Sapura JÝSIPOVA kýni keshe ghana memleketik qyzmette bolghan, tәuelsiz Qazaqstandy qalyptastyrugha qatysqan biyliktegi az ghana qyzdardyng biri edi. Kezinde qazaqtyng arda azamaty, marqúm Zamanbek agha Núrqadilov Almaty qalasy men Almaty oblysynyng әkimi bolghan kezinde, qalalyq әkimdikting apparat jetekshisi, Almaty oblystyq Memlekettik qyzmet jónindegi agenttiktikting tóraghasy boldy.

Býginde Sapura hanym - tәuelsiz sayasattyng ókili, Respublikalyq «Shanyraq» qoghamdyq birlestigi tóraghasynyng orynbasary. Jogharghy memlekettik qyzmet pen biyliktegi aitarlyqtay lauazymyn tәrk etip, demokratiya­lyq oppozisiya alanyna kelgen taghy da az ghana әielderding bireui.  Ermúrat Bapy úiymdastyrghan «Dat» jobasy boyynsha shyghyp jatqan «Obshestvennaya pozisiya» gazeti «qanghyryp qalghan» qazaqtargha arasha izdegen qoghamdyq úiymnyng belsendisi Sapura hanymmen tómendegidey súhbat jasapty. Nazar audarynyz:

- Sapura hanym, imanshylyghynyzdy aitynyzshy, siz auyzgha alarlyq lauazymdy qyzmette­rinizdi tastap, biylikten nege ket­tiniz?

- Ol - úzaq әngime... Qysqasha aitsam, kezinde maghan ýlken aghalyq qamqorlyghyn jasaghan Zamanbek aghanyng bir jaghyna shyghysayyn degen oiym boldy. Ol kisining songhy jyldarghy taghdyry ayanyshty boldy ghoy...

- Ony ayanyshty etken, birinshi kezekte, taghy da ózimizding qa­zaq­tar emes pe edi...

Sapura JÝSIPOVA kýni keshe ghana memleketik qyzmette bolghan, tәuelsiz Qazaqstandy qalyptastyrugha qatysqan biyliktegi az ghana qyzdardyng biri edi. Kezinde qazaqtyng arda azamaty, marqúm Zamanbek agha Núrqadilov Almaty qalasy men Almaty oblysynyng әkimi bolghan kezinde, qalalyq әkimdikting apparat jetekshisi, Almaty oblystyq Memlekettik qyzmet jónindegi agenttiktikting tóraghasy boldy.

Býginde Sapura hanym - tәuelsiz sayasattyng ókili, Respublikalyq «Shanyraq» qoghamdyq birlestigi tóraghasynyng orynbasary. Jogharghy memlekettik qyzmet pen biyliktegi aitarlyqtay lauazymyn tәrk etip, demokratiya­lyq oppozisiya alanyna kelgen taghy da az ghana әielderding bireui.  Ermúrat Bapy úiymdastyrghan «Dat» jobasy boyynsha shyghyp jatqan «Obshestvennaya pozisiya» gazeti «qanghyryp qalghan» qazaqtargha arasha izdegen qoghamdyq úiymnyng belsendisi Sapura hanymmen tómendegidey súhbat jasapty. Nazar audarynyz:

- Sapura hanym, imanshylyghynyzdy aitynyzshy, siz auyzgha alarlyq lauazymdy qyzmette­rinizdi tastap, biylikten nege ket­tiniz?

- Ol - úzaq әngime... Qysqasha aitsam, kezinde maghan ýlken aghalyq qamqorlyghyn jasaghan Zamanbek aghanyng bir jaghyna shyghysayyn degen oiym boldy. Ol kisining songhy jyldarghy taghdyry ayanyshty boldy ghoy...

- Ony ayanyshty etken, birinshi kezekte, taghy da ózimizding qa­zaq­tar emes pe edi...

- Dúrys aitasyz. Kezinde «Zәke‑Zәkelep» qasynan shyqpaytyn jigitterding birazy Zamanbek aghany satyp ketti; birazy basyna kýn tughan sәtte qorghan bolugha jaramady; bir­azy «Zamanbek aljasty» dep kýlkige ainaldyrdy. Sóitken Zәkeng - basynan sóz asyrmaytyn Zamanbek agha erkin elding er jigiti qanday boluy kerektigin kórsetip ketti. Biraq men Zamanbek aghanyng oppozisiyalyq qyzmetine kómekshi bolugha ýlger­medim... Ol kisini de ýlgertpedi...

