Danyshpan Abay: «Qaynaydy qanyn, ashidy janyn...» - dep, óz qazaghyna ózi beker nalymaghan. Auyr da bolsa, aqiqaty sol - qoghamnyng qynyr sipatyna kóbinese qazaqtyng ózi kinәli. Qazaqtyng namysyn janyp, qayratyna egeu bolghan múnday ashy pikirler búghan deyin az aitylghan joq. Biraq búl jolghy «DAT, taqsyrdyn» keyipkeri - filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Dýken Mәsimhanúlynyng ish qyjyly tym qatty. Nazar audarynyz.

Tәuelsizdik - qasiret!

- Dýken myrza, myna qoghamda sizdi ne mazalap jýr? Eldegi jaghdaydyng aqiy­qa­tyn ashyq aita alasyz ba?

- Ólgen namysty tiriltuge, qúm bolghan jigerdi tasqayraq qylugha, eger tek mening sózim sebeptigin tiygize alsa, aitayyn. Abay atam sonau HIH ghasyrda-aq:

Jarly emespin, zarlymyn,

Ony da oila, tolghanyp.

Júrtym deuge arlymyn,

Ózge júrttan úyalyp, -

Danyshpan Abay: «Qaynaydy qanyn, ashidy janyn...» - dep, óz qazaghyna ózi beker nalymaghan. Auyr da bolsa, aqiqaty sol - qoghamnyng qynyr sipatyna kóbinese qazaqtyng ózi kinәli. Qazaqtyng namysyn janyp, qayratyna egeu bolghan múnday ashy pikirler búghan deyin az aitylghan joq. Biraq búl jolghy «DAT, taqsyrdyn» keyipkeri - filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Dýken Mәsimhanúlynyng ish qyjyly tym qatty. Nazar audarynyz.

Tәuelsizdik - qasiret!

- Dýken myrza, myna qoghamda sizdi ne mazalap jýr? Eldegi jaghdaydyng aqiy­qa­tyn ashyq aita alasyz ba?

- Ólgen namysty tiriltuge, qúm bolghan jigerdi tasqayraq qylugha, eger tek mening sózim sebeptigin tiygize alsa, aitayyn. Abay atam sonau HIH ghasyrda-aq:

Jarly emespin, zarlymyn,

Ony da oila, tolghanyp.

Júrtym deuge arlymyn,

Ózge júrttan úyalyp, -

dep ketipti. Sol aitqanday, basymyzgha qonghan baq qúsy - azattyqty qolymyzdan shygharyp almasaq jarar edi degen zar-múnnan, qasiretten bir ólip, búl namyssyz qazaqty «júr­tym deuden arlanyp», úyattan eki ólip otyrghan jayym bar. De­mek, meni mazalap jýrgen, «mazalap» deuding ózi dúrys emes, janymdy jegi qúrttay jep, qanymdy qaynatyp, jýre­gime shanshu bop qadalyp jýr­gen jaghday kóp. Bireu emes, ekeu emes, jýzdep-myndap sanalady. El ishinde úlyna, qyzyna, kelinine, kýieu balasyna, aghayyn-tuysqa, qúda-júratqa renjigen, kónili tolmaghan ke­yuana kókiregi qars aiyrylyp: «Qa-a-a-aysy birin aitayyn!» - dep otyrmaushy me edi. Sol ait­qanday, eldegi birer jaghday «әtten-ay!» degizse de, basqa jaghymyz «shýkir» derlik dengeyde bolsa, arman bar ma?! Ansap-shóldep, ólip-talyp jetken qayran azattyq! Qar jaumay, qazan úrmay, kóz aldymyzda qojyrap, irip-shirip, ýgitilip, kýl bolyp barady.

- Apyr-ay, Dýke, rasynda ashynyp jýr ekensiz... Azattyghymyz kýl bolatynday ne qasiret tudy basymyzgha?

- Men sizge ol qasiretti tizip bereyin. Ata Zanymyzda «mem­le­­­ket­tik til - qazaq tili» dep ja­zu­ly túr. Al biraq shyndyq - mýlde kerisinshe. Óz konstiy­tusiyamyz, óz tilimiz óz elimizde ilikke alynbaydy. Búl mәsele tәuel­sizdik alghan kýn­nen bastap aituday aitylyp, jazuday jazylyp kele jatyr, sonyng ózin­de kýn ótken sayyn ilgeri jyljudyng ornyna, keri ketip bara jatyrmyz. Qasiret pe? Qasi­ret! Últymyzdyng tú­tas­tyghynyng altyn dingegi - aq, adal dinimiz qojyrady. Qazaq diny tútastyghynan aiyryldy. Qasi­ret pe? Qasiret!

