq shiykizattyq emes biznes salasynda júmys isteytinderding jalaqylary men kiristerine әser etti. Óitkeni osy saladaghy kiristerding azangynyng aiqyn kórsetkishi - bólshek saudadaghy tauar ainalymynyng kemui.
Eger kóbirek aqsha bolsa, adamdar ony eki nәrsege: tútynu nemese jinaugha júmsaydy. Onda banktegi depozitter kólemi ósui tiyis edi. Biraq ýlken ósim bayqalmady, bólshek sauda ainalymy aitarlyqtay qúldyrady. Búl - osy salada júmys isteytinder kirisining naqty indikatory emes pe?
Al azamattarymyzdyng negizgi bóligi osy salada júmys isteydi.
Orta jәne shaghyn biznes nashar jaghdayda boldy. Búl súranystyng tómendeui men nesiyeni bankke qaytaru qajettiligimen baylanysty. Eger memleketten qomaqty qarjy júmsalghanyn eskersek, jaghdaylary óte kýrdeli bolghandyghyna qaramastan, bankterding aman qaluy - ghajap emes. Biraq depozitterding bankterden «jylystamaghany» - tanghajayyp jaghday. Bankter júmys isteushi kәsiporyndar retinde saqtaldy.
- Siz aityp otyrghan salalardaghy qyzmetkerler, yaghny japa shekkender júrttyng qansha bóligin qamtidy?
- Shaghyn jәne orta biznes, qarjy sektorynda júmys isteytin adamdar - jalpy, júmys isteytinderding ýshten eki bóligi.
- Jaqynda Sayasy sheshimder instituty sarapshylar arasynda saualnama jýrgizip, olardyng deni biyl daghdarystyng ýshinshi tolqyny qaytalanatyndyghyn aitypty. Siz búl jóninde ne oilaysyz?
- Shynymdy aitsam, ýshinshi tolqyn degendi týsinbeymin. Bәlkim, jekelegen elderde Ýkimetting ekonomikany jandandyru sharalarynan keyin (budjetting ýlken tapshylyghyna baylanysty ony sheksiz jalghastyra beruge bolmaydy) súranystyng qúldyrauyna oray taghy da óndiris dengeyi tómen týsui mýmkin. Biraq múny daghdarystyng ýshinshi tolqyny dep ataugha kelmeydi. Óitkeni búl barlyq elderdi emes, tek keybireulerin ghana qamtidy. Ári búl qarjy jýiesi ýshin ýlken soqqy әkeledi dep oilamaymyn. Oghan qosymsha damushy elder boyynsha týrli qauipter bar, biraq olardaghy jaghdaydyng nasharlap ketuine negiz kórip túrghan joqpyn. Sondyqtan daghdarystyng ýshinshi tolqyny da bolady dep oilamaymyn.
- Al endigi tendensiya qanday bolmaq? Óitkeni keybir sarapshylar daghdarys ayaqtaldy dese, endi bireuler odan shyghugha taghy biraz uaqyt ketetinin aitady...
- Shiykizat salasynda ósim bayqalyp, búl әri qaray da jalghasa bermek. Sebebi shiykizatqa degen súranys әlemdik rynok dengeyinde jandanuda. Damyghan elder qúldyraudan shyghuda. Damushy elder, eng aldymen Qytay, Ýndistan siyaqty memleketter ósip jatyr. Óndirushi saladaghy jaghday ong bolady.
Budjettik jaghdaygha toqtalsaq, qabyldanghan budjet pen Preziydent Joldauynda aitylghan jayttargha sýienip, budjet qyzmetkerleri men zeynetkerler jaghdayy jaqsarady dep aitugha bolady.
Basqa salalardy alsaq, jaghday onsha mәz emes. Qarjy salasy ýshin syn saghaty byltyr soqqan. Endi jaghday birshama tәuir bolady. Biraq onalu prosesi óte bayau jýredi. Orta jәne shaghyn biznes nesiyeleuge tәueldi. Nesiyeleu bayau qalpyna kelse, onda olar da aqyryn rettele bastaydy.
Jalpy, búl salalardyng jaghdayy Ýkimetting is-qimyldaryna tәueldi. Eger Ýkimet budjette kórsetilgennen ózge qosymsha sharalardy qolgha almasa, biylghy jyly jaghday nasharlamaydy, biraq jaqsarmaydy da. Eger qosymsha qajetti sharalar qabyldansa, onda jaghday jaqsaruy da mýmkin.
Ýkimet orta jәne shaghyn bizneske memlekettik baghdarlamadaghy ýlken jobalardyng jýzege asuy ong әser etedi dep oilaydy. Búl jobalargha qatysty, negizinen, Qytaydan nesie alynyp otyr. Olardyng shaghyn jәne orta bizneske janama yqpaly bolady. Biraq búl iske asa bastasa, onyng әseri tek kelesi jyly bilinui mýmkin. Óitkeni olar qazir qarjy salymyn jappay iygeru dengeyinen alys jatyr. Sondyqtan biylghy jylgha airyqsha әser etpeydi. Meninshe, iri industrialdy-innovasiyalyq jobalardan ózge qosymsha is-sharalar kerek. Ony bank sektory arqyly nemese onsyz da jýzege asyrugha bolady.
- Orta jәne shaghyn bizneske qatysty qosymsha sharalar qanday baghytta boluy tiyis?
- Birinshiden, olardyng tauar men qyzmetine súranys tezirek ósui kerek. Ekinshiden, belgili bir mólsherde olardyng qaryz jýktemesin azaytu qajet. Olar qazir bankke óte kýshti qaryz. Shaghyn jәne orta biznes ýshin búl - auyr jýk.

