Ýkimetting keshegi selektorlyq otyrysy Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq agenttigining tóraghasy Serik Nokinning «maydanymen» bastalyp, kýtpegen jerden tótenshe jaghdaylar ministri Vladimir Bojkonyng «baybalamymen» ayaqtaldy.

Nokin núqyp aitty
Otyrysqa ýsh birdey bayandama qúshaqtap, tas týiin kelgen Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy agenttigining tóraghasy Serik Nokin oida joqta bilimsiz mamandargha qarsy «maydan» ashatynyn jariyalap jiberdi. Sebebi elimizdegi jergilikti memlekettik sәulet-qúrylys baqylau organdary birinshi basshylarynyng tórtten birining qúrylys salasyna qatysty arnayy bilimi joq eken. Serik Nokin myrzanyng sózine sensek, elimizde shatqayaqtap túrghan qúrylys nysandaryna daghdarystan búryn osynday biliksiz basshylar qauiptirek sekildi.  «Qazirgi uaqytta elimizdegi jergilikti memlekettik sәulet-qúrylys baqylau organdary birinshi basshylarynyng 25 payyzynyng arnayy bilimi joq. Tútastay alghanda, baqylaushy organdardaghy kadrlardy dayyndau dengeyining óte tómendigin atap ótu qajet. Mәselen, songhy josparly attestattau barysynda jergilikti memlekettik sәulet-qúrylys baqylau organdarynyng 70 qyzmetkerining 29-y nemese 41,1 payyzy attestasiyadan ótpey qaldy»,  degen Serik Nokin qúrylys salasyn týbegeyli reformalau ýshin jana qújat  Qazaqstan Respublikasynyng qúrylys tehnikalyq reglamenti әzirlenetinin mәlim etti.

Ýkimetting keshegi selektorlyq otyrysy Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq agenttigining tóraghasy Serik Nokinning «maydanymen» bastalyp, kýtpegen jerden tótenshe jaghdaylar ministri Vladimir Bojkonyng «baybalamymen» ayaqtaldy.

Nokin núqyp aitty
Otyrysqa ýsh birdey bayandama qúshaqtap, tas týiin kelgen Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy agenttigining tóraghasy Serik Nokin oida joqta bilimsiz mamandargha qarsy «maydan» ashatynyn jariyalap jiberdi. Sebebi elimizdegi jergilikti memlekettik sәulet-qúrylys baqylau organdary birinshi basshylarynyng tórtten birining qúrylys salasyna qatysty arnayy bilimi joq eken. Serik Nokin myrzanyng sózine sensek, elimizde shatqayaqtap túrghan qúrylys nysandaryna daghdarystan búryn osynday biliksiz basshylar qauiptirek sekildi.  «Qazirgi uaqytta elimizdegi jergilikti memlekettik sәulet-qúrylys baqylau organdary birinshi basshylarynyng 25 payyzynyng arnayy bilimi joq. Tútastay alghanda, baqylaushy organdardaghy kadrlardy dayyndau dengeyining óte tómendigin atap ótu qajet. Mәselen, songhy josparly attestattau barysynda jergilikti memlekettik sәulet-qúrylys baqylau organdarynyng 70 qyzmetkerining 29-y nemese 41,1 payyzy attestasiyadan ótpey qaldy»,  degen Serik Nokin qúrylys salasyn týbegeyli reformalau ýshin jana qújat  Qazaqstan Respublikasynyng qúrylys tehnikalyq reglamenti әzirlenetinin mәlim etti.

«Elimizde ozyq elderding tәjiriybesi boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng qúrylys tehnikalyq reglamenti әzirlenetin bolady. Qúrylystyng barlyq komponentterin, atap aitqanda, normativtik bazasyn, qadaghalau jәne baqylau jýiesin týbegeyli ózgertu qajet. Osy jaghdayda ghana reforma tabysty bola alady. Ýkimet bekitetin búl qújat qúrylys salasynyng tehnikalyq konstitusiyasy boluy tiyis»,  dedi ol.