Aydyn-kýnning amanynda talapaygha týsip, ústaghannyng qo­lynda, tistegenning auzynda ketip jatqan yrysymyz ben baylyghymyz - anau. Ese­sine eldin, jerding iyesi, qansha ghasyr qan keship, jan alyp, jan be­rip, osy jerdi qorghaghan qazaq qayyrshy kýige týsti. Oghan dәlel - qalt-qúlt etip, «shyqpa, janym, shyqpa» dep zorgha otyrghan auyldarymyz. Oghan dәlel - óz jerinde, azat elinde ózgening qúl-qútany bolyp, janyn әzer asyrap jýrgen qazaq júmysshylary. Qasiret pe? Qasiret!

Óz elinde ógeyding kýnin ke­ship otyrghan mәdeniyetimiz ben ónerimiz. Nanbasanyz, aitayyn, býginde eshkimge kereksiz, eng beyshara, eng qauqarsyz, eng qa­dir­siz, tobanayaq tobyr - qazaqtyng aqyn-jazushylary! Olar Kenes Odaghy kezinde de búnday sorly kýige týspegen. Al bizdegi eng jetim óner, eng qadirsiz óner, eng sayqymazaq óner, óz elinde ólip-óship bara jatqan óner - qazaqtyng dәstýrli әni men kýii. Qasiret pe? Qasiret! Ony tyndaghyng kelse óz elindegi telearnadan tek týngi saghat eki-ýshten keyin tamashalay alasyn! Búdan artyq qanday qorlyq kerek?! Qazaqtyng әni men kýiin kezin­degi otarshyl-әmirshil jýie de býitip qorlay alghan joq! Óz elindegi eng qúnsyz, qortyq, qotyr, qorghansyz, beyshara, sorly, sýmelek, qauqarsyz - ol qazaq! Qazaqty Qazaqstandaghy úighyr óltirip, sýiegin qorlap ketedi. Sheshen kelip shauyp ketedi. Orys odyrandaydy, kәris kerdendeydi. Ony aitasyn, timtendep keshe kelgen qytay, ýndi, aghylshyn... degender de býgin qazaqqa osqyryna qaraydy. Qazaqstanda qazaqtan basqanyng jýrisi taltan-taltan, odyran-odyran. Osynyng bәrine tózip, sýmireyip qana, qatqan nanyn qajap, qara suyn úrttap, әiteuir, qúl-pende bolyp kýn keship otyrghan halyqtyng bo­yynda zәredey namys bar degenge kimdi sendire alasyn?!

Al «ýmitsiz - shaytan» dep, ertenge degen ýmitpen kýn kesheyin desen, býgingi jas úrpaqtyng sana-sezimi mýlde syn kótermeydi. Óitkeni olardy biz tәrbiyelep jatqan joqpyz. Jas úrpaqty kýndiz-týni ózgeler tәrbiyelep jatyr. Olardyng bo­yynan zәredey de últshyldyq, otanshyldyq tappaysyn. Olargha bәribir. «Bәribir» degen sanany jastarymyzdyng boyyna, qanyna Batystyng ruhaniy-mәdeni, diny ekspansiyasy ornyqtyryp boldy.

Áriyne, kópke topyraq shashugha bolmas, jastardyng ishinde de últyn, elin sýietinder bar shyghar. Biraq ondaylar, ókinish­ke qaray, óte az! Balabaqshalar, mektepter, uniyversiytetter shama-sharqynsha bilim berip jatqan shyghar, biraq otanshyldyq, kisilik, imandylyq tәrbiye­si - joqtyng qasy.

Barynyng ózi bayaghy kompartiyanyn, komsomoldyn, pioner­ding jiyndary siyaqty jasandy, súiyq, jansyz. Al densaulyq saqtau, qúqyq qorghau, memleket­tik qyzmet salasyn jemqorlyq mendep alghan. Tútas eldegi qay salada, qanday sharuang bolmasyn, para bermey, tym bolmaghanda jogharydan bir «kóken» aralaspay bitpeydi...

Kóktey sholyp, qysqa qayyryp aitqan osy jaghdaylardyng bәrin kóterip jýrgen jýikege, osynyng bәrine shydas berip jýrgen jýrekke, qane, endi tan­ghalmay kór! Mýmkin, namysy kemdeu jýrek pen jýikege onsha salmaq týse qoymaytyn shyghar nemese namyssyz, sorly halyqqa osynday ómir, osynday qogham mýnәsip te shyghar, kim bilsin?!