- Uaqytty ary‑beri ainaldyra aityp kórinizshi: Zamanbek agha tiri bolsa, qogham qayda, el qayda bolar edi?

- Ayta almaymyn... Zәkenning minezin de, onyng qaytpas qaysarlyghyn da bilemin ghoy... ony bәribir tiri qoymas edi. Ómiri osynday taghdyrgha tanylghanyn ózi de bildi, bile túra, birbetkeyliginen qaytpady. Eshkimnen saugha súramady. Búl - ýlken erlik. Keyde maghan bizde erlik jasaytyn Zәkendey jigitter qalmaghan siyaqty kórinedi...

- Al «Shanyraqqa» qalay tap boldynyz?

- Songhy preziydenttik jәne parla­menttik saylaular kezinde Almatynyng tóniregine alys auyldardan júmys iz­dep kelgen qazaqtardyng baspana mә­se­lesi ushyghyp ketkeni esinizde shyghar. Keng dalasynan túraq tappaghan qandastarymyz qa­la manynan alaqanday jer ala almay, «zansyz» túrghyzylghan lashyqtary qiratylyp, taghdyrdyng tepkisin tәuir kórdi. Ol jaghdaydy saylau nauqanynda jýrgen biz de kórdik. Almatynyng irge­sin­degi Shanyraq auylynda bolghan 2006 jyl­ghy kóte­rilis qazaq halqynyng tarihynda qalghan qara tanba boldy. Qazaqstannyng әr týk­pirinde baspana tauqymetin tar­typ otyrghan dәl osynday auyldar qanshama! Ádi­let izdep, auyldan qalagha sabylghan qa­zaqtardyng qúqyna oppozisiyalyq partiya­lardan basqa qamqorshy bolmady. Sol qiyanatqa jany auyrghan Asylbek Qojahmetov bir kýni: «Sapura, qazaghy­myzdy qorghaytyn qogham qúrayyq, kómek bere alasyng ba?» - dedi. Men birden kelis­tim.

- Biraq «Shanyraq» zandy úiym retinde birden tirkel­megeni de esimizde...

- IYә, dúrys aitasyz. «Shanyraq» qoghamdyq birlestigi zandy tirkeuden óte almay, kedergige tap bolghany jóninde sizderding de bir ashylyp, bir jabylghan gazetteriniz az jazghan joq. Sol sebepti de sayasy partiya ókilderi, qoghamdyq qozghalystar men janashyr azamattardyng bastamasymen «Shanyraq» birlestigi qúrylyp, әr oblysta ózining filialdaryn ashty. Onyng ózi eki jylgha sozylghan nau­qan boldy. Qazaqqa qorghan bolam degen úiymdy biylikte otyrghan qazaqtardyng ózderi tirkeuden ótkizbegeni «nonsens» emey, ne deysiz!

Qazir «Shanyraq» qoghamdyq birlestigi ishki kóshi‑qon mәselesimen tikeley ainalysyp, qalagha kelip, túraq taba almay jýrgen azamattargha zandyq kenesterin berip, olardyng talaptarynyng sheshiluin qúzyrly mekemelerge jetkizetin aralyq úiym retinde qalyptasty. Qazir bizding úiymnyng qyzmetimen memle­ket­tik mekemeler de sanasa bastaghan siyaqty.

- Degenmen kóshi‑qon memle­kettik oryndardyng ja­uap­ker­shiligindegi mәsele ghoy. Kó­ship‑qonyp jýrgen - halyq. Al ha­lyqtyng әleumettik әuresi­men memleket ainalysuy kerek emes pe?

- Ol, negizinen, solay boluy kerek... Biraq bizde ishki kóshi‑qon memlekettik kórsetkishterge, әleu­met­tik túrmystyng túraqtylyghyna keri әserin tiygizetin mәsele sanalady. Sondyqtan songhy jyldar­gha deyin bizding ýkimet kóshi‑qon problemasy bar ekenin, ony sheshu qajet­tigin moyyndamay keldi. Solay bola túrsa da, túrghyndardyng qalagha kóshui, negizinen, eldegi әleumettik-ekonomikalyq jaghdaymen baylanysty ekendigi belgili.

Biraq auyldan qalagha kelip, qanghyp jýrgen halyqtyng túrmysy men qúqyn qamtamasyz etu qajet emes pe? Eger olardyng әleumettik túrmys jaghdayy jaqsy bolsa, ósken-óngen ortasyn tastap, qalagha nesine ýdere kóshedi? Mine, solay bola túrsa da, biylik tarapynan ishki kóshi‑qon mәselesin retteuding sharasy da jasalmaghan.