Ol sonday-aq otyrysta arzan ýy alamyn degen azamattargha jana baghdarlama әzirlenip jatqanyn atap ótti. «Jobany Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy agenttigi men Túrghynýy jinaqbanki birlesip jasap otyr»,  degen ol birinshi kezekte Astana, Almaty jәne Aqtóbe qalalarynda 745 pәter salyp beremiz dep uәde etti. «Astanada 364 pәter, Almatyda  285, al Aqtóbe oblysynda 96 pәterding qúrylysy ayaqtalmaq. Jogharyda atalghan ýsh aimaqta jobany jýzege asyru ýshin respublikalyq budjetten 7,7 mlrd tenge qarjy kerek. Jergilikti әkimshilikterding aldyn ala esebi boyynsha Túrghynýiqúrylysjinaghy arqyly beriletin pәterlerding sharshy metri Almatyda 142 myng tenge nemese 950 dollar, Astanada  121 myn, al Aqtóbe oblysynda 90 myng tenge»,  dedi ol.

Býgingi kýni Túrghynýiqúrylysjinaq bankining 17 mynday salymshysy bar ekeni belgili. Jana jýie boyynsha kez kelgen qazaqstandyq azamat túrghyn ýige qol jetkize alady. Nokinning búl jobasy ózge oblys basshylary tarapynan da qoldaugha ie bolyp jatty. «Túrghynýiqúrylysjinaghy jýiesi boyynsha pәter alu mehanizmi qarapayym әri qolayly, sondyqtan búl joba býkil aimaqty qamtysa»,  deydi ózge oblys әkimderi.

Premier-ministr Kәrim Mәsimovting aituynsha, búl joba manyzy zor joba bolmaq. «Mening oiymsha, osy aptada búl mәselege qatysty songhy nýkte qoyylady. Odan keyin baghdarlamany oryndaugha kirisu qajet. Oblys әkimderi óz ónirlerining aumaghyndaghy jobalargha tikeley jauapty ekendigine taghy da nazar audartqym keledi. Búl  sizderding jasap jatqan júmystarynyz baghalanatyn kriyteriylerding biri»,  degen Ýkimet basshysy atalmysh baghdarlamanyng qalay dayyndalyp jatqanyn әrbir ministr men әkimnen býgin taghy da jeke-jeke súrap bilgen son, aimaqtardy aralaugha ózining de shyghatynyn mәlimdedi. «Sebebi dәl osy baghdarlama Qazaqstandy әlemdik daghdarystan shygharyp, aldaghy 10 jylda damyghan elder qataryna qosugha kómektesedi dep oilaymyn. Baghdarlamanyng dayyndaluyn qazir viyse-premier Ómirzaq Shókeev pen industriya jәne sauda ministri Áset IYsekeshev әrbir ónirge baryp baqylap jýr. Býgin ortalyqtyng ekinshi otyrysy ótti. Ómirzaq Estayúly, Áset Órentayúly, ónirlerge shyghyp, tuyndaghan mәselelerdi sheshudi jalghastyra beresizder. Jaqynda men de aimaqtardy aralaytyn bolamyn»,  dedi Ýkimet basshysy.

Shyghystan jetken shu
Shudyng shyghuyna kólik jәne kommunikasiya ministri Ábilghazy Qúsayynov sebepker boldy. Arqa júrty kóktemning iyisin sezip jatqanymen, qystan qiynshylyq kórip shyqqan elimizding shyghys ónirinde qar kóbesi әli de sógilmegen. Shyghys Qazaqstan oblysynyng joldarynda ýsh kýnning ishinde 800 avtokólik qardyng qúrsauynda qalyp qoyypty. Múnday qorqynyshty janalyqty otyrysta kólik jәne kommunikasiya ministri Ábilghazy Qúsayynov «dýnk» etkizgeni. «Songhy ýsh kýnde 803 avtokólik qar qúrsauynda qalyp qoydy. Býginde qar tazalaytyn 157 arnayy tehnika ýzdiksiz júmys istep jatyr. Ol azday, jaqyn kýnderi osy aimaqtaghy tauly jerlerde qar kóshkini jýru mýmkindigi kýsheyip otyr»,  dedi ol týsi búzylyp. «Baqsaq, baqa eken» demekshi, Qúsayynovtyng shu kóteretindey jóni bar eken. Oblystaghy jalpy joldyng 884 shaqyrymyn, yaghny 25 payyzy 1-3,5 metrge deyin qalyndyqtaghy aq kórpe basyp qalypty. «Búl aumaqta kóktem óte qiyn bolmaq. Joldyng kóp bóligin su basatyn sekildi. Olardyng jaghdayy onsyz da kýrdeli»,  dedi ministr.