Bizdegi ziyaly kәstómimen ghana erekshelenedi

- Siz aitqanday, qoghamnyng kólenkeli tústaryn, ýkimet sayasatynyn, el biyligining aq-qarasyn aitynyzshy dep, agha buyn ziyalylardy izdesek, sanauly 4-5 adamnan basqa eshkimdi taba almaymyz. Bәrining aitatyny - bala-shagha, qyzmetining qamy nemese kele jatqan mereytoyy siyaqty sebepter. Jalpy, siz qalay oilaysyz, ziyalylyqtyng qaghidasy qalay boluy kerek?

- Eng әueli ziyaly degen kim? Osyny biz әli anyqtay almay jýrmiz. Qazir «ziyaly» desek, joghary oqu ornyn bitirgen, qaltasynda bir me, eki me, tipti ýsh diplomy bar, kostum-shalbar kiyip, galstuk taqqan, qoltyghynda papkasy bar, shashy-qasy retti, bir әieli, bir-eki balasy bar әleumettik top kóz aldymyz­gha keledi. Ziyalynyng anyqtamasy, ólshemi osy ma? Joq. Biz ziya­­­ly degendi latynnyng «intelliygent» sózining audarmasy re­tin­de qoldanyp, solay qabyldap ket­tik. Al intelliygent «oqy­ghan, sauatty» degen úghymdy bildiredi. Al bizding qazaq tilin­degi «ziyaly» sózining auqymy odan әldeqayda ken. Mәselen, bir zamandarda qazaq auyldarynda ziyaly shaldar bolghan, olardyng diplomyn bylay qoyyp, keybireuining sa­uaty da bolmaghan. Demek, qazaqtyng týsinigindegi «ziyaly» degen úghym sanaly, súnghyla, angharly, imandy, úyatty, kisilikti, kórgen­di, elshil, kópshil, әdiletshil, shyn­shyl degen qasiyetterding bәrin qamtyp jatatyn.

Al býgingi biz aityp jýrgen ziyalynyng boyynan osy qasiyet­ter tútastay tabyla ma? Ókinish­ke qaray, joq. Bir kezde әlde­kimder: «Ziyaly qauym - ziyandy qauym», -  dep aityp qalyp jýrdi ghoy. Búlaysha kópke topyraq shashqan dúrys bolmas, degenmen, kim aitsa da, ashynghannan, býgingi «ziyalynyn» qy­ly­ghyna kýiip ketkennen aitqan shyghar. Al ózge elderge qarap otyrsaq, eldegi ziyaly qauymmen eseptespeytin biylik joq. Ol degeniniz biylikting elshildigi men ziyalynyng tegeurinin kórsetedi. Mәselen, janylmasam, 1996 jyly bolu kerek, Almatyda ótetin Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng jinalysyna Resey preziydenti Boris Elisiyn, QHR tóraghasy Szyani Szemini keledi dep kýtildi. Keshikpey, belgili sebeppen Elsini emes, Igori Chernomyrdin keletin bolypty. Osy habardy estigen qytay ziyalylary shulap, Szyani Szeminge: «Resey preziydenti barmaghan jinalysqa QHR tóraghasy nege barady?» - dep hat jazdy. Sonan song Szyani Szemin ziyalylar ókilde­rin qabyldap: «Men ShYÚ jinalysynan tys, resmy Almatymen shekara kelisimine qol qoygha baramyn», - dep týsinikteme berdi.

Kórdiniz be, elding ziyalylary óz elindegi biylikke qalay yq­paldy? Al bizde she? Ózgeni qoyyp, elshil, últshyl, memle­ket­shil bolugha tiyis aqyn-jazushylardyng ózining basy birikpey­di. Eger Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheleri - 700-den astam  qalamger o basta-aq eldik, últ­tyq mýddege qatysty bar mәselede birauyzdy bolyp, biy­lik­ke belsendi týrde yqpal etip otyrghan bolsa, elde dәl qazirgi­dey soraqylyq oryn almaghan bolar edi.

Qazir shyryldap Múhtar Shahanov, Ghabbas Qabyshev, Dulat Isabekov, Múhtar Maghauin (onyng ózi shetel asyp ketti), Smaghúl Elubay, Ernest Tórehan, Sofy Smatay, Temirhan Medetbek, Ámirhan Mendeke, nemis bolsa da, qazaq ýshin kýiip-pisip Ger-aghang (G.Belger) jýr. Taghy kim bar? Osy sausaqpen sanaytyn shaghyn ziyaly top shyr-shyr etedi... Olardyng tirligi «jalghyzdyng ýni, jayaudyng shany» sekil­di. Qalghan júrt «qay jengening meniki» dep ýiinde jatyr. Sonda ne, búlardyng bala-shaghasy, qyzmeti, tirshiligi, mereytoyy joq pa? Olargha ataq-syilyq, orden-medali, jana pәter, jayly qyzmet kerek emes pe? Ózderine bolmasa da, balalaryna biyik mansap, júmsaq kreslo kerek emes pe? Jay pende bop oilasan, bәri kerek.