Ne kýshti: bagha ma, baghdarlama ma?
- Al byltyr qabyldanghan Ýkimetting daghdarysqa qarsy baghdarlamasy qanshalyqty tiyimdi boldy? Óitkeni Ýkimetting aldyn ala bergen mәlimetterine qaraghanda, 2009 jyly Qazaqstanda ishki jalpy ónimning ósimi (0,5 payyzdan 1 payyzgha) bayqalyp, inflyasiya 6,3 payyzdy qúrap, «10 jyl ishindegi eng tómeni» bolghan, júmyssyzdyq 6,3-6,5 payyzdan aspapty...
- Múndaghy eng jenili - inflyasiya. Ol Ýkimet josparlaghannan tómen bolyp shyqty. Búl - el tarihyndaghy eng tómen kórsetkishterding biri.
- Qalaysha?
- Eng aldymen túrghyndar men kәsiporyndardyng súranysy óte tómen týsip ketti ghoy. Súranystyng týsui kez kelgen jaghdayda baghanyng qúldyrauy bolmasa da, baghanyng túraqtanuyna әkelip soqtyrady. Múnay, múnay ónimderi, astyqtyng әlemdik baghasy basqa jyldarmen salystyrghanda aitarlyqtay tómen boldy. Búl da - inflyasiya ýshin jaqsy kórsetkish.
Ishki jalpy ónimning ósimi nemese tómendeuine kelsek, Ýkimet onyng ósimin kórsetip otyr. Búl byltyrghy jyldyng 4-shi toqsandaghy kýrt ósimning arqasynda boldy. Jalpy, Ýkimet qorytyndysyndaghy 4-shi toqsangha qatysty biraz sandar kýmәn tudyrady. Statistika agenttigi derekteri shyqqan kezde olardy salystyryp kóruge bolady.
Jalpy, baghdarlama jyl qorytyndysyna ong yqpal etkeni týsinikti. Biraq dúrysyraq aitu ýshin ony basqa faktorlardan ajyrata biluimiz kerek.
- Qanday faktorlar?
- Shiykizat baghasy byltyr sәuir aiynan bastap jyldyng alghashqy toqsanymen salystyrghanda qatty jaqsardy. Búl bagha Ýkimet budjette bekitilgen boljamnan joghary shyqty. Yaghny Ýkimet baghdarlamasynyng yqpaly shamamen ýshten bir payyz bolsa, syrtqy faktorlardyn, mysaly, shiykizat baghasynyng әserin ýshten eki payyz dep baghalaugha bolady.
- Byltyr tengening devalivasiyasynan keyin esengirep qalghan kópshilikti dollardyng qúny alandatady. Jyl basynda Últtyq bank tengening kýsheng mýmkindigin joqqa shygharmaghan.
- Últtyq bankke qaramay, әlemdik rynoktaghy múnay baghasyna kóz jýgirtu kerek.
- Degenmen Últtyq bank basshysy biyl tengening әlsireuinen góri onyng nyghangy mýmkin ekendigin mәlimdedi emes pe?
- Bireuding aitqany bizdi azyraq qyzyqtyruy tiyis. Múnay baghasyn men boljay almaymyn. Sondyqtan dollardyng tengege shaqqandaghy baghamyn da aita almaymyn. Múnay baghasy óse me? Tenge nyghayady. Eger bagha tómendese, tenge de qúldyraydy. Bәri - qarapayym nәrse. Oghan Últtyq bank te aitarlyqtay eshnәrse istey almaydy. Áriyne, búrynghyday birneshe ay boyy ústap túruy mýmkin. Biraq búl úzaqqa sozylmaydy. Eger múnay baghasy óse bastasa, onda Últtyq bankke tengening baghamyn arttyrugha tura keledi.

Súhbattasqan
Ayjan KÓShKENOVA

«Ayqyn» gazeti, 24.02.10.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354