Búl jerge kelgende tótenshe jaghdaylar ministri Vladimir Bojko da bayyz tauyp otyra almady. Oblystaghy qar ortasha jyldyq normadan 2-3 ese kóp týsip, 60 santiymetrden 2 metrge deyin jetkenin jetkizgen Bojko otyrghandargha Shyghys Qazaqstan oblysynyng birqatar auylyn su basyp qalu qaupi baryn habardar etti. «Ásirese, Zyryanov pen Kýrshim audanynyng toghyz auylyn, al Ýrjar audanynyng jeti birdey eldi mekenin su basyp qalu qaupi zor. Sonday-aq Tarbaghatay, Qaton-Qaraghay, Zaysan audandarynyng biraz bóliginde qauip-qater basym»,  dep, otyrghandardyng odan sayyn berekesin ketirdi.

Qyrsyq bolghanda, ministrding qauipti mәlimetteri múnymen shektelip qalmady. Oblys aumaghyndaghy kólik joldarynyng 70 uchaskesi men ýsh temirjol bóligi, sonday-aq Krasnoyarka, Mahovka, Búqtyrma jәne Ýlbi ózenderindegi kópirlerdi de su shayyp ketui mýmkin eken. Búl sharalardyng aldyn alu ýshin budjetten qarjy bólinedi. Ol ýshin әkimdikpen tize qosa otyryp esep jýrgizgimiz keledi. Osy sharalargha 1 mlrd 200 mln tenge qajet bolady»  dep baryp bir-aq toqtaghan ministr «múnday qarly qys songhy 30-40 jylda bolmapty»,  dep jaghasyn ústady.

Ákimder shekara syryn týsinbey jatyr
Otyrystyng bir úrymtal túsynda viyse-premier Ómirzaq Shókeev taqyrypty ýiirip әkelip Keden odaghyna tiredi. Onyng oiynsha, ontýstik ónirlerdegi shekaralar arqyly aghylyp kelip jatqan zansyz tauar tasymalyn azaytu ýshin túrghyndar arasynda tiyisti týsindiru sharalaryn jýrgizu men shekaralardy nyghaytu kerek. «Jergilikti әkimder búl beketterdi әkimshilik emes, memlekettik shekara ekendigin týsindirui shart. Olar shekarashylarmen, kedenshilermen tize qosa otyryp tiyisti sharalardy atqaruy kerek»,  dedi ol. Óz kezeginde Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov te Qyrghyzstan arqyly elimizge aghylyp kelip jatqan qytaylyq sapasyz tauarlargha óz alandaushylyghyn bildirip jatty. «Qazaqstan men Qytay arasyndaghy Qorghas kedendik baqylau qosynyndaghy jaghday birshama túraqtanghanymen, qytaylyq tauarlar Qyrghyzstan shekarasy arqyly bәribir kelip jatyr»,  dedi ol. Osyghan baylanysty Ýkimet basshysy qazaq-qyrghyz shekarasyn nyghaytu ýshin qarajat bólinetinin atap ótti.

Otyrys sonynda Ýkimet basshysy Ádilet ministrligine Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligimen birlesip, qazaqstandyqtardyng bala asyrap aluyn zannamalyq túrghydan retteudi tapsyrdy.

«Memleket basshysy ótken aptada Qazaqstannyng әielder qauymynyng ókilderimen kezdesti. Onda óte manyzdy mәsele  balalar ýiinen bala asyrap alu jayy kóterildi. Rashid Tóleutayúly, Gýlshara Naushaqyzy, osy mәseleni pysyqtap, mening qarauyma úsynynyzdar. Búl mәseleni zannamalyq túrghydan retteu qajet»,  dedi Ýkimet basshysy.

Býrkit NÚRASYL

Týpnúsqada maqala "Basshysy bilimsiz bolsa, qúrylys qaydan onalsyn?" dep berilgen
www.alashainasy.kz