Biraq elding bolashaghy, mem­le­ketting taghdyry qyl ýstinde túrghanda, óz elinde óz halqyng sor­lap otyrghanda, qalay ghana, eger ol shynymen de sanaly adam bolsa, ózin baqytty sezi­nedi? Qalay ghana tynysh úiyq­taydy? Onyng ýstine, qoghamdaghy dert-derbezdi kórsetu, elde oryn alyp otyrghan kelensizdik­terdi aitu, biylikting shalys basqan túsyn eskertu degenning ne jamandyghy bar? Bile bilse, biylikke kómek, últqa payda. Min aitqannyng bәrin - dúshpan, kemshilik aitqannyng bәrin - jau kóru, týptep kelgende, biy­lik­­ting ózine ziyan.

- Agha buyn ziyalylardaghy osy boykýiezdik keshegi kenestik dәuirden qalghan qúldyq sananyng sarqynshaghy siyaqty. Degenmen qazir tәu­el­siz elde túryp jatyrmyz ghoy, últ ziyalylary neden, kimnen jasqanady?

- Agha buyn ziyalylar qúl­dyq sanadan aryla qoyghan joq. Áriyne, ózimdi aqtamaymyn, men de sol buynnyng ókilimin. Al janabuyn ziyalygha últshyldyq, otanshyldyq tәrbie bere alghan joqpyz. Demek, agha buyn ziyalylaryng neden qorqyp, nege jaltaqtaytynyn aittym. Al jana, jas buyn «oqyghandargha» bәribir. Óitkeni olardyng kóbi bodandyq degenning ne ekenin, azattyqtyng qadirin, tәuelsizdikting qúnyn bilmeydi.

- Siz elge tәuelsizdikpen bir­ge oraldynyz. Sodan beri de biraz jyl ótti. Qazaqstannyng ishki-syrtqy, qoghamdyq-sayasi, әleumettik jaghdaylaryn kózben kórip, kónilmen toqyp kelesiz... Sizding oiynyzsha, osy jyldarda tәuel­sizdik bizge ne ber­di?

- Tәuelsizdikten keyin jet­ken jetistigimiz dep auyz tol­tyryp aitar maqtanyshymyz - kórshilermen el shekarasyn bekittik. Astanamyzdy elding ortalyq ónirine kóshirdik. Shette jýrgen biraz qandas bauyrlar elge oraldy. Eger býgingi biylik el ishinde ornyqqan soraqylyqtardy (men atap ketken) joysa, sayasattyng basym baghyttaryn últtyng bolashaghyna, memleket mýddesine qaray búrsa, Núrsúl­tan Nazarbaevtyng esimi túnghysh preziydent retinde ja­na­ghy men sanamalap ótken ýsh úly enbe­gimen-aq tariyhqa altyn әrip­pen jazylyp qalar edi.

Biraq, ókinishke qaray, ón­men­­dep kelip, ózgeler oiyna kelgenin istep jatsa, shekara syzyghymyzdy bekitip alghanymyzdy qayteyin! Jana astana janasha baghyt ústanbasa, últ mýddesi bayaghysynsha dalada qalsa, astanany kóshirgenindi qayteyin! Qara qazaq balasy óz elinde ógeylik kórip jatsa, ol ógeylerge shettegi qazaqty qosyp qan­ghyrtyp qoyghanyndy qayteyin!

Jalpy, 1991 jyly 16 jeltoqsan kýni Qazaqstan tәuelsiz­digin jariyalady. Ertenine 17 jeltoqsannan bastap, Qazaq­stan­gha ketuding qamyna kiristim. Ol kezde Qytayda pasport jasatu, shetelge shyghu - qiyametting qyl kópirimen ótkenmen birdey bolatyn. Sodan ne kerek, bir jyl boyy shapqylap jýrip, 1993 jyly nauryz aiynda ot bop janyp, lapyldap, jýregimdi auzyma tistep, Otanyma - Qa­zaqstanyma, astanam - Almatyma jettim. Kelsem, bәri bayaghysha, bәri sap-salqyn. Bәri jym-jyrt. Eleuregen júrt, azattyqqa mastanghan, tәuelsizdikke maqtanghan eshkim kórinbeydi. Tanghaldym. «Azattyq alghanymyz shyn ba, ótirik pe?» - dep kýmәndana bastadym. Jinalys­tar bayaghysha oryssha. Kóshedegi KSRO kósemderining eskertkish­teri, kóshelerding attary - sol qalpy.