- Al oqyrmannyn: «Shanyraq» ne jasady?» - dep súrauy mýmkin ghoy.

- Jasalghan sharua az emes. Bәrin tizip shyghugha gazetting beti kótermey­tin shyghar. Mәselen, ótken jyly Almaty men Astana qalasyna kóship kelgen azamattardyng ara­synda respublikalyq әleumettik zert­teu‑saraptama jasadyq. Áleumettik zert­teu qorytyndysy túrghyndardy qony­syn ózgertuge mәjbýrleytin basty sebep­terdi anyqtap berdi. Olardyng jiyntyq ýlesi mynaday qatynasta ekeni anyqtaldy: jú­mys­qa túrugha kelgender 69,1 payyzdy, bilim alugha kelgender 60,1 payyzdy, mamandyq alugha kelgender 41 payyzdy qúraydy eken.

- Búl payyzdardyng paydasy qanday? Búny ókimettik organdar bilmey me?

- Mine, qyzyq - bilmeydi eken! Al pa­yyzdardyng paydasy sol - onyng kómegimen kóshi‑qon mәselesin retteuge mýmkindik beretin memle­kettik sheshimder shygharugha bolady. Osy zertteu dәiekteri boyynsha, res­­publikalyq ishki kóshi‑qon mәse­lesine qatysty memlekettik baghdarlamanyng jobasyn jasadyq. Byl­tyr­ghy qarasha aiynda memle­ket­tik lauazym iyeleri jәne deputtattardyng qatysuymen Astanada dóngelek ýstel ótkizip, jobanyng túsauy kesil­di.

Al jobanyng negizgi maqsaty - әleu­mettik mәselelerdi sheshude ishki migrant­targha kómek kórsetu. Qazir joba tújyrymdamasyn ýki­metting «Kóshi-qon turaly» Zanyna tolyqtyrular men ózgertuler engizuge úsynys jasau ýshin, Enbek jәne әleumettik qorghau ministr­li­gine tapsyrdyq. «Shanyraq» bir­les­tigining tóraghasy Asylbek Qojahmetov ministr Gýlshara Ábdiha­lyqovamen kezdesip, ishki kóshi‑qon mәselesin tal­qylady. Ministr tú­jyrymdamamen tanysyp, búl qújatta memlekettik kóshi-qon sayasatyna qúndy taldau jasalghanyn atap ótti. Ýkimetting jana zang jobasyna bizding úsynysymyzdy engizu mým­kindikteri qarastyrylatynyn aitty. Búny elimizdegi ishki kóshi-qondy ret­teudegi alghashqy qadam deuge bolady.

- Degenmen «Shanyraq» biy­lik­ting yghynda ketti degen el ishin­de­gi pikirge qanday uәj aitasyz?

- Onday pikirding san aluanyn estip jýrmiz. Eger qoghamdyq birlestikterdin, úiymdardyng qolynda kýshi, mýmkindigi bolsa, qara halyq baspana izdep tenti­remes edi. Qalaghan jerinen pәter әperip, júmyspen qamtyp, mamyrajay qogham ornatar edi. Bizding maqsatymyz - túrghyndardyng әleumettik jaghdayyn sheshu ýshin, biylik oryndaryna yqpal etu. Al yqpal etu ýshin, biylikting yghynda jýru mýmkin emes.

Eurodaq qaltasynan qarjy bólip, elimizding ishki әleumettik mәselesin sheshuge kómek qolyn sozdy. Qazaqstan bolsa, damyghan elu elding qataryna kiremiz dep maqtanyp jatyr. Al túrghylyqty halyqtyng zandy qaqysy bar mәselesin sheshuge qúlyq tanytpay otyrghan biylikting betin beri búru onay sharua emes. Azamattardyng zandy qúqyghyn talap etip, aryz‑ótinishterin qúzyrly oryndargha jetkizip jýrgen qyzmetimiz ýshin kinәli dep tapsa, ózderi bilsin.

- IYә, Sapura hanym, «Qa­zaqqa Assalaumaghaleykum! desen, ýsh som súraydy», - demekshi, qan­qu sóz quu qanymyzgha singen «qasiyet» qoy... Oghan alang bolmay, sol sózquarlargha qylghan qyz­metteriniz órley bersin! Súhbatynyzgha raqmet!

Baqytgýl KÓPBAYQYZY,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 09 (46) ot 3 marta  2010 g.

Suretterde: Almatydaghy "Shanyraq" oqighasy