Sodan ne kerek, azdy-kópti ziyaly qauymnyn, últjandy sheneunik­terding әser-yqpalymen mimyrttap bolsa da, eptep algha jylju boldy. Ol kezde, bir tәuiri, jerding asty-ýstindegi baylyqtyng egesi memleket bolatyn. Júrt ash bolsa da ertenge degen ýmitpen kýn keship jatty. Biraq qazaq halqynyng san gha­syrlyq armany da, ansap-shóldegeni de, tәuelsizdik alghan alghashqy jyldardyng ózindegi elendegen erteni de, kýtken ýmit de búnday azattyq emes edi! Tipti mening izdep kelgenim de múnday Qazaqstan, múnday azattyq emes bolatyn.

- Tәuelsizdikting dәl býgingi qadir-qasiyetin qalay baghalaysyz? Jalpy, biz shynayy tәuelsiz elmiz be?

- Tәuelsizdik - tek jyly, tәtti, әdemi sóz ghana emes, últ basyna qonghan baq! Sheti-shegi, ólshemi, baghasy joq baylyq! Qarap otyrsanyz, jer betindegi (tarihta nemese býgin) tógilip jatqan qannyn, aghyp jatqan kóz jastyng deni osy azattyqqa tikeley qatysty. Eger azattyq, tәuelsizdik últ ýshin sonshalyq qadirli, qasterli, qajetti bolmasa, júrttyng sol jolda qan tógip, qúrban berip nesi bar?!

Qazaq tarihyndaghy Kenesary, Mahambet, Isatay, Syrym, Sauryq, Tazabek, Eset, Úzaq, Jәmenkelerding otarshyldyqqa qarsy soghystary, Alash arystarynyng últ-azattyqqa degen úmtylysy, kýresi; keshegi Jeltoqsan kóterilisindegi jastardyng tógilgen qany, aqqan kóz jasy... bәri, bәri de azattyq ýshin aiqas, tәuelsizdik ýshin kýres bolatyn. Meninshe, biz tәuelsizdikting qúnyn, qadirin onsha baghalay almay jýrsek, oghan sebep - azattyq bizge esh­qanday kýressiz, qantógissiz, qúrbandyqsyz keldi. Tipti bizding júrttyng ishinde azattyqtyng aulamyzgha «óz ayaghymen kirip kelgenine» quanghandarynan góri, KSRO-nyng qúlap qalghanyna nalyghandar kóbirek boldy.

Mine, osy «kópshilik» qauym jiyrma jyl boyy óz úrpaghyna artta qalghan «kommunizm» turaly «joqtau jyryn» ghana aitumen boldy. Al biylik jalpy el túrghyndaryna otarsyzdanu, jas úrpaqqa otanshyldyq tәrbie bere almady. Osydan baryp oilasan, býgingi tәuelsizdiktin, azattyqtyn, Otannyng qúny­nyn, qadir-qasiyetining nege arzandap ketken sebebin op-onay týsine­sin. Nanbasanyz, qazir auyldy jerge baryp, kónekóz qariyalar­gha Kenes Odaghyna, Stalinge, Brejnevke shýbә keltire­tin әngime aityp kórinizshi, sizdi tayaq­taryn ala qumasa, maghan keliniz. Osydan keyin bizding qazaqqa tәuelsizdikting qadir-qasiyeti, azattyqtyng qúny turaly sóz qozghaudyng qanday mәn-manyzy bar dep oilaysyn...

Sabasyna qaray pispegi

- Qazaqtyng boyyndaghy siz sanamalaghan kemshilikterdi úly Abay da aityp ketken edi. Kemenger bar kinәni qazaqtyng ózinen kórgen bolatyn...

- Qazaqta «Sabasyna qaray pispegi, saqalyna qaray iskegi» degen maqal bar. Halyq ta, onyng biyleushisi de solay. «Alma agha­shynan alysqa týspeydi», - dey­di, taghy da sol qazekem. Maqal «saba, pispek, saqal, iskek, alma, aghash» turaly bolyp otyrghanymen, bar qúbylys solay. Halqy biyleushisine, biyleushisi halqyna әmәnda say, sәikes bolady. Áriyne, «say bolayyn» dep bolmaydy, tarihi, әleumettik, etnikalyq, genetikalyq, sana-sezimdik, psihologiyalyq, zerde­lik, birauyz sózben aitqanda, tarihy qalyptasqan últtyq mentaliytet qay kezde bolsa da, qazaq balasynyng boyynda saqtalady.

Oppozisiyalyq partiyalardyn, tәuelsiz basylymdardyng sózine nansaq, «tek Nazarbaev biylikten ketse, qazaqtyng bar mәselesi sheshilip, keremet el bolar edik» degenge sayady. Joq, men búl pikirmen kelispeymin! Erteng Nazarbaevtan keyin biylikke Bazarbaev kelui mýmkin, biraq el jaghdayynda, sayasy jýiemizde ýlken ózgeris, aituly betbúrys bola qoymaydy.

Sebebi, bir elding halqyn kesedegi su desek, odan bir qasyq sudy ilip alyp dәmin kór, eki, ýsh, tórt, bes, on, jýz, myn... qasyq alyp kór, bәribir - sol su. Sondyqtan ol sudyng qúramyn ózgertu, tazartu, sapalandyru kerek. Bir kese sudyng sapasyn ózgertu, әriyne, op-onay hәm bir sәttik sharua. Al halyqtyng qan qúramyn, ruhany sapasyn ózgertu - ghasyrlardyng әngi­mesi. Ol ýshin neshe buyn úrpaq auysu kerek. Últtyq mentaliytet ózgeru kerek. Óitkeni qazaq halqy óz tarihynda esh­qashan ózin-ózi biylep kórgen emes. HV-XVIII ghasyrlarda bizdi han-tóreler (Shynghys han úr­paq­tary) biyledi, XVIII ghasyrdan HH ghasyrgha deyin orys biyledi. Qara qazaq jaralghaly tek bodan, qúl, qútan bolyp 5 ghasyr ghú­myr keship keldi. Búnday elden, biz siyaqty halyqtan býgin-erteng Deni Syaopindi, Atatýrik­ti, taghy basqa bireudi izdeu әbestik bolar edi. Oghan uaqyt kerek.

Sol kýnge jetkenge deyin, ildaldalap azattyqty aman saqtap túrsa, sonyng ózi - qazaqqa ýlken olja. «Azattyqty aman saqtap túrsa» degendi jaydan-jay aityp otyrghan joqpyn, jalpy, tәuelsizdik alghaly beri jiyrma jylday uaqyt boldy ghoy, osy uaqytta qazaqtyng biy­ligi bolsyn, ziyalysy bolsyn, qarapayym halqy bolsyn, jastary bolsyn, azat el bolugha da­yyn emes ekendigin bayqatty. Býgingi bizding elding jalpy sayasiy-әleumettik, mәdeniy-ruhany jaghdayy - sonyng saldary, je­misi. Eger el bolamyz desek, birinshi kezekte últtyq bolmys­ty janghyrtugha kýsh saluymyz kerek.

- Ol ýshin ne isteu kerek?

- Biylik bas bolyp, ziyaly qauym jetekshi bolyp, tútas últtyng boyyndaghy kinәratpen kýresu kerek. Últtyq sana-sezimdi, últtyq minezdi, últtyq týsinikti, birauyz sózben aitqanda, qazaq degen últtyng mentaliy­tetin, bolmysyn týbiri­nen óz­gertpeyinshe, basqa tirlik­ting bәri «jartasqa bardym, kýn­de aighay saldymnyn» kebi bolmaq. Ol ýshin tútas ziyaly qauym, әsirese aqyndar men jazushylar qoldaryna qalamyn alyp, tughan halqynyng oi-sanasy turaly tol­ghansyn. Menshik nysanyna qaramastan, barlyq BAQ jur­nalisteri Resey jurnaliys­te­rine jalang eliktep, «Tanghalmanyz!», «Kesh qalmanyz!» degen sekildi erikkenning ermegine el aqshasyn shyghyndamay, tútas últty oilandyratyn, oyatatyn sóz aitsyn.

Yaghny býgingi kýni qazaqqa M.Maghauinning «Últsyzdanu úrany», T.Shapaydyng «Qazaqtyng jany» siyaqty, bir kezdegi M.Qabanbaydyng kósemsózderi sekildi dýniyeler kerek. Yaghny qazaqtyng aqyn-jazushylary bir mezgil ólenin, әngimesin, romanyn qoya túrsyn da, kósemsózge kóshsin. Sóitip, qazaq halqynyng mentaliytetindegi býginge, tipti ertenge kerek qasiyet ne? Joq nәrse nemese jetpey túrghan nәrse ne? Sonday-aq últ boyynda qanday kertartpa, kesir-kesapat minezder, qylyqtar bar? Sonyng bәrining qoyasyn aqtarsyn. Qazaqty silkisin. Joyylu qaupi tónip túrghan nemese esh kimge kerek emes tilde jazghan ólenin, romanyng kimge dәri?! Eger shyn elim, qazaghym degen qalamger bolsa, osynyng bәrin jazsyn, mektepterge barsyn, radio-televizordan sóilesin.

«Úra bersen, qúday da óledi». Búl tirlik erte me, kesh pe, óz jemi­sin beredi. Qysqasy, tәuelsiz elding bolashaghy, azattyqtyng taghdyry ýshin, birinshi kezekte atqarylar sharua - osy. Jogharyda aittym ghoy, Nazarbaevtyng ornyna Bazarbaevtyng keluimen eshtene sheshilmeydi. Sondyqtan qazaq ziyalysy jappay últtyng ruhany sapasyn kóterumen, mentaliytetine bet­búrys jasaumen ainalyssyn. Eger últ mentaliyteti ózgermese, myng mәrte preziydent auystyr, týk shyqpaydy. Búghan kórshi qyr­ghyzdardyng jaghdayy - jaqsy dәl­el.

- Býgingi jastardyng tәr­biyesi, әdep-ibasynyng kónili­niz­ge tolmaytyny sóz lәmi­niz­den bayqalady...

- Dәl qazir qazaq qoghamynda ýsh týrli әleumettik top bar. Birinshisi - tәuelsizdikke quanghan, sonyng bolashaghyn, amandyghyn tilep, sol jolda azdy-kópti en­bek etip jýrgender;

ekinshisi - tәuelsizdik alghanda asa quana qoymaghan, býginde «maghan bәribir» degen týsinikpen jýrgender;

ýshinshisi - tәuelsizdikten keyin ósip-óngen jastar. Aldynghy eki top turaly joghary әngime arasynda aityp óttim. Al jastar turaly aitatyn bolsaq, әriyne, oiy ozyq, sanasy azat, elim dep enirep ósip kele jat­qan jastar bar.

Ókinishke qaray, onyng sany óte az. Jýzden emes, mynnan bir әren-әreng kezigedi. Al bizding kóptegen jas buynnyng boyynan últtyq sana-sezimdi, otansýi­gish­tikti, elge degen janqiyarlyq mahabbatty bayqau qiyn. Kóbi­sining jetsem dep aldyna qoyghan múrat-maqsaty - iyegining asty, múrnynyng úshy. Jaqsy júmys, mol aqsha, shetelge ketu t.s.s.

Búghan kim kinәli? Búghan jiyrma jyl boyy tәlim-tәrbie bere admaghan ózimiz kinәlimiz. Olar bodandyqty kórgen joq. Biraq bizding olargha tughan hal­qynyng bodan kezdegi kórgen qorlyq-zorlyghyn aityp, bireu­ge otar bolghannyn, qúl-qútan bolghannyng qalay bolatynyn sanasyna siniruimiz kerek edi. Ony jasadyq pa? Jasaghan joqpyz. Aytatynymyz - joghalyp ketken Jonghar. Sol soghystaghy Qabanbay, Bógenbay, Nauryzbay, Rayymbek t.b. batyrlardyng erligi. Jaraydy, ol da kerek. Biraq nege biz patshaly Reseyden, Kenes Odaghynan kórgen qorlyq-zorlyqty aitpaymyz? Kenesarynyng ómirinen, Maham­bet­ting erliginen, Alash arystarynyng ómirinen, HH ghasyrdaghy 16 jyl turaly, 20 jyldaryndaghy újymdastyru shyndyghy, 32 jylghy asharshylyq jayynda, 37  jylghy qyrghyn turaly shynghyr­ghan shyndyqty aityp, bir kino týsire aldyq pa? Joq!

Úly Múhannyng (Áuezov) «Qily zamanyn» ekrangha shyghara alamyz ba? Shyghara almaymyz. Osydan keyin baryp, jastarymyzdy elindi sýimedin, jerindi sýimedin, tәuelsizdikting qadirin bilmeding dep qalay kinә­laymyz?! Osynyng bәrine tek, tek qana biylik emes, managhy men aitqan qazaq últynyng boyyndaghy kerenau minez, jauapsyz qylyq, jasqanshaq psihologiya, últ mýddesin eshqashan óz mýdde­sinen joghary qoya almaytyn toghysharlyq, bisharalyq sebep bolyp otyr.

Jalpy, qay kezde, qay elde bolsa da, bilim men tәrbie adam ýshin qústyng eki qanaty sekildi. Biz balabaqshada, mektepte, joghary oqu ornynda býldirshin­derge, jas úrpaqqa tәrbie berip jatqan joqpyz. Balabaqshada balalargha kiyiz ýiding modelin kórsetumen, mektepterde «qyz synyn» ótkizumen, joghary oqu oryndarynda «Jas otan» dep jar salumen jas úrpaqtyng bo­yyna, sana-sezimine otanshyldyq, últjandylyq, eldik sýiis­pen­shi­lik sinire alamyz ba? Kýni býginge deyin jas úrpaqtyng tәrbiyesimen qazaq elinde eshkim ainalysyp jatqan joq. Sebebi, balabaqshadaghy, mektep­tegi, joghary oqu ornyndaghy tәrbiyening siqy - anau. Búghan da jalang biylik emes, qazaqtyng osy salada jýrgen ústazdary da kinәli.

Mәselen, Ózbekstanda taghdyr tәlkegimen balalar ýiine týsken, últy basqa tastandy balany ózbek etip shygharu ýshin, ondaghy tәrbiyeshiler eshkimning núsqauynsyz-aq janyn salady. Atyn ózbekshe qoyady, tilin óz­bekshe shygharady. Qysqasy, qa­ny basqa bireuden «jә» degen óz­bek jasap shygharady. Bizde she?

Mek­tepke barghan «taryday» qa­z­aq balasy «tauday» orys bolyp shyghady. Endi óziniz oila­nyzshy, menin: «Qazaq halqynyng mentaliytetinde mәsele bar», - degen pikirime kelisesiz be?! Demek, «sasyghan etke borsyghan may», «saqalyna qaray iskegi», «onday qazangha búnday shómish» degen - osy.

Oryssha bilmegen son, Ógeymin

- Oppozisiyagha degen kózqarasynyz qalay? Keybir azamattar: «Qazaqstanda naghyz oppozisiya joq, barlary - biylikting «ónimi», - dep jýr. Siz ne aitasyz?

- Biylikting ónimi bola ma, bas­qa bola ma, Qazaqstanda oppozisiya bar. Biraq olar da qazaq qoghamyn mendegen dertting diagnozyn dóp basa alyp jýrgen joq. Yaghny olar bar kinәni tek biylikten ghana izdeydi. Últtyng ón boyyndaghy mәselemen, últtyng ruhany hal-kýiin janghyrtumen ainalyspaydy. Saylau kezinde ghana asa belsendi júmys istegen synay tanytady. Jay kezde tipti qarapayym halyq olardy úmytyp ketedi. Sosyn bireuimen bireui qosylyp, bólinip, keyde yryn-jyryngha da oryn berip jatady. Onyng ózi kóbinde qarapayym halyqtyng senimin әlsi­retip, kýdigin kóbeytedi.

- Dýken myrza, óziniz aqynsyz, Astanadaghy әdebiyet pen ónerdin, mәdeniyetting hali jayynda ne aitasyz?

- Astanada әdeby orta joq deuge bolady. Sanauly ghana aqyn-jazushy bar. Olardyng deni - memlekettik qyzmette. Qalghandarynyng óz tirligi ózde­rinde. Sonymen óte siyrek ótetin aqyn-jazushylardyng mereytoylary, shygharmashylyq keshteri, kitap­tarynyng túsaukeseri t.b. siyaqty sharalardyng túsynda bolmasa, Almatydaghyday qaynap jatqan әdebi, mәdeny ómir joq.

Al bir uaq gazet alyp oqiynshy desen, qazaq tilindegi basylymdardy itpen izdep zorgha tabasyn. Astanadaghy últtyq kitap­ha­nagha diyrektor bolyp jazushy Rahymjan Otarbaev kelgeli beri «Maghjan oqulary», «Áuezov oqu­lary», «Aytmatovty eske alu keshi», odan basqa da biraz aqyn-jazushymen kezdesu ótkizildi. Osy kitaphana songhy kezderi Astanadaghy ruhany ortalyqqa ainalyp keledi. Biraq jay kýnderi Qazaqstandaghy qay qalagha (auyl emes!) barsang da, ózimdi Qazaq elinde jýrgendey sezine almaymyn. Áyteuir, tómenshiktep, jautan-jautang etem de jýrem. Óitkeni oryssha bilmeymin. Oryssha bilmegen son, basymdy kóterip, keudemdi kerip jýre almaymyn... Bizding jaghday - osy!

- Ángimenizge raqmet!

Ángimelesken - Júqamyr ShÓKE,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 10 (47) ot 10 marta  2010